Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Ene Tsefels
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
30.11.2007.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-32064
Tsiviilasi
NK ja DK hagi AK’i ja JI vastu omandiõiguse tunnustamise ja nõudes kohustada kostjaid vabastama hagejatele kuuluvad hooned ning keeldumisel tõsta nad välja teist eluruumi vastu andmata. Hagejad: NK(isikukood XXX, elukoht XXX); DK(isikukood XX, elukoht XXX); hagejate esindaja riigi õigusabi korras advokaat Madis Mahlapuu (AB XXX); kostjad: AK (isikukood XXX elukoht XXX); JI(isikukood XXX, elukoht XXX). 20.11.2007.a.
Menetlusosalised
Istungi toimumise aeg Istungil osalesid
Hagejad NKja Darja Kovaljova Hagejate esindaja advokaat Madis Mahlapuu Kostja AK
Kohtuotsuse resolutsioon
Välja nõuda XXX asuv elamu kostjate AK’i ja JI ebaseaduslikust valdusest elamu NK’i ja DK valdusesse, vabastamisest keeldumisel tõsta AK ja JI nimetatud elamust välja teist eluruumi vastu andmata.
Menetluskulud jätta kogu ulatuses kostjate kanda.
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
17.12.1975.a. ostu-müügi lepinguga (t lk 6) on tõendatud asjaolu, et hageja NK omandas XXX sovhoosi maa-alal ärklikorrusega elamu, aida, veranda ja eeskoja ühise katuse all, lauda ja kuuri ühise katuse all ning keldri. XXX maa looduses eraldamise akti nr 38 12.07.1985.a. kohaselt on KN antud tähtajata kasutamiseks 0,42 ha õue-aiamaad (t lk 16). Hagejate omandiõigust Metsapere talu hoonetele kinnitab Vasalemma vallavalitsuse vastus teabenõudele 07.12.2006.a. nr 5.3-1.3/1722 (t lk 14), mille kohaselt hagejad on hoonete omanikud võrdsetes mõttelistes osades. Asjaolu, et hagejatele kuulub kõnealune elamu, kinnitab Ehitusregistri andmestiku väljavõte 06.02.2007.a. (t lk 62). Eelnev annab alust pidada hagejaid elamu asukohaga XXX, omanikeks.
Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejad on XXX omanikud.
AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Osundatud sätte mõte on tagada omanikule võimalus saada talle kuuluv asi tagasi iga isiku käest, kes asja õigusliku aluseta valdab. Selleks, et hagejad NK ja DK saaksid nõuda XXX ebaseaduslikust valdusest välja, peavad olema täidetud AÕS § 80 lg 1 toodud eeldused, s.o et asja saab ebaseaduslikust valdusest välja nõuda ainult omanik ja et kostjate valdus on ebaseaduslik.
Kostjad ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid tõendamaks õiguslikku alust hagejatele kuuluva vara kasutamiseks, ka 12.10.2007.a. esitatud rahvastikuregistri väljavõttest (t lk 87) nähtub, et kostja AK on aadressilt XXX välja registreeritud 23.04.2007.a. Eelnevat arvestades asub kohus seisukohale, et kostjate valdus on ebaseaduslik, vastupidine ei ole millegagi tõendatud.
Eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et hagejate nõue on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Arvestades asjaolu, et kostjate valdus Metsapere talu, Veskiküla küla, XXX asuva elamu suhtes on ebaseaduslik, tuleb elamu kostjate AK’i ja JI valdusest omanike NK’i ja DK valdusesse välja nõuda. Elamu vabastamisest keeldumisel kuuluvad kostjad elamust väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata.
Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejad on kohustatud tasuma kostjale AK’ile XXX tehtud kulutused. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kui kostja AK soovib hagejatelt saada XXX tehtud kulutuste hüvitamist, tuleb tal kohtule esitada vastavasisuline hagi. Kuivõrd käesolevaga hagi esemeks ei ole kostja kulutuste hüvitamise nõue, siis kohus kulutustega seonduvaid vastuväiteid ei käsitle.
Menetluskulu
tuleb kohtukulud jätta kostjate kanda kogu ulatuses. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui poolele, kelle kasuks otsus tehti, või tema poolel menetluses osalenud kolmandale isikule anti riigi õigusabi, mõistab kohus võrdeliselt nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise ulatusega teiselt poolelt riigi õigusabi tasu ja kulud riigituludesse, sõltumata sellest, kas ka teisele poolele oli menetluses antud riigi õigusabi. Ene Tsefels Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.