Tsiviilasi nr 2-07-19592
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.12.2007.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-19592
Tsiviilasi
Lxxxx Hxxxxxxx hagi Vxxxxxxx Mxxx vastu teise isiku eest tehtud kulutuste hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Lxxxx Hxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt (Advokaadibüroo Valge ja Uiga Jõgeva osakond, Pargi 3 Jõgeva 48306) Kostja: Vxxxxxxx Mxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
13.11.2007.a.
Hagi rahuldada. Välja mõista Vxxxxxx Mxxxxxxx Lxxxx Hxxxxxxx kasuks 153 050,60 krooni. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 (3)
Kohus tuvastas: Lxxxx Hxxxxxxx esitas 22.05.2007.a kohtule hagi Vxxxxxxx Mxxx vastu teise isiku eest tehtud kulutuste hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt elas hageja kostjaga kooselu kostja elukohas xxxx külas 2001-2006.a. Poolte elukohaks oli kostjale kuuluv kinnistu koos seal asuva elamuga. Kostja alkoholilembuse tõttu olid tekkinud tal võlad nii majaehituseks võetud laenu kui ka endise abikaasa elatisraha osas. Hageja pidas ennast kostja perekonnaliikmeks ning oli seetõttu huvitatud laenude tasumisest ning eluaseme säilimisest. Hageja tasus kostja laenumakseid Hansapangale. Selle kohta esitab hageja tõendina panga õiendi. Kokku on hageja tasunud kostja kohustusi kokku 92 603 krooni. Lisaks ei olnud hageja täitnud elatisraha maksmise kohustust Axxxx Lxxxxx ees, kes pöördus kohtäituri poole ja taotles kinnistu sundmüüki. Vältimaks eluaseme kaotust tasus hageja kostja elatisevõlgnevuse summas 21 572 krooni. Kostja on lubanud nimetatud summad hagejale hüvitada, kuid ei ole oma lubadustest kinni pidanud. Hageja on samuti teinud kulutusi poolte ühiseks eluasemeks olnud maja elamu remondiks ja parendamiseks, kokku summas 38 875,60 krooni. Hageja on tõendina maksedokumendid. Hageja kinnitab, et kõik maksedokumentidel olevad esemed ja tarvikud on paigutatud kostjale kuuluvale kinnistule ja seal olevasse elamusse. 2006.a. lõpupoole poolte kooselu lõppes, kuna muutus kostja alkoholitarvitamise tõttu võimatuks. Hageja nõuab kostjalt tema poolt tehtud kulutuste kokku summas 153 050,6 krooni hüvitamist. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja hagile ei vastanud, kuigi oli hagimaterjalid isiklikult kätte saanud. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 13. novembril 2007.a. Kohtuistungil osalesid hageja ja hageja esindaja. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli istungi toimumisest teadlik. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja palus asi lahendada kostja kohalolekuta ja hagi rahuldada. Hageja leidis, et kostja on tema arvelt alusetult rikastunud. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik lahendada TsMS § 414 alusel sisuliselt ilma kostja kohalolekuta. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud, ta on selle 23.10.2007.a. isiklikult vastu võtnud. Kostja ei ole taotlenud istungi edasilükkamist ega esitanud mõjuvat põhjust istungilt puudumise kohta või teatanud istungile ilmumise seaduslikust takistuses. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja poolt esitatud tõendite põhjal tuvastas kohus, et hageja on täitnud kostja eest kohustusi. AS-i Hansapank tõendi (tl 3) põhjal tegi kohus kindlaks, et hageja on tasunud kostja laenumakseid kokku summas 92 603 krooni. Jõgeva kohtutäitur Ivi Kalmeti õiendist (tl 4) nähtub, et kostja suhtes on sissenõudja Axxxx Lxxxxx avalduse alusel algatatud täitemenetlus kohtuotsusega väljamõistetud elatise sissenõudmiseks; hageja Lxxxx Hxxxxxxx tasus kostja Vxxxxxxx Mxxxx eest 16.01.2004.a elatise võlga 20 340 krooni, täituri tasu 1180 krooni ja täitekulu 52 krooni, kokku tasus hageja kostja eest 21 572 krooni. Hageja poolt esitatud sularahakviitungitest (tl 5, 6, 7 ja 8) nähtub, et hageja on tasunud erinevate ehitusmaterjalide ja tarvikute eest kokku summas 38 875,6 krooni Hageja kinnitusel on kõik maksedokumentidel olevad esemed ja tarvikud paigutatud kostjale kuuluvale kinnistule ja seal olevasse elamusse. Kokku on hageja tasunud kostja eest kohustusi summas 153 050,6 krooni. Kostja ei ole hagejale kulutusi hüvitanud.
2 (3)
Eeltoodud asjaolude põhjal järeldab kohus, et hageja poolt kostja kohustuste katteks tehtud kulutused on olnud kostja huvides ja kostja on hageja poolt tehtud kulutuste võrra rikastunud. Kohtule pole esitatud andmeid, mis annaks aluse vastupidist väita. VÕS § 1041 näeb ette, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Hageja on teinud kulutusi, tasudes kostja pangalaenu, elatise võlga, täituri tasu ning täitekulu. VÕS § 1042 lg 1 kohaselt võib teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Hageja on teinud kulutusi kostjale kuuluvale elamule. Hageja nõue kostja vastu tema poolt tehtud kulutuste hüvitamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada kogu ulatuses. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hageja nõude, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 414, 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442.
Haide Rimmel kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.