Kohtuasja number
2-07-5648
Otsuse kuupäev
04.detsember 2007
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
BAS-i (reg. kood XXX XXX) hagi TR(isikukood XXX, XXX) ja MP(isikukood XXX, XXX) vastu 102 880,73 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
01.november 2007
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja AM, kostja TR, kostja esindaja SV, kostja MP ja kostja esindaja MS
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista TR ja MP solidaarselt BAS kasuks 102 880,73 EEK (ükssada kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend krooni ja 73 senti). Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja haginõue. BAS ja TR sõlmisid 03.05.2006 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel anti kostja kasutusse krediidisumma 60 000 krooni. Kostja kohustus maksma hagejale intressi 29,27 % krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 35 755,46 krooni. Krediidi kulukuse määraks kujunes 62,39 % aasta kohta ja brutosummaks 96 355,46 krooni. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule BAS Krediidilepingute üldtingimusi S. Hageja sõlmis 03.05.2006 käenduslepingu MP, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja TR vahelisest tarbijakrediidilepingust nr XXX ja selle võimalikest lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt
on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 155 755 krooni ning käenduse tähtajaks 01.0.2010. Arvestades, et kostjad ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, oli hageja sunnitud saatma kostjatele 13.07.2006 tasulised meeldetuletuskirjad, millele kostjad ei reageerinud. 24.08.2006 saatis hageja kostjatele tarbijakrediidilepingu ülesütlemishoiatuse, mille kohaselt paluti kahe nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjaid lepingu ülesütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostjad võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 27.09.2006 ülesütlemisavaldusega lepingu üles, nõudes kostjatelt 83 564,65 krooni tasumist. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostjad hagejale ühtegi summat tasunud. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 102 880,73 krooni, millest 60 000 krooni on tagastamata laen, 10 171,84 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6 980,80 krooniviivis, 12 000 krooni leppetrahv, 1 100 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 12 628,09 krooni kahjuhüvitis. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostja TR arvamus. Kostja hagi selle esitatud mahus ei tunnista. Hageja on riigilõivu tasunud ainult põhinõudelt, seega ülejäänud 42 880,73 krooni nõude menetlemiseks alus puudub. Lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ning nad peavad tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Antud asjas ei ole hageja tõendanud, et tal oleks õigus saada kostjalt mingeid summasid perioodi eest peale lepingu ülesütlemist 29.09.2006. Kostja vaidleb vastu kõigile muudele nõuetele peale laenu põhiosa tuginedes VÕS §-le 113 ja §-le
VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Pooltel puudub vaidlus selles, et BAS andis TR laenu 60 000 krooni ning viimane ei ole kuni käesoleva ajani võlasummat, mis tuli lepingu kohaselt tagastada osamaksetena, hagejale maksnud. Vaidlus puudub hageja poolt nõutava põhivõla 60 000 krooni osas, mõlemad kostjad tunnistavad nimetatud nõuet. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastavalt 03.05.2006 käenduslepingule vastutab MP põhivõlgniku poolt lepingulise kohustuse täitmata jätmisel 155 755 krooni ulatuses. Seega vastutab MP solidaarselt TR põhivõlgniku kohustuste eest BAS ees. Hageja on arvestanud lepingu ülesütlemise seisuga tasumata intressimakseid summas 10 171,84 krooni. Aasta intressimääras 29,27 %, olid pooled lepingus kokku leppinud, mistõttu ei ole põhjendatud intressi suurust võrrelda teiste finantsasutuste poolt pakutuga. Intressi arvestamise õigsuse osas kostjad vastuväiteid ei esitanud. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Lepingu üldtingimuste p 1.6 järgi maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär Lepingus oli kokku lepitud intressimääraks 29,27 % võlgnetavalt summalt aastas. Hageja on arvestanud viivist järgmiselt: lepingu ülesütlemise seisuga 292,81 krooni ja perioodi 28.09.2006 - 13.02.2007, so 139 päeva eest summas 6 687,99 krooni, kokku 6 980,80 krooni. Vastavalt lepingu üldtingimuste p 6.3 on hagejal õigus lepingu ülesütlemisel nõuda krediidisaajalt leppetrahvi 20% tähtaegselt tagastamata krediidi summalt. Hageja on arvestanud leppetrahvi põhivõlalt 12 000 krooni.
Kohus loeb tõendatuks ka võla sissenõudmisega seotud kulud summas 1 100 rooni (t lk 16-22). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmise või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
VÕS § 127 kohaselt on kahju hüvitamise eesmark kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. Hageja on arvestanud saamata jäänud tuluks intressi, mille tasumises on lepingus pooled kokku leppinud ning mille saamisega hageja arvestas, kuid lepingu ülesütlemisel kaotas intressi saamise võimaluse. Kahju suuruseks on hageja arvestanud 12 628,09 krooni. Kohus loeb hageja nõuet põhjendatuks. Viivise, leppetrahvi, võla sissenõudmisega seotud kulude ja kahju suuruse arvutamise Õigsuse osas ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et leppetrahvi vähendamine ei ole põhjendatud. Esitatud leppetrahvi nõue ei ületa põhivõlga ning selle suurust saab lugeda mõistlikuks. Kohus arvestab ka asjaolu, et kostjad ei ole käitunud lepingu täitmisel ega ka lepingu ülesütlemise järel võlgnevuse kustutamisel heas usus. Kuni käesoleva ajani on laenusumma kogu ulatuses tagastamata, teostatud ei ole ühtegi makset. Kostja viide, sellele, et hageja ei kontrollinud enne lepingu sõlmimist seda, kas TR on üldse võimalik lepingust tulenevaid kohustusi täita ning seetõttu on hageja lepingu sõlmimisel olnud hooletu, seda aga tuleks hinnata hageja kahjuks ja hagi mitte rahuldada täies ulatuses, on alusetu. TR poolt sõlmitud laenulepingu täitmise tagamiseks oli sõlmitud MP käendusleping. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et MP ei olnud võimalik lepingust tulenevaid kohustusi täita. Samas sõlmides lepingu hagejaga väljendas TR oma selget tahet lepingu tingimuste osas ning võttis endale kohustuse neid tingimusi täita. Kostja viide riigilõivu väiksemas summas tasumisele on alusetu. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 arvutatakse hagihind põhinõude järgi. TsMS § 165 lg 3 kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.