Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. august 2017 Tartu
Tsiviilasja number
2-15-126297
Tsiviilasi
Murati Puit OÜ hagi Foorum Puit OÜ vastu võla 640 euro ja viivise 164,56 euro väljamõistmiseks 804 eurot ja 56 senti
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. septembri 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Foorum Puit OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant (kostja): Foorum Puit OÜ, rk 11533171; seaduslik esindaja Priit Kroonberg;
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja (hageja): Murati Puit OÜ, rk 12398195; seaduslik esindaja Rivo Fomotškin ja lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Kuivõrd kostja tasus hageja poolt esitatud arve nr 249 ja nr 247 arve osaliselt, siis kostja nõustus, et metsamaterjali müügilepingu teiseks pooleks ei ole mitte Carchem OÜ, vaid hageja. Poolte vahel on vaidlus selles, kas toote kvaliteet vastas lepingutingimustele (VÕS § 217) ja kas kostja teatas võimalikest puudustest toote kvaliteedis õigeaegselt (VÕS § 220). Maakohus leidis, et kostja vastuväited talle hageja poolt müüdud metsamaterjali lepingutingimustele mittevastavuse osas ei anna alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Asjas esitatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 1508-04F (tlk 33) on tõendatud, et kostja on hageja poolt toodud metsamaterjali üle vaadanud, fikseeritud on praaki kuuluv sortiment ning määratletud ka vastav hind (nt Kuusk praak 40 eurot tm.) Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt on formaalne ning selles ei määratleta metsamaterjali kvaliteeti. Kostja selgitas, et ei ole võimalik tõendada, millised palgid kellele kuulusid ja kas just hageja poolt toodud metsamaterjal oli puudustega. Seega ei ole antud juhul tõendanud asjaolu, et saematerjal, milles tuvastati tõugukahjustus, oli lõigatud hageja poolt toodud metsamaterjalist. Tõendatud ei ole müüdud metsamaterjali puudused ning hageja nõue kostja vastu võlgnevuse tasumiseks kuulub rahuldamisele. Maakohus selgitas, et isegi juhul kui puudustega materjal pärineks hageja poolt müüdud metsamaterjali hulgast, siis Riigikohus on lahendis 3-2-1-156-11 märkinud (p 19), et müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); 2) puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); 3) ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); 4) sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); 5) ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2). Samas lahendis on Riigikohus märkinud (p 27), et see ei tähenda, et müügieseme lepingus märgitud mõõtude või muude arvnäitajate tegelikest erinemise korral saaks alati rääkida lepingu rikkumisest. Selleks tuleb kindlaks teha, kas tegemist on kokkulepitud omadusega või kas erinevusega kaasneb rikkumine muul alusel (nt VÕS § 217 lg 2 p 2 või 3 järgi). Vajadusel tuleb lepingut tõlgendada ja hinnata omaduse olulisust lepingu kontekstis. Riigikohus on lahendis 3-2-1-42-12 märkinud (p 9), et puudusega müügieseme müügi korral saab ostja keelduda lepinguga kokkulepitud ostuhinna tasumisest, kui ta taganeb lepingust, või kui ta alandab hinda, siis alandatud ostuhinna ulatuses. Samuti saab ostja juhul, kui müüja on talle tekitanud kahju, tasaarvestada müüja nõude oma kahju hüvitamise nõudega. Antud juhul ei ole kostja neid õiguskaitsevahendeid hageja suhtes rakendanud. Seetõttu leidis maakohus, et kostja poolt kauba ostuhinna tasumisest keeldumine ei ole lubatud. Maakohus juhtis selgitamiskohustuse täitmise korras kostja tähelepanu VÕS § 220 lõigetele 1 kuni 3. Maakohtu hinnangul on üleandmis-vastuvõtmisaktis märgitud algsest kokkuleppest
(kategooria ABC) kõrvale kaldutud. Hageja on aktis märgitud puidu kogust ja hinda arvestades väljastanud kostjale ka arve nr 247. Maakohus leidis, et kostja on akti allkirjastamisel nõustunud sellega, et hageja tarnib talle lisaks nõutud metsamaterjalile ka kehvema kvaliteediga puitu. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teatanud hagejale toote kvaliteedi puudustest mõistliku aja jooksul peale seda, kui ta toote puudustest teada sai või pidi teada saama. Kostja on avaldanud kohtule, et saematerjalis tõugukahjustuse olemasolust sai kostja teada alles kaks kuud hiljem, kui Inglismaalt teatati, et sinna saadetud saematerjal ei vasta nõuetele ja selles on tõugukahjustus. Kostja väited selle kohta, et kostjal ei olnud võimalik putukakahjustuse olemasolu ise tuvastada, ei ole eluliselt usutavad. Hageja müüs kostjale palke, mis vastuvõtmise-üleandmise aktist nähtuvalt ei vastanud kogu ulatuses kõrgemale kvaliteedile. Seega oli kostjale teada, et kõigist hageja poolt müüdud palkidest ei saa ABC kvaliteedile vastavat saematerjali lõigata ja seda tuleb sorteerida ja selle kvaliteeti kontrollida. Kostja võttis saadud materjali vastu ning pretensioone selles osas ei esitanud. Kostja töötles ostetud palgid ümber saematerjaliks. Eelnevast tulenevalt oleks maakohtu hinnangul kostja pidanud töötlemise (palkide laudadeks lõikamise) käigus märkama laudadel (tlk 113 piltidel) olevaid kahjustusi. Maakohtu hinnangul oleks viimane mõistlik aeg puudustest teatamiseks saanud olla metsamaterjali ümbertöötlemise aeg (so saematerjali lõikamise aeg). Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kahjustustest teatamist kahe kuu pärast tuleb lugeda VÕS § 220 lg 1 kohaselt hilinenud teatamiseks (so teatamiseks pärast mõistliku aja möödumist), mistõttu kostja vastuväide materjali lepingutingimustele mittevastavuse kohta tuleb lugeda põhjendamatuks. Maakohus rahuldas hageja viivisenõude alates 01.09.2015 kuni 01.02.2016 164,56 euro ulatuses VÕS § 113 lg 1 alusel. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1000 (750 (lepingulise esindaja kulud) + 250 (riigilõiv)) eurot.
7) vaidleb kostja kõikidele hageja nõuetele vastu ning leiab, et need nõuded, k.a viivise nõue, on alusetud.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et viimane mõistlik aeg puudustest teatamiseks oleks saanud olla metsamaterjali ümbertöötlemise aeg (so saematerjali lõikamise aeg).
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.