Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ühispangas) kasuks. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus Kohtule 10.09.2007. a esitatud avalduse kohaselt tegeles ettevõte õmblustööde allhanke teostamisega. Põhiliseks kliendiks oli Tallinna Moemaja ja Soome vahendajad. Seoses tiheda konkurentsiga ja mitmete klientide makseraskustega planeeritud äriplaan ei rakendunud. Arvestades klientide piiratud hulka vähenes õmblusateljee käive ja tekkis kahjum, mida omanikud ei suutnud katta. Ajutise halduri aruanne OÜ F tegeles õmblustööde allhankega. Põhiliselt tehti allhanget Z OÜ’le ja TM AS’le, mõningal määral ka Soome vahendajatele. OÜ’le F kuuluv ettevõte – õmblustöökoda asus AS’lt D rendile võetud ruumides aadressil XXX. Tegevuseks vajalikud vahendid (õmblusmasinad) olid samuti renditud. Seoses tiheda konkurentsiga ja mitmete klientide maksuraskustega OÜ F juhataja poolt planeeritud äriplaan ei rakendunud. Arvestades klientide piiratud hulka vähenes järk-järgult õmblusateljee käive ja tekkis jooksev kahjum (rendikulu), mida omanik katta ei suutnud. 2004. majandusaastal töötas OÜ’s F 7 (seitse) töötajat, 2005. aastal vaid 4 (neli) töötajat ja 2006. aastal töötajaid ei olnudki. OÜ F ainuosanik püüdis leida võimalusi lisakapitali kaasamiseks, kuid arvestades ettevõtte väiksust see ei õnnestunud. Eeltoodut arvestades oli ettevõtte edasine tegevus majanduslikult võimatu ja majandustegevus lõppes 2006. aastal. Ajutise halduri poolt kogutud andmetel on OÜ’l F seisuga 27.09.2007. vara 0,- krooni. Ajutise halduri poolt kogutud andmetel on seisuga 27.09.2007. OÜ F teadaolevad võlad kokku vähemalt 98 811,90 krooni. Tuginedes ainuüksi OÜ F juhtkonna poolt koostatud majandusaastate aruannetes esitatud andmetele on äriühingul väidetavalt puudunud likviidsed vahendid kõikide lühiajaliste kohustuste täitmiseks püsivalt 2006. aasta lõpust, äriühingu koguvarad ei katnud äriühingu lühiajalisi kohustusi arvestuslikult 2006. aasta lõpust, äriühingu netovara oli langenud pöördumatult alla seaduses sätestatud piiri samuti hiljemalt 2006. aasta lõpuks. Ajutise halduri andmetel ei ole äriühingu juhatuse liikmed kutsunud viivitamatult kokku äriühingu osanike üldkoosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil (ainuosaniku otsus likvideerimismenetluse algatamiseks on tehtud alles 23.05.2007), samuti ei ole äriühingu juhatuse liikmed esitanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul kohtule pankrotiavaldust. Eeltoodut arvestades on OÜ F juhatuse liikmed rikkunud äriseadustiku §’des 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Käesolevaks hetkeks ei ole ajutisel halduril andmeid, et OÜ F maksejõuetuse oleks põhjustanud

süüteo tunnustega tegu. Haldur on seisukohal, et OÜ F maksejõuetus on kujunenud alates 2005. aastast majanduslike põhjuste ning äriühingu juhi poolt toime pandud raskete juhtimisvigade koosmõjus. Maksejõuetuse tekkimise põhjustena nimetab haldur: 1) äriühingu juhi valearvestused seoses alustatud äritegevusega. Kogu oma tegevusaja jooksul ei ole äriühing saavutanud tema eksistentsiks vajalikku käivet. Arvestades, et OÜ F äritegevus on toimunud valdavalt teistelt isikutelt üürile võetud vara (ettevõtluseks vajalikud ruumid ja seadmed) baasil ja samal ajal tagasihoidlikku käivet, on OÜ F tegevusega seotud püsikulud osutunud üldjuhul suuremaks vastavast tegevusest saadavast tulust. Ka osaniku poolt ettevõtlusesse paigutatud osakapital (40 000,- krooni) on olnud ebapiisav äritegevuse arendamiseks ja äritegevusega kaasnevate võimalike riskide maandamiseks. Kokkuvõttes on äriühingu tegevuse järk-järguline hääbumine olnud loomulik; 2) osaniku suutmatus/soovimatus investeerida ettevõttesse kapitali, millega tekkinud finantsraskustest väljuda ning äriühingu tegevust arendada; 3) äriühingu juhatuse liikme poolt hoolsuskohustuse rikkumine seoses nõuetekohase raamatupidamise korraldamisega. Äriühingu raamatupidamise puudulik korraldamine on viinud olukorrani, kus ei ole võimalik saada adekvaatset informatsiooni äriühingu tulude ja kulude kohta. Seega ei ole seda informatsiooni olnud ka juhatusel võimalik kuidagi kasutada äriühingu juhtimiseks; 4) äriühingu juhatuse liikme raske juhtimisviga seoses viivitamatult pankrotiavalduse esitamata jätmisega vaatamata sellele, et 2006. majandusaasta lõpuks pidi juhatuse liikmele olema ilmselge, et äriühing on püsivalt maksejõuetu. Pankrotiavalduse viivitamatu esitamata jätmise tõttu on äriühingu maksejõuetus süvenenud, kuna äriühingu võlad on kasvanud viivisintresside lisandumise tõttu. Kohtuistung Kohtuistungil 19.11.2007. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid, selgeid võimalusi tehingute tagasivõitmiseks haldur ei ole tuvastanud. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandega. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 98 811.90 krooni, vara 0 krooni väärtuses. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et OÜ F juhatus ei astunud seadusega ettenähtud samme (ei tõstnud omakapitali ja ei esitanud pankrotiavaldust) vaatamata negatiivsele omakapitalile. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et OÜ F juhatuse liikme LP poolt ÄS § 171 lõikes 2 p 1 ja § 180 lõikes 51 sätestatud kohustuse täitmata jätmist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Ajutise pankrotihalduri

aruandest nähtub, et võlgnik oli maksejõuetu juba 2006. a. Äriühingu juhatuse liikmed ei kutsunud viivitamatult kokku äriühingu osanike üldkoosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil (ainuosaniku otsus likvideerimismenetluse algatamiseks on tehtud alles 23.05.2007), samuti ei ole äriühingu juhatuse liikmed esitanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul kohtule pankrotiavaldust. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et LPon juhatuse liikme kohustust rikkunud raskelt hooletult. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Võlausaldajad ei ole nõustunud tasuma pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi haldur ei tuvastanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 11 775 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 3 747.33 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 6 alusel kuulub OÜ-lt F, likvideerijalt ja juhatuse liikmelt KM’i kasuks solidaarselt väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 5075 krooni ja kulutuste katteks 3 747.33 krooni. Pankrotimenetluses on tuvastatud, et juhatuse liikmed ei ole esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt KM’i kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks kokku brutosumma 6 700 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Ljudmilla Pitšuginale.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.