Võlaõigus › Võõrandamislepingud

selgus, et ka antud toode autole ei sobi. Kui hageja viis käigukasti kostjale tagasi, andis sama müüja, kes esimese käigukasti müüs, paberi, kus ta oma allkirja ja kostja pitsatiga tõendas, et on tagastatud käigukast, mis ei sobinud. Samas ütles müüja, et hetkel raha ei ole ja hagejaga võetakse ühendust, kui on võimalik maksta. Selleks võeti ka hageja telefoni number. Hagejaga ei ole keegi ühendust võtnud. 12.11.2006.a. saatis hageja kostjale tähitud kirja, kus palus võla tasumist. Kirjale ei vastatud. Käigukasti sobivuse kontrolliks võttis müüja Hundai-Lantra tehnilise passi ja võrdles selle andmeid arvutist nähtuvaga. Hageja andis müüja enda allkirjaga ja kostja pitsatiga paberi, millega tõendas, et neile on tagastatud vale käigukast, komisjonimüügi kohta kokkulepet ei olnud. Raha pidi tagastatama, kui on võimalik. Hageja on käinud kohapeal, et raha tagasi saada, aga talle on vastatud, et ülemus on puhkusel. Oma vastuses Tarbijakaitseametile hageja kaebuse peale tunnistab kostja, et ostja palvel toimub ostja nõustamine. Seda soovis ka hageja. Samas vastuses tunnistab kostja, et kuigi ei osutata remonditeenust, müüakse ostjale tema soovitud kaupa. Hageja soovis oma autole sobivat ja töötavat automaatkäigukasti, mille valiku tõendusena esitas hageja kostjale autodokumendid, kust nähtus sobiliku käigukasti mudel. Seega oleks pidanud olema kostjale selge, mida hageja soovis. Hageja poolt omandatud automaatkäigukast ei sobinud hageja autole, kuigi müüja oli eelnevalt kinnitanud selle sobivust. Seega ei saanud hageja asja, mida ta eeldas, sest ta ei saanud seda kasutada. Samuti tugines hageja müüja erialastele teadmistele ja oskustele. Hageja ei saanud automaatkäigukasti üleandmisel müüja poolt eeldatud asja. Seega oli lepingutingimustele mittevastavus olemas asja hagejale üleandmisel. Kostjal kui asja müüjal tuleb kanda asja asendamisega seotud kulud, eelkõige antud juhul reisikulud, mida hageja kandis automaatkäigukasti transportimisel Saaremaalt Tallinnasse ja nii kaks korda. Asja tagasivõtmine kostja poolt on vaadeldav kui lepingust taganemine. Hageja oli sellega nõus ning pooled leppisid kokku, et käigukasti eest makstud raha tagastatakse hagejale esimesel võimalusel. Hageja tagastas kostjale käigukasti. Kahju tekkimine tuleneb müügilepingu alusel tasutud raha mitte tagasisaamisest ning lisaks reisikuludest, mille kandis hageja, kuigi kohustus nende eest tasuda lasus kostjal. Rikutud on hageja kui tarbija õigust saada teavet. Lähtuvalt Tarbijakaitseseaduse § 4 lg-st 6 ja lg-st 7 oli kostjal kui kauplejal kohustus anda hagejale kauba ostmist tõendav dokument, sest kauba summa oli suurem kui 300.- krooni. Hageja vastavat dokumenti saanud ei ole. Hageja palub 23.04.2007.a kohtusse laekunud täpsustatud hagiavalduse kohaselt mõista kostjalt tema kasuks välja 6000.- krooni tagastatud käigukasti eest, sõidukulud Tallinn - Kuressaare - Tallinn - Kuressaare kokku 2047.- krooni ja kohtukulud. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 30.05.2007.a vastuses kostja hagi ei tunnista, leides et hagi on põhjendamatu. Kostja ei võtnud käigukasti müües endale kohustust kontrollida selle sobivust just hageja poolt umbmääraselt väljendatud autole „Hundai-Lantra”, sest selleks puudus mõistlik võimalus. Kõnealune auto polnud ostjal müügikohas kaasas, vaid asus hagiavalduse kirjelduse kohaselt hoopis Saaremaal. Ühel autotüübil võib olla väga erinevaid käigukaste, kusjuures ostjale antakse müügikonsultatsiooni tema poolt esitatud andmete alusel. Mitte mingeid autodokumente, kust võinuks nähtuda hageja kirjeldatud auto ainuvõimalik käigukasti tüüp, ostja müüjale ei esitanud. Ostu sooritades (müügimehe andmeil toimus tehing orienteeruvalt septembris 2005) ei eristunud hageja millegi poolest teistest kasutatud autodelt demonteeritud kõlbulikke varuosasid osta soovijatest (s.t müük toimus ilma isiku nime tuvastamata, anonüümselt). Ostja tšekki ei nõudnud. Kostja töötaja kinnitab fakti, et novembris 2005 (mitte jaanuaris 2006 nagu väidab hageja) pöördus ostja kaupluse poole palvega vahetada septembris ostetud käigukast teise vastu, sest

remonditöökojas oli selgunud, et varemostetu tema autole ei sobi. Kuna nüüd oli olemas ka hageja töökoja poolt määratud tüübiga käigukast, tuldi ostjale vastu ja kaup vahetati. Märtsis 2006 tõi hageja novembris ostetud (vahetatud) käigukasti tagasi, soovides, et kostja selle tagasi ostaks. Kostja sellega ei nõustunud. Mingit lepingut ega lubadust võtta käigukast tagasi kui müüja poolt ekslikult müüdud kaup, poolte vahel ei ole olnud. Kuna kostja tegeleb ka kasutatud varuosade komisjonimüügiga, nõustuti siiski hageja palvel võtma talle kuuluv käigukast komisjonimüüki. Selle kohta andis kaupluse töötaja Timo Tammeoks hagejale pitsatiga varustatud visiitkaardi, tehes visiitkaardi esiküljele märkuse „2006. 03. tagastatud k.kast”. Vastavalt komisjonimüügi reeglitele ei saa komitent raha enne, kui müüki võetud asi on õnnestunud müüa. Juunis 2006 müüs kostja kõnealuse xxx asuva lammutustöökoja ja müügipunkti OÜ-le H A . Kostja andmetel on kõnealune, hagejale kuuluv käigukast jätkuvalt müügis ja komisjonileping seega jätkuvalt jõus. Müüja ei teadnud soovitud asja väidetavaid erilisi omadusi. Kuna ostja tuli konkreetse sooviga, konkreetsele automudelile sobivat ja just varem kasutatud käigukasti ostma, kontrollis kostja kauba vastavust temal olnud teabe alusel piisava põhjalikkusega. Ostjale tuldi vastu ja kaks kuud hiljem vahetati käigukast väidetavalt Saaremaal asuva remonditöökoja poolt soovitatud teise konkreetset tüüpi käigukasti vastu. Müüjapoolse veelgi põhjalikuma uuringu tegemiseks puudus ostja soov, aga ka praktiline võimalus. Väär on hageja käsitlus, et »asja tagasivõtmine kostja poolt on vaadeldav kui lepingust taganemine". Omandiõigus käigukasti suhtes (see oli juba üks kord ümber vahetatud) oli üle läinud ostjale (hagejale) ja käigukasti uuesti müüki võttes ei taganetud mitte varasemast müügilepingust, vaid sõlmiti uus leping - seekord komisjonileping. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et sügisel 2005.a ostis hageja kostjalt kasutatud töökorras automaatkäigukasti hinnaga 6’000.- krooni, et paigaldada see Saaremaal purunenud HundayLantra käigukasti asemele. Nimetatud käigukast hageja väidete kohaselt autole ei sobinud ja kostja vahetas sobimatu käigukasti poolte kokkuleppel välja. Ka nimetatud käigukast autole ei sobinud ja hageja soovis ka nimetatud käigukasti kostjale tagastada. Müüja andis hagejale paberi, mille kohaselt käigukast on tagastatud, kinnitades selle oma allkirjaga ja kostja pitsatiga (tl 12-13), samuti võttis müüja hageja telefoninumbri. Vaidlust ei ole selles, et hageja on taotlenud nõude rahuldamist kohtuväliselt, pöördudes kostja poole nõude vabatahtlikuks täitmiseks (tl 6-7), kuid nimetatu ei ole tulemusi andnud. Edasi lahknevad poolte seisukohad selles, mis leping sõlmiti. Hageja leiab, et temaga sõlmiti ostu-müügileping ja müüja on sellest taganenud, võttes käigukasti tagasi, kuid jättes hüvitamata selle maksumuse. Kostja leiab, et ostumüügilepingust ei ole ta taganenud, kuid selle alusel ei olnud pooltel kokkulepet asja tagasivõtmiseks selle sobimatuse korral ning käigukasti teistkordsel tagastamisel sõlmiti hagejaga komisjonimüügileping. Tegemist on antud vaidluses esiletoodud asjaoludest tulenevalt tarbijalemüügiga, kuna müüja ehk kostja tegeles oma majandus- või kutsetegevuse raames. Poolte vahel on vaidlus selles, kas müüdud asi ehk käigukast vastas lepingutingimustele ja kas müüja sellest tulenevalt vastutab hageja ees (VÕS § 218 lg 1).

Asi ei vasta lepingutingimustele VÕS § 217 lg-tes 1 ja 2 p-des 1-6 toodud asjaolude ilmnemisel. Poolte vahel on vaidlus selles, kas teistkordselt tagastatud käigukast ei vastanud lepingutingimustele, kuivõrd see ei sobinud hageja autole Hunday-Lantra. Vaidluse lahendamiseks on oluline kindlaks teha, kas pooled pidasid läbirääkimisi asja lepingutingimustele vastavuse osas, millised andmed hageja kostjale asja lepingutingimustele vastavuse hindamiseks esitas ja kas pooled saavutasid kokkuleppe asja lepingutingimustele vastavuse osas. Sellest sõltub, kas pooled leppisid kokku, et asjal peavad olema kokkulepitud omadused või kui vastavasisuline kokkulepe puudus asja omaduste kohta, ei sobinud asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (VÕS § 217 lg 1 ja 2 p-d 1-6). Tunnistaja TT ütlustega (tl 50-51) loeb kohus tõendatuks, et hageja ütles müüjale suuliselt auto mootori kubatuuri ja aastaarvu, mille järgi müüja otsustas käigukasti sobivuse üle oma teadmiste põhjal, mingeid katalooge ega arvuti andmeid müüja ei kasutanud ja mingeid autodokumente ostja ei esitanud. Tunnistaja väljastas hagejale garantiikirja, kus oli peal summa, detaili nimetus ja tunnistaja allkiri. Tunnistaja leppis ostjaga kokku, et juhul, kui detail ei sobi, on see võimalik garantii alusel ringi vahetada nädala jooksul. Tulles kliendile vastu vahetati esialgselt müüdud käigukast tunnistaja ja kostja kokkuleppel hiljem kui 7-päevase tähtaja möödumisel. Hageja esitas esmakordsel käigukasti tagasitoomisel tunnistajale tunnistaja poolt väljastatud garantiikirja ja oli kaasa võtnud ka käigukasti. Hageja väitis, et talle sobib teist tüüpi käigukast, kuid tuli hiljem kui nädalase garantii möödumisel vahetama ka seda. Nimetatud ütlustest teeb kohus järelduse, et nendeks andmeteks, millest müüja sai lähtuda, olid mootori kubatuur ja auto väljalaskeaasta automargil Hunday-Lantra. Kohus on seisukohal, et pooled leppisid kokku käigukasti vastavuses lepingutingimustele nagu vastavalt seda liiki asju tavaliselt kasutatakse tuginedes müüja erialastele oskustele või teadmistele (VÕS § 217 lg 2 p 2). Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et asi ei vastanud lepingutingimustele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et müüja võttis käigukasti tagasi. Edasi lahknevad poolte seisukohad selles, kas nimetatud tagasivõtmisega taganes müüja müügilepingust või sõlmiti poolte vahel komisjonileping. Tunnistaja TT(tl 51) ütlustega loeb kohus tõendatuks, et teistkordsel (tunnistaja ütlustes kolmas kord, kui hageja tagasi pöördus) käigukasti tagastamisel nõudis klient raha tagasi, aga garantiiaeg oli möödas ja tunnistaja ütles, et raha tagasi ei maksta, kuid vastu tulles kliendile võeti käigukast komisjonimüüki, tunnistaja võttis hageja kontaktandmed, müügitasus kokku ei lepitud. Nimetatust ei saa teha järeldust, et pooled oleksid sõlminud komisjonilepingu, kuivõrd komisjonitasus kokku ei lepitud (VÕS § 692 lg 1). Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlustega tõendatud antud vaidluses kokkulepitud müügilepingust tulenev nädalane garantiiaeg (VÕS § 230 lg 1) ei välista ega piira ostja õigust kasutada muid seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS § 230 lg 5). Kostja ei saanud tugineda garantiitähtajale, kuivõrd hagejal on õigus tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele kahe aasta jooksul (VÕS § 218 lg 2) ja hagejal on kohustus teatada kahe kuu jooksul asja lepingutingimustele mittevastavusest pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada (VÕS § 220 lg 1). Asjaolu, et hageja teavitas kostjat nimetatud tähtaja piires, kostja vaidlustanud ei ole. Arvestades asjaolu, et tegemist oli kasutatud varuosaga, mis lepingutingimusele ei vastanud, tunnistaja TT ütluste kohaselt muid asenduseks pakutavaid käigukaste müüjal ei olnud, asja parandamise või asendamise võimalust kostja ei pakkunud, ei saanud hageja nõuda lepingu täitmist ega ostuhinna alandamist õiguskaitsevahendina (VÕS § 222 lg 1, § 224 p 2). Vaidlust ei ole selles, et kostja võttis käigukasti hagejalt, kuid raha selle eest ei maksnud. Vaidlust ei ole selles, et kostja on ettevõtte müünud ja koos sellega on üle läinud ka käigukast (tl 28).

Käigukasti tagasiandmine hageja poolt ja raha selle eest tagasinõudmine on vaadeldav hagejapoolse lepingust taganemisena (VÕS § 116 lg 1). Kuivõrd teine pool teatas, et ta oma kohustust ei täida, ei olnud hagejal kohustust anda müüjale ka täiendavat tähtaega taganemiseks (VÕS § 116 lg 4 viimane lause). Seega on hageja nõue summas 6000.- krooni põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (VÕS § 1028 lg 1). Hageja nõuab ka tehtud kulutusi käigukasti transportimiseks Saaremaale ja tagasi. Kostja ei ole eitanud, et hageja teavitas teda asjaolust, et vajab käigukasti Saaremaal asuvale autole. Kostja ei vaielnud vastu ka sõidukulude suurusele, leides, et need on mõistlikud arvestades hageja arvutuskäiku (tl 17). Nimetatud hageja õigus nõuda transpordikulusid summas 2’047.- krooni tuleneb mõlemakordse käigukasti müügi korral VÕS § 222 lg-s 5 sätestatust. Seega on nõue ka nimetatud osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei analüüsi hageja väiteid tarbijakaitseseaduse rikkumisest seoses ostukviitungi mitteväljastamisega, kuna sellest tulenevalt ei ole hagejal nõuet tekkinud käesoleva vaidluse raames ja kohus väljuks nimetatuga hagi piiridest. Samuti ei analüüsi kohus hageja ja kostja kirjavahetust tarbijakaitseametiga (tl 5, 8-9, 10) kuivõrd see ei oma tähendust käesoleva vaidluse lahendamisel. Kohus ei analüüsi praamipileteid (tl 11), kuna need on esitatud näitlikustamaks praamipiletite hinda ja kostja ei vaidlustanud hageja sõidukulusid. Tunnistaja RL ütluste kohaselt oli ta küll käigukasti ostmisel kaasas, kuid otseselt ei näinud, mida hageja müüjale dokumendina auto omaduste kohta näitas või milles kokku lepiti, tunnistaja oli ka käigukasti teistkordse vahetamise ajal hagejaga kaasas, kuid istus autos ja hageja ning müüja kõnelust pealt ei kuulnud. Seega ei tea tunnistaja RL poolte kokkuleppe asjaolusid ja tema ütlused jätab kohus analüüsimata. Tunnistaja kirjalikud ütlused (tl 34) on aga vastuolus tema poolt kohtuistungil antud ütlustega, et ta vestluse sisu ei kuulnud ja esitatavaid dokumente ei näinud, mistõttu kohus ei pea nimetatud tõendit usaldusväärseks ja seda asja lahendamisel ei arvesta. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.