Murati Puit OÜ hagi Foorum Puit OÜ vastu võla 640 euro ja viivise 164,56 eurot väljamõistmiseks.
Hagi hind
804,56 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Murati Puit OÜ (reg.kood 12398195, asukoht Viinaoru talu, Murati küla, Haanja vald, Võrumaa 65174), seaduslik esindaja: Rivo Fomotškin (isikukood XXX, e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (FIE Sergei Desjatnikov ́i Õigusbüroo, asukoht Mõisavahe 21, Tartu 50707, e-post [email protected] ) Kostja: Foorum Puit OÜ (reg.kood 11533171, asukoht Kesk 9, Rõngu alevik, Rõngu vald, Tartumaa 61001), seaduslik esindaja Priit Kroonberg (isikukood XXX, e-postXXX)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
10. august 2016
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Murati Puit OÜ hagi Foorum Puit OÜ vastu võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Foorum Puit OÜ-l Murati Puit OÜ kasuks välja põhivõlg 640 (kuussada nelikümmend) eurot ja viivis summas 164,56 eurot (ükssada kuuskümmend neli eurot ja 56 eurosenti).
3.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
4.Jätta poolte menetluskulud Foorum Puit OÜ kanda.
5.Määrata Foorum Puit OÜ-lt Murati Puit OÜ kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 1000 (üks tuhat) eurot.
6.Välja mõista Foorum Puit OÜ-lt menetluskulud 1000 (üks tuhat) eurot Murati Puit OÜ kasuks.
7.Välja mõista Foorum Puit OÜ-lt viivis menetluskuludelt (1000 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Murati Puit OÜ kasuks. Edasikaebamise kord
Tsiviilasi nr 2-15-126297 Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 22-27)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Murati Puit OÜ (hageja) ja Foorum Puit OÜ (kostja) metsamaterjali müügilepingu VÕS § 208 lg 1 tähenduses, mille raames esitas hageja kostjale arve nr. 247 summas 4888,93 eurot (tlk 28). Veoselehtede ja üleandmisakti kohaselt on kaup kostjale kätte toimetatud (tlk 29-33). Kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, jättes esitatud arve õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjal põhivõlgnevus hageja ees summas 4888,93 eurot.
2.Lisaks põhinõudele on hageja esitanud viivisenõude. Kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega alates 01.09.2015. Sellest tulenevalt on hageja hinnangul põhjendatud hagiavalduse esitamine seadusest tuleneva viivise nõudes. viivise algus lõpu viivise kokku põhivõlg % kuupäev kuupäev päevi summa võlgnevus 4888,93 0,022 01.09.2015 01.02.2016 153 164,56 5053,49 Hageja taotleb kostjalt põhinõude 4888,93 euro ja viivise seisuga 01.02.2016 summas 164,56 eurot väljamõistmist. KOSTJA VASTUS (tlk 52-56)
3.Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja on seisukohal, et Foorum Puit OÜ ja Murat Puit OÜ vahel puudub metsamaterjali müügileping, kuna metsamaterjali müük lepiti kokku Carchem OÜ-ga (esindaja L.N.) ja läbirääkimiste vahendajaks oli M.H.. Kuna tegemist oli ühekordse kokkuleppega kindlale palgikogusele, pikkusele ning kvaliteedile, siis lepiti kokku ka hind. Hinnatase viitab sellele, et sooviti kõige kõrgemat kvaliteeti Eestis kehtestatud standardite alusel. Kuna tarnete kestel ilmnes, et Carchem OÜ ei suuda kokkulepitud kogust tagada, siis tõid materjali ka tema koostööpartnerid Barrus AS- 31,44 tm ja Murati Puit OÜ 178,138 tm, kellede esindajaks on Rivo Fomotškin.
4.Kostjale on Murati Puit OÜ esitanud kaks arvet: arve nr 249 ja nr 247. Kokku summas 18 640,93 eurot. Arve nr 249 summas 5254,31 tasuti kostja poolt 26.08.2015. Arve nr 247 tasumised on toimunud: 05.11.2015- 8500 eurot; 19.02.2016- 1248,93 eurot; 29.02.2016- 3000 eurot.
5.Metsamaterjali ülevaatamisel ilmnes, et toodud metsamaterjali sees oli praaki ja valemõõtmetega materjali. Hageja poolt esitatud üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud vastavalt nõuetele ja keegi pole vaielnud akti sisu üle. Akt on koostatud metsamaterjali võõrandamise, töötlemiseks või ladustamiseks üleandmise kohta. Seadusest tulenevalt peab aktis olema märgitud eelkõige kogused ja hinnad ning päritolu. Akt ei näita mingil juhul metsamaterjali kvaliteeti ja see polegi akti eesmärk. Kvaliteet määratakse reeglina kokkuleppeliselt suuliselt või kirjalikult ja selleks on välja kujunenud standardid ja vastav hinna klass. Aktist nähtub, et kokkuleppelise 4,8 m pikkuse esmaklassilise kuusepalgi asemel on sattunud platsile oluline kogus muud materjali, mille osas puudus igasugune kokkulepe, kuid aktil peab olema ikkagi fikseeritud kogus ja päritolu. 178,138 tm-st materjalist sattus Foorum Puit OÜ laoplatsile 37,948 tm muud materjali, mis ei olnud kokkulepitud ehk 21,3% kogu tarnitud materjalist. Kostja on seisukohal, et aktist ei tulene ostja kohustus osta suvalist materjali, ega õigust mittekvaliteetse materjali tarnimiseks.
6.Kuna Inglismaalt tuli teade mittekvaliteetse saematerjali kohta (kostjale saadeti materjalist koheselt pildid ja saadeti ka materjali näidised, mis olid kahjustatud), siis teavitas kostja sellest
Tsiviilasi nr 2-15-126297 2015. a septembris kõiki osapooli, sh hagejat. Hageja tegi lepingupartneritele ettepaneku tekkinud kahju summas 1920 eurot ühiseks hüvitamiseks (1920:3=640 eurot). Hageja aga ei soovinud olukorda mõistlikult lahendada, vaid esitas hagi. Kostja selgitab, et ei ole kunagi eiranud maksmist, kuid ei ole nõus maksma palgi eest, mis ei vastanud kokkulepitud tingimustele. 11. MAI 2016 KOHTUISTUNG
7.Hageja jääb esitatud hagiavalduse juurde ning selgitab, et üleantud materjal vastas kvaliteedile ja lepinguga kokkulepitule. Kuna menetluse kestel on selgunud, et kostja on tasunud 3000 eurot ja 1248,93 eurot, siis selles osas hageja loobub oma nõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 640 eurot ja viivised 164,56 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
8.Kostja hagiga ei nõustu. Kostja avaldab, et soovis hagejalt osta esimese kategooria standardile vastavat materjali („Ümarmetsamaterjali kvaliteedi ja mõõtmise nõuded“), so kõige kallimat ja kvaliteetsemat toorest metsamaterjali. Tõuk-kahjustus ei ole sellisele materjalile lubatud. Nelja veoselehe alusel on hageja tarninud kostjale materjali, so kogutellimusest ühe osa. Kui Murati Puit OÜ-st tulid esimesed palgikoormad, siis kutsus ostja kohale nõustaja, kes ütles, et puit ei ole korras. Kohale kutsutud Murati Puit OÜ esindaja saagis isiklikult palgi otsasid ja selle käigus avastati värvimuutused. Tõugud leiti materjalist alles Inglismaa sadamas ning selle kohta saadeti kostjale pildid. Tõuku ei oleks kostja kohapeal näinud, sest palgikoore alla ja puidu sisse ei näe. Kuna kostja tellis kõige kõrgema kvaliteediga kaupa ja maksis kõige kõrgema hinna selle puidu eest, siis neid vigu ei oleks tohtinud olla. Hagejat teavitati puudustest koheselt läbi L.N. ja M.H.i. Kostja selgitab, et sai hageja poolt mittekvaliteetse kauba tarnimise tõttu kahju summas 1920 eurot, mis on jagatud kolme ettevõtte vahel (1920:3=640 eurot).
10.AUGUSTI 2016 KOHTUISTUNG
9.Hageja esindaja Rivo Fomotškin selgitas, et tema kui palgi müüja, pidi OÜ Foorum Puit platsile tooma kuusepalgi ja palgi ostja pidi vaatama, kas palk vastab kokkulepitud kvaliteedile. Kaup pidi kuuluma ABC kvaliteediklassi. Hageja selgitab, et hageja poolt müüdud palk vastas kvaliteedinõudele. Kostja ostis materjali koos praagiga. Hind vähenes esmasel ülevaatusel, sest praaki oli sees. Akti pannakse kirja materjali kvaliteet. Kohapeal koostati metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. Hageja viitab, et metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktis on osa nimetusega „praak“, see tähendab, et materjal ei ole ABC kvaliteet, palk on kas otsast mäda või on mingi muu viga. Kui ei ole ABC kvaliteet, siis nimetatakse seda praagiks ja müüakse odavama hinnaga. Akti allkirjastamisel oli kostja praagi olemasolust teadlik. Mõlemad osapooled on aktile alla kirjutanud. Ostja ise teab, kas müüb materjali maha, teeb sellest lauda või kasutab kuidagi teisiti. Kui puit viiakse välisriiki, siis peab ostja palgi ükshaaval üle vaatama. Fotodel, mis kostja esitas kohtule koos viimase menetlusdokumendiga, on laud, mitte palk. Hageja müüs kostjale palki, Inglismaale aga saadeti saematerjal, mis oli lõigatud kostja poolt. Hageja on seisukohal, et kostja jättis saematerjali tegemisel puidu sorteerimata ja üle vaatamata. Ei ole võimalik 100 % ABC kvaliteediga kaupa tuua, sest praaki satub ikka sisse. Hagejat ei ole teavitatud asjaolust, et kaup ei vastanud nõuetele. Läbi L. N. sai hageja teada, et palgil olid tõugukahjustused. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud kostja kanda jätta.
10.Kostja esindaja viitab, et hagejat teavitati metsamaterjali puudustest pärast seda, kui kostjale Inglismaalt vastav info edastati. See toimus umbes kaks kuud hiljem. Kui palgis on tõugukahjustus, siis seda ostja ei näe. Putukate, juuremädaniku ja muude defektide olemasolu näeb metsa ülestöötleja. Kostja lõikas palgi saematerjaliks, kuid lõikamise käiguse ei ole võimalik defekte näha. Poolte vahel oli kokkulepe, et kvaliteetse palgi hind on 70 eurot tm. Kostja möönis, et kuna kolm erinevat firmat tõid metsamaterjali platsile, siis pole võimalik
Tsiviilasi nr 2-15-126297 tuvastada, millised palgid millise tarnija poolt toodi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kohus, tutvunud asja materjalidega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
12.Hageja esitas hagiavalduse kostjalt võlgnevuse summas 4888,93 eurot ja viiviste summas 164,56 eurot väljamõistmiseks. 16.03.2016 esitas hageja kohtule osalise hagist loobumise avalduse 3000 euro ulatuses. Hageja põhjendas osalist loobumist asjaoluga, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude osaliselt rahuldanud. 11.05.2016 toimunud kohtuistungil loobus hageja lisaks ka 1248,93 euro nõudest, kuna kostja oli nimetatud summa hagejale tasunud. Kohus võttis hageja nõudest osalise loobumise vastu ning lõpetas selles osas 20. septembri 2016 määrusega menetluse. Eeltoodust tulenevalt palub hageja VÕS § 108 lg 1 kohaselt mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 640 eurot ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivised 164,56 eurot.
13.Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (VÕS § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tsiviilõigused ja – kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
14.Esmalt analüüsib kohus, kelle vahel on metsamaterjali müügileping sõlmitud. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja sõlmisid metsamaterjali müügilepingu VÕS § 208 lg 1 tähenduses, mille raames esitas hageja kostjale arve nr. 247 summas 4888,93 eurot (tlk 28). Veoselehtede kohaselt on kaup üle antud kostjale (tlk 29-33). Kostja on oma esmases hagivastuses märkinud, et kostja ei ole sõlminud suulist ega kirjalikku lepingut metsamaterjali tarnimiseks Murati Puit OÜ-ga. Palgitarne 800 tm ulatuses lepiti suuliselt kokku Carchem OÜ-ga (esindaja L.N.) ja läbirääkimiste vahendajaks oli M.H.. Kui arveid hakati esitama, esitas arveid metsamaterjali eest ka Murati Puit OÜ. Hageja esitas Foorum Puit OÜ-le kaks arvet: arve nr 249 ja nr 247. Kokku summas 18 640,93 eurot. Arve nr 249 summas 5254,31 tasuti 26.08.2015. Arve nr 247 tasumised toimusid: 05.11.2015- 8500 eurot; 19.02.2016- 1248,93 eurot; 29.02.2016- 3000 eurot. VÕS § 9 lg 2 sätestab, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja tasus Murati Puit OÜ poolt esitatud arve nr 249 ja nr 247 arve osaliselt, siis Foorum Puit OÜ nõustus, et metsamaterjali müügilepingu teiseks pooleks ei ole mitte Carchem OÜ, vaid Murati Puit OÜ. Seega loeb kohus tuvastatuks, et poolte on vahel on sõlmitud suuline metsamaterjali müügileping, mille täitmist Murati Puit OÜ poolt tõendavad metsamaterjali veoselehed (tlk 29-32) ja metsamaterjali üleandmis-vastuvõtmisakt nr 1508-04F (tlk 33).
15.Poolte vahel on vaidlus selles, kas toote kvaliteet vastas lepingutingimustele (VÕS § 217) ja kas kostja teatas võimalikest puudustest toote kvaliteedis õigeaegselt (VÕS § 220). Kostja hinnangul on hageja rikkunud müügilepingut, kuna hageja poolt müüdud metsamaterjal ei vastanud ABC kvaliteedile ja sisaldas kahjustunud palke. Seetõttu ei vastanud metsamaterjal kostja arvates lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes, ega olnud vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 mõttes. VÕS § 76 lg 1-3 sätestavad, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja
Tsiviilasi nr 2-15-126297 praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 3 ja 5 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja alandada hinda. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kostja vastuväited talle hageja poolt müüdud metsamaterjali lepingutingimustele mittevastavuse osas ei anna alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Asjas esitatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 1508-04F (tlk 33) on tõendatud, et kostja on hageja poolt toodud metsamaterjali üle vaadanud, fikseeritud on praaki kuuluv sortiment ning määratletud ka vastav hind (nt Kuusk praak 40 eurot tm.) Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt on formaalne ning selles ei määratleta metsamaterjali kvaliteeti. Kostja esindaja on kohtuistungil selgitanud, et ei ole võimalik tõendada, millised palgid kellele kuulusid ja kas just hageja poolt toodud metsamaterjal oli puudustega. Seega ei ole antud juhul tõendanud asjaolu, et saematerjal, milles tuvastati tõugukahjustus, oli lõigatud Murati Puit OÜ poolt toodud metsamaterjalist. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendatud ei ole müüdud metsamaterjali puudused ning hageja nõue kostja vastu võlgnevuse tasumiseks kuulub rahuldamisele.
16.Kohus peab vajalikuks selgitada, et isegi juhul kui puudustega materjal pärineks Murati Puit OÜ poolt müüdud metsamaterjali hulgast, siis Riigikohus on lahendis 3-2-1-156-11 märkinud (p 19), et müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); 2) puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); 3) ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); 4) sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); 5) ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2). Samas lahendis on Riigikohus märkinud (p 27 2. lõige), et see ei tähenda, et müügieseme lepingus märgitud mõõtude või muude arvnäitajate tegelikest erinemise korral saaks alati rääkida lepingu rikkumisest. Selleks tuleb kindlaks teha, kas tegemist on kokkulepitud omadusega või kas erinevusega kaasneb rikkumine muul alusel (nt VÕS § 217 lg 2 p 2 või 3 järgi). Vajadusel tuleb lepingut tõlgendada ja hinnata omaduse olulisust lepingu kontekstis. Riigikohus on lahendis 3-2-1-42-12 märkinud (p 9 2.lõige), et puudusega müügieseme müügi korral saab ostja keelduda lepinguga kokkulepitud ostuhinna tasumisest, kui ta taganeb lepingust, või kui ta alandab hinda, siis alandatud ostuhinna ulatuses. Samuti saab ostja juhul, kui müüja on talle tekitanud kahju, tasaarvestada müüja nõude oma kahju hüvitamise nõudega. Antud juhul ei ole kostja neid õiguskaitsevahendeid hageja suhtes rakendanud. Seetõttu kohus leiab, et kostja poolt kauba ostuhinna tasumisest keeldumine ei ole lubatud.
17.Lisaks eeltoodule juhtis kohus selgitamiskohustuse täitmise korras juba varem kostja tähelepanu asjaolule, et müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamine on kehtiv ainult juhul, kui ostja teatab sellest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta asja
Tsiviilasi nr 2-15-126297 mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 220 lg 1 esimene lause), samuti peab oma majandus - ja kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 220 lg 2), vastasel korral kaotab ostja õiguse asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 220 lg 3 esimene lause). Kohtu hinnangul on üleandmis-vastuvõtmisaktis märgitud algsest kokkuleppest (kategooria ABC) kõrvalekaldutud puidu kogused ja hinnad, mille alusel on kostjale ka arve nr 247 väljastatud. Seega on kostja akti allkirjastamisel nõustunud sellega, et hageja tarnib talle lisaks nõutud metsamaterjalile ka kehvema kvaliteediga puitu.
18.Lisaks ei ole kostja tõendanud, et ta oleks teatanud hagejale toote kvaliteedi puudustest mõistliku aja jooksul peale seda, kui ta toote puudustest teada sai või pidi teada saama. Kostja on avaldanud kohtule, et saematerjalis tõugukahjustuse olemasolust sai kostja teada alles kaks kuud hiljem, kui Inglismaalt teatati, et sinna saadetud saematerjal ei vasta nõuetele ja selles on tõugukahjustus. Kohus on seisukohal, et kostja väited selle kohta, et kostjal ei olnud võimalik putukakahjustuse olemasolu ise tuvastada, ei ole eluliselt usutavad. Hageja müüs kostjale palke, mis vastuvõtmise-üleandmise aktist nähtuvalt ei vastanud kogu ulatuses kõrgemale kvaliteedile. Seega oli kostjale teada, et kõigist hageja poolt müüdud palkidest ei saa ABC kvaliteedile vastavat saematerjali lõigata ja seda tuleb sorteerida ja selle kvaliteeti kontrollida. Kostja võttis saadud materjali vastu ning pretensioone selles osas ei esitanud. Kostja töötles ostetud palgid ümber saematerjaliks. Eelnevast tulenevalt oleks kohtu hinnangul kostja pidanud töötlemise (palkide laudadeks lõikamise) käigus märkama laudadel (tlk 113 piltidel) olevaid kahjustusi. Kohtu hinnangul oleks viimane mõistlik aeg puudustest teatamiseks saanud olla metsamaterjali ümbertöötlemise aeg (so saematerjali lõikamise aeg). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kahjutustest teatamist kahe kuu pärast tuleb lugeda VÕS § 220 lg 1 kohaselt hilinenuks teatamiseks (so teatamiseks pärast mõistliku aja möödumist), mistõttu kostja vastuväide materjali lepingutingimustele mittevastavuse kohta tuleb lugeda põhjendamatuks. Kõike eeltoodut arvestades, rahuldab kohus hageja nõude kostjalt 640 euro väljamõistmiseks.
19.Lisaks põhinõudele on hageja esitanud ka viivisenõude summas 164,56 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuivõrd pooled ei ole lepingus seadusejärgsest määrast kõrgemat viivisemäära kokku leppinud, kohaldub antud juhul seadusejärgne viivis. Hageja on viiviseid arvestanud arve nr 247 sissenõutavaks muutumisest kuni 01.02.2016. viivise algus lõpu viivise kokku põhivõlg % kuupäev kuupäev päevi summa võlgnevus 4888,93 0,022 01.09.2015 01.02.2016 153 164,56 5053,49 Kostja ei ole viivisenõude suurusele vastuväiteid esitanud. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude 164,56 euro ulatuses.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.
Tsiviilasi nr 2-15-126297
21.Hageja esitas 10.08.2016 kohtule menetluskulude nimekirja. Avalduse kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 975 eurot, millest 550 eurot (ilma km-ta) on õigusabikulud ja 425 eurot on riigilõiv. 15.08.2016 täiendas hageja menetluskulude nimekirja 10.08.2016 toimunud kohtuistungiga kaasnenud kuludega. Sellest tulenevalt on hageja õigusabikuludeks 750 eurot (lisandus 200 eurot kohtuistungil osalemise eest) ja riigilõiv 425 eurot, kokku 1175 eurot.
22.Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulud on ebamõistlikud ja ülepaisutatud.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
24.TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. Hagi kohtusse esitamise ajal 14.12.2012 kehtinud TsMS § 139 lg 1, lg 2 p 1 ja 3 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma, mida tuleb tasuda hagilt ja mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 04.12.2015 esitatud hagiavalduse eest tasus hageja vastavalt hagiavalduses märgitud hagihinnale 425 eurot. Hageja loobus menetluse kestel oma nõudest 4248,93 ulatuses. Kohus tagastas hagejale 20.09.2016 määrusega tasutud riigilõivust 125 eurot ning jättis 50 eurot tagastamata riigilõivust hageja kanda. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikuks riigilõivu kuluks kokku 250 eurot (175 eurot hagihinnalt 804,56 eurot ja 75 eurot loobutud nõude eest tagastamata riigilõivu eest). Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 250 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
25.Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Senises kohtupraktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot nii ilma käibemaksuta kui koos käibemaksuga. Hagejat esindas S. Desjatnikovi Õigusbüroo jurist Sergei Desjatnikov, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu (esindajatasu). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 750 eurot (käibemaksuta). Hagejale on osutatud õigusabi kokku 7,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Juristi töötasu 100 eurot tunnis tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks. Menetluskulude nimekirja kohaselt seisnes hagejale osutatud õigusabiteenus materjalidega tutvumises ja hagiavalduse koostamises ajakuluga 3,5 tundi. Arvestades hagi rahuldamist on kohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Lisaks on hageja esindaja osalenud kahel kohtuistungil (11.05.2016 ja 10.08.2016), millede ajakulu kokku koos istungiks ettevalmistamisega on 4 tundi. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku kuluga, arvestades, et esimene istung kestis 48 minuti ja teine 2 tundi ja 3 minutit.
Tsiviilasi nr 2-15-126297 Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1000 (750+250) eurot. Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub kostjalt Murati Puit OÜ kasuks väljamõistmisele 1000 eurot. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja ka viivise menetluskuludelt (1000 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Murati Puit OÜ kasuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.