2-07-33086/10 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

752.82 krooni, mis on tasumata. Hageja on põhivõlgnevuse arvestamisel jätnud tähelepanuta arvetel kajastatud viivise. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 24.08.2007.a. Kostja viivisevõlg hageja ees on 2763.60 krooni. Kostja on olnud viivituses 735 päeva. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning TsMS § 133 lg 2 lauses 2 sätestatust on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 751.82 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 1504.64 krooni, millest põhinõue moodustab 752.82 krooni ning viivis 751.82 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – pooltevaheline liitumisleping, võlanõue, arved, üldtingimused, kinnituskiri, volikiri. 17.09.2007.a. esitas kostja hagile kirjaliku vastuse. Vastuse kohaselt tunnistab kostja võlgnevust hageja ees summas 752.82 krooni, kuid ei tunnista nõuet viiviste osas. Kostja leiab, et VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. TsÜS § 138 lg 2 tulenevalt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hageja esitas oma nõude alles 2 aastat pärast nõude sissenõutavaks muutumist, seega ei ole hageja käitunud heas usu. Sellest tulenevalt palub kostja jätta hageja viivise nõude rahuldamata või alandada viivisesummat mõistliku suuruseni. Kostja peab võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. 01.10.2007.a. esitas hageja esindaja kirjaliku seisukoha kostja vastusele. Hageja leiab, et viivise rakendumine sõltub üksnes kostjast. Kostjal oli võimalus ära hoida viivise nõudmine hageja poolt õigeaegselt kohustust täites. Hageja on arvestanud viivist lepingus sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtule hagiavalduse esitamiseni. Viivis ei ületa täitmata rahalist põhikohustust. Kostja on kohustatud tõendama, juhul kui ta taotleb viivise vähendamist, et hageja kantud kahju on väiksem, kui viivise näol nõutud summa. Kostja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Hageja jääb esitatud nõude juurde ning peab võimalikuks asja lahendamist kompromissiga sõlmides selleks maksegraafiku minimaalse osamaksega 500 krooni kuus. 15.11.2007.a. saabus kohtule elektronkirjaga hageja esindaja teade selle kohta, et kostjale on 24.10.2007 saadetud kompromissi sõlmimiseks pakkumine maksegraafiku sõlmimisega osamaksetena 500 krooni kuus. Kostja pakkumisele reageerinud ei ole. Hageja teeb ettepaneku menetluse jätkamiseks. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et tsiviilasi on võimalik lahendada kirjalikus menetluses lihtmenetluse kaudu. TsMS § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. TsMS § 435 lg 1 kohaselt kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis.

AS EMT poolt on esitatud hagi summas 1504.64 krooni, millest põhinõue moodustab 752.82 krooni ja viivis 751.82 krooni. Kohus on hagi menetlusse võtnud ning järgides tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõudeid edastanud hagiavalduse vastamiseks kostjale ning seisukoha andmiseks hagejale. Poolte vahel ei ole vaidlust lepingu ning põhivõla osas. Kostja ei ole nõus hageja poolt esitatud viivise nõudega ja põhjendab seda sellega, et hageja, esitades oma nõude alles kaks aastat pärast nõude sissenõutavaks muutumist, ei ole käitunud heas usus. Tõendatud on, et pooled on 09.02.2000 sõlminud liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved summas 788.95 krooni. Kostja põhivõlg hagiavalduse esitamise seisuga hageja ees on 752.82 krooni, mis on tasumata. Seega kuulub hagejale väljamõistmisele põhivõlg summas 752.82 krooni. Samuti on hageja poolt tõendatud, et kostja viivisevõlg hageja ees on 2763.60 krooni. Kostja on olnud viivituses 735 päeva. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva, seega on viivise arvestus järgmine: 0,5% päevas x 752.82 krooni = 3,76 krooni/päevas, 3.76 krooni x 735 päeva = 2763.60 krooni. Samas tegutseb hageja lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ja soovib viivise väljamõistmist põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 751.82 krooni. Seega kostja vastuväited viivise nõude osas ja tuginemine VÕS § 6 lg 1-le ning TsÜS § 138 lg 2-le ei ole arvestatavad, kuna hageja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ega seadusevastaselt viivise nõude arvestamisel ja sissenõudmisel. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Kuna poolte vahel on lepinguline suhe, siis kuuluvad kohaldamisele VÕS sätted. Vastavalt VÕS § 8 lg 2- le on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist vastavalt § 113 lg 1-le arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled leppisid kokku viivises määraga 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summast. Kostjal oli võimalus õigeaegselt kohustust täites ära hoida viivise nõudmine hageja poolt. Hageja on arvestanud viivist lepingus sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtule hagiavalduse esitamiseni. Viivis ei ületa täitmata rahalist põhikohustust. Viivisenõude esitamine ei ole ületanud tähtaega, mida seadus on andnud hagejale põhinõude esitamiseks alates selle sissenõutavaks muutumisest. Kuna kostja on põhinõuet tunnistanud, ei ole tema vastuväited viivise nõudele asjakohased. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.