Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. detsember 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-16183
Tsiviilasi
AS E hagi JS vastu 4 185,22 krooni saamiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS E (registrikood XXX; asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Helena Purga (Lindorff Eesti
Kostja: JS(isikukood XXX, elukoht XXX).
esindajad
Edasikaebamise kord
2-07-16183
Hageja esitas 24.04.2007.a kohtule hagiavalduse kostja vastu 4 185,22 krooni saamiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja määras 15 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagi koos lisadega on kostjale edasiandmiseks allkirja vastu üle antud BV ́le. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Eeltoodu alusel kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks ning vastamise tähtpäev saabus seega 26.11.2007.a. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.
Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 22.12.1998.a ja 19.11.1998.a. sõlmitud liitumislepingutest. Kostja ei tasunud talle osutatud teenuste eest esitatud arveid ning rikkus lepingutingimusi. Kostja võlg hageja ees on 4 185,22 krooni, s.h. 2093,11 krooni põhivõlg ja 2092,11 krooni viivised. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldatakse enne 1.juulit 2002 tekkinud võlasuhtele enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tulenevalt võlgnevuse tekkimise ajast lähtub kohus otsuse tegemisel tsiviilkoodeksi (TsK) vastavatest sätetest. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine ja kohustise tingimuste muutmine lubamatu. TsK § 190 lg 1 ja § 191 kohaselt võidakse kohustuse täitmine tagada leppetrahviga. Pooled on kooskõlas TsK §-ga 191 sõlminud kirjaliku kokkuleppe leppetrahvi osas, mis on lepingus sätestatud viivistena. Kuna kostja viivitas hageja ees rahalise kohustuse täitmisega, on TsK § 231 lg 1 kohaselt põhjendatud temalt viivise välja mõistmine. Lepingu kohaselt on viivis 0,50 % tasumisele kuuluvast summast päevas arve tasumise tähtajast arvates. Hageja arvestuste kohaselt on kostja viivisvõlgnevus 18.04.2007.a. hagi koostamise seisuga 2937 päeva eest kokku 9222,18 krooni. Lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest taotleb hageja kostjalt välja mõista viiviseid põhivõlast väiksemas summas, s.o. 2092,11 kooni. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldas, siis jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6
2-07-16183 alusel kohtunikuabi hagita menetluses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.