Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. detsember 2007, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-07-27449
Tsiviilasi
AS EMT hagi X vastu võla väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja AS EMT, rk 10096159, asukoht Valge 16, 19095, Tallinn; hageja esindaja Eerika Erlach, asukoht Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143, Tallinn; kostja X
Kohtuistungi aeg Protokollija
29. november 2007 istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 410, 413, 415, kohus o t s u s t a s:
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista X AS-i EMT kasuks viivis 61 (kuuskümmend üks) krooni 18 senti. AS-i EMT menetluskulud kannab X. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.
Hageja nõue ja põhjendused
AS EMT sõlmis kostjaga 25.06.1997 liitumislepingu, mille alusel kohustus pakkuma kostjale mobiilside teenust. Kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele tasuma. Maksmisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Esitatud arvete ulatuses on kostja kasutanud pakutud teenuseid, arved on tasumata. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja võla 586.09 krooni ja viivise 585.09 krooni ning määrata menetluskulude jaotus. 03.10.2007 esitatud avalduses vähendas hageja oma nõuet 61.18 kroonini, sest pärast hagiavalduse esitamist on kostja maksnud hagejale põhivõla 586.09 krooni ja osaliselt viivised, so 523.91 krooni. Kohtuistungile kostja ei ilmunud, mitteilmumise seaduslikust takistusest kohtule ei teatanud. Kohtukutse on kostja elukohas tema abikaasale 08.11.2007 kätte toimetatud. Hageja esindaja taotleb tagaseljaotsuse tegemist, millega mõistetakse kostjalt välja tasumata viivis ning määratakse menetluskulude jaotus. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 413 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta kohtuistungile ei ilmu ja seaduslikust takistusest ei teata. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud liitumislepinguga, arvetega, võlanõudega. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRakS) §le 11 kohaldatakse käesolevale võlasuhtele tsiviilkoodeksi (TsK) sätteid. (TsK) §-i 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. Vastavalt TsK § 190 lg-le 1 võidakse kohustiste täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (viivisega). Tulenevalt TsK § 231 lg-st 1 on võlgnik rahalise kohustusega viivitamisel kohustatud maksma viivitamisaja eest kas seaduse või lepinguga kindlaks määratud protsendimäära. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 61.18 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.