Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Gaida Kivinurm ja Imbi Sidok
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. märts 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-10522
Tsiviilasi
Sven Jürissoni hagi OÜ Varuosaexpert vastu 8047 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. novembri 2007.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Varuosaexpert apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
4. märts 2009.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Sven Jürisson (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxx xx, xxxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx) Kostja OÜ Varuosaexpert (registrikood 106433093, asukoht Kadaka tee 185, 12618 Tallinn), seaduslik esindaja Evald-Hannes Kree, lepinguline esindaja Eino Tamm
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
8047 krooni
1.Jätta Harju Maakohtu 29. novembri 2007.a otsus muutmata. 2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 3.Jätta esimese astme menetluskulud vastavalt maakohtu otsusele ja apellatsiooniastme menetluskulud kostja OÜ Varuosaexpert kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Sven Jürisson esitas 20.03.2007.a hagi OÜ Varuosaexpert vastu 8000 krooni saamiseks. Hagiavalduse täienduses palus hageja kostjalt välja mõista 8047 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt purunes 2005.a sügisel hageja autol Hundai Lantra Saaremaal automaatkäigukast ning ta ostis Tallinnas kostjalt kasutatud töökorras automaatkäigukasti, mille eest maksis 6000 krooni. Müüja kontrollis käigukasti sobivust hageja autole tehnilise passi järgi. Samas müüja lubas, et kostja võtab käigukasti tagasi, kui see ei sobi. Kostja andis hagejale teise käigukasti, mis pidi kindlasti sobima. Saaremaal selgus, et see käigukast ei sobi üldse. Hageja tõi 2006.a märtsis käigukasti kostjale tagasi. Müüja andis hagejale paberi, millel ta oma allkirja ja kostja pitsatiga tõendas, et tagastatud on sobimatu käigukast. Müüja ütles, et hetkel raha ei ole ja hagejaga võetakse ühendust, kui on võimalik talle maksta. Hagejaga ei ole ühendust võetud. Hageja nõudis 12.11.2006.a kirjas kostjalt võla tasumist. Hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmise asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Asja tagasivõtmine kostja poolt on vaadeldav kui lepingust taganemine. Hageja ei saanud müüja poolt automaatkäigukasti üleandmisel eeldatud asja. Hageja tugines müüja erialastele teadmistele ja oskustele. Lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja hagejale üleandmisel ning kostja vastutab võlaõigusseaduse (VÕS) § 218 lg-te 1 ja 2 alusel. VÕS § 222 lg 4 kohaselt tuleb kostjal kanda asja asendamisega seotud kulud, eelkõige antud juhul reisikulud, mida hageja kandis kahel korral automaatkäigukasti transportimisel. Sõidukulud on kokku 2047 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei võtnud käigukasti müües endale kohustust kontrollida selle sobivust just hageja poolt umbmääraselt väljendatud autole Hundai Lantra. Ühel autotüübil võib olla väga erinevaid käigukaste, kusjuures ostjale antakse müügikonsultatsiooni tema poolt esitatud andmete alusel. Hageja ei esitanud mitte mingeid autodokumente, kust võinuks nähtuda hageja kirjeldatud auto ainuvõimalik käigukasti tüüp. Kostja töötaja kinnitas, et 2005.a novembris pöördus hageja kaupluse poole palvega vahetada septembris ostetud käigukast teise vastu, sest remonditöökojas oli selgunud, et varem ostetu tema autole ei sobi. Kuna nüüd oli olemas ka töökoja poolt määratud tüübiga käigukast, tuldi hagejale vastu ja kaup vahetati. Hageja tõi 2006.a märtsis vahetatud käigukasti tagasi, soovides, et kostja selle tagasi ostaks. Pooltel ei olnud mingit kokkulepet võtta käigukast tagasi kui müüja poolt ekslikult müüdud kaup. Kuna kostja tegeleb ka kasutatud varuosade komisjonimüügiga, nõustuti siiski hageja palvel võtma talle kuuluv käigukast komisjonimüüki. Selle kohta andis kaupluse töötaja T. T. hagejale pitsatiga varustatud visiitkaardi. Käigukasti uuesti müüki võttes ei taganetud mitte varasemast lepingust, vaid sõlmiti komisjonileping. Vastavalt komisjonimüügi reeglitele ei saa komitent raha enne, kui müüki võetud asi on õnnestunud müüa. Kostja müüs 2006.a juunis Paldiski mnt 253 asuva
lammutustöökoja ja müügipunkti OÜ-le Harku Auto ning kostja andmetel on hagejale kuuluv käigukast jätkuvalt müügis. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi. Maakohus leidis, et tegemist on tarbijale müügiga, kuna kostja tegeles oma majandus- või kutsetegevuse raames. Poolte vahel on vaidlus selles, kas käigukast vastas lepingutingimustele ja kas müüja sellest tulenevalt vastutab hageja ees (VÕS § 218 lg 1). Vaidluse lahendamiseks on oluline kindlaks teha, kas pooled pidasid läbirääkimisi asja lepingutingimustele vastavuse osas, millised andmed hageja kostjale asja lepingutingimustele vastavuse hindamiseks esitas ja kas pooled saavutasid kokkuleppe asja lepingutingimustele vastavuse osas. Tunnistaja T. T. ütlustega luges kohus tõendatuks, et hageja ütles müüjale suuliselt auto mootori kubatuuri ja aastaarvu, mille järgi müüja otsustas käigukasti sobivuse üle oma teadmiste põhjal, mingeid katalooge ega arvuti andmeid müüja ei kasutanud ja mingeid autodokumente ostja ei esitanud. Tunnistaja ütlusest kohus järeldas, et nendeks andmeteks, millest müüja sai lähtuda, olid mootori kubatuur ja auto väljalaskeaasta automargil Hundai Lantra. Kohus oli seisukohal, et pooled leppisid kokku käigukasti vastavuses lepingutingimustele nagu vastavalt seda liiki asju tavaliselt kasutatakse, tuginedes müüja erialastele oskustele või teadmistele (VÕS § 217 lg 2 p 2). Kostja ei lükanud ümber hageja väiteid, et asi ei vastanud lepingutingimustele. Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et müüja võttis käigukasti tagasi. Edasi lahknevad poolte seisukohad selles, kas nimetatud tagasivõtmisega taganes müüja müügilepingust või sõlmiti poolte vahel komisjonileping. Tunnistaja T. T. ütlustega luges kohus tõendatuks, et teistkordsel käigukasti tagastamisel nõudis klient raha tagasi, aga garantiiaeg oli möödas ja tunnistaja ütles, et raha tagasi ei maksta, kuid kliendile vastu tulles võeti käigukast komisjonimüüki. Tunnistaja võttis hageja kontaktandmed ning müügitasus kokku ei lepitud. Nimetatust ei saa teha järeldust, et pooled oleksid sõlminud komisjonilepingu, kuivõrd komisjonitasus kokku ei lepitud (VÕS § 692 lg 1). Kohus oli seisukohal, et tunnistaja ütlustega tõendatud kokkulepitud müügilepingust tulenev nädalane garantiiaeg (VÕS § 230 lg 1) ei välista ega piira ostja õigust kasutada muid seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS § 230 lg 5). Kostja ei saanud tugineda garantiitähtajale, kuivõrd hagejal on õigus tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele kahe aasta jooksul (VÕS § 218 lg 2) ja hagejal on kohustus teatada kahe kuu jooksul asja lepingutingimustele mittevastavusest pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada (VÕS § 220 lg 1). Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et hageja teavitas teda nimetatud tähtaja piires. Arvestades, et tegemist oli kasutatud varuosaga, mis lepingutingimusele ei vastanud, tunnistaja T. T. ütluste kohaselt muid asenduseks pakutavaid käigukaste müüjal ei olnud, asja parandamise või asendamise võimalust kostja ei pakkunud, siis ei saanud hageja nõuda lepingu täitmist ega ostuhinna alandamist õiguskaitsevahendina (VÕS § 222 lg 1, § 224 p 2). Vaidlust ei olnud selles, et kostja võttis hagejalt käigukasti, kuid raha selle eest ei maksnud. Kostja on ettevõtte müünud ja koos sellega on üle läinud ka käigukast. Käigukasti tagasiandmine hageja poolt ja selle eest raha tagasinõudmine on vaadeldav hagejapoolse lepingust taganemisena (VÕS § 116 lg 1). Kuivõrd teine pool teatas, et ta oma kohustust ei täida, ei olnud hagejal kohustust anda müüjale ka täiendavat tähtaega taganemiseks (VÕS § 116 lg 4). Seega on hageja nõue 6000 krooni saamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (VÕS § 1028 lg 1). Kostja ei eitanud, et hageja teavitas teda asjaolust, et vajab käigukasti Saaremaal asuvale autole. Kostja ei vaielnud vastu ka sõidukulude suurusele, leides, et need on mõistlikud, arvestades hageja arvutuskäiku. Hageja õigus nõuda transpordikulusid 2047 krooni ulatuses tuleneb mõlema käigukasti müügi korral VÕS § 222 lg-s 5 sätestatust.
Apellatsioonkaebuse põhjendused Kostja palus kohtuotsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on väär kohtu järeldus, et müüja kandis ainuvastutust kauba ostja soovidele vastaval pakkumisel. Tunnistaja T. T. väitel lähtus ta mootori vahetamisel hageja poolt antud parameetritest. Järelikult vastas kaup ostja soovidele ja seega ei esinenud mingit müüjapoolset VÕS § 221 lg-s 1 sätestatud rikkumist. Kohus järeldas ebaõigesti, et kostja ei vaidlustanud asjaolu, et hageja teavitas teda teise käigukasti mittesobivusest kahekuulise tähtaja piires. Kostja on korduvalt väitnud, et käigukasti vahetus toimus 2005.a novembris ning alles 4 kuud hiljem pöördus hageja kostja poole sooviga müüa see käigukast tagasi. On ebamõistlik arvata, et hageja sai alles siis teada, et ka see käigukast ei sobi. Seega võiks isegi juhul, kui lugeda tähtaja ületamine vabandatavaks, kõne alla tulla vaid VÕS § 220 lg-s 3 sätestatud õiguskaitsevahendi kohaldamine. Kohus ei põhjendanud, millest ta järeldas, et hageja ei suhelnud ega pidanudki suhtlema tema valitud autoremonditöökojaga 2 kuu jooksul pärast viimase nõudel toimunud käigukasti ümbervahetust. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostjapoolse kompromissettepaneku. Ümbervahetatud käigukast vastas hageja autoremonditöökoja poolt ette antud nõuetele. Hageja ei tagastanud kaupa ega informeerinud kostjat selle mittevastavusest hageja soovidele 4 kuu jooksul alates kauba saamisest. Tähtaja möödalaskmiseks ei ole mõjuvat põhjust, sest ei ole mingit alust arvata, et hageja ei suhelnud remonditöökojaga 2 kuu jooksul pärast töökoja nõudel 2005.a novembris toimunud käigukasti ümbervahetamist. Kostja hinnangul on piisavalt tõendatud, et hageja ei järginud VÕS § 194 lg-s 2 sätestatud tähtaega ja antud juhul ei ole aset leidnud VÕS § 116 lg-s 1 sätestatud hagejapoolset taganemist. Hageja oli saanud ümbervahetatud käigukasti omanikuks. Juhul kui hiljem selgus, et tema poolt ostetud kaup osutus mittevajalikuks, võis ta küll taotleda selle müüki võtmist kostja juures. Kostja on käitunud igati vastutulelikult ja hea usuga vastavuses. Kohus jättis tähelepanuta VÕS § 701 lg-s 1 sätestatu, mis võimaldab komisjonilepingu sõlmimist ka tasu suuruses kokku leppimata. Kohus on ekslikult tõlgendanud VÕS § 692 lg 1. Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 222 lg 5. Tegemist on ostja poolt valitud kauba transpordikuludega, mida müüja ei ole ühelgi õiguslikul alusel kohustatud ostjale hüvitama. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-s 1 sätestatust võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vaidlust ei ole selle üle, et 2005.a sügisel hagejale 6000 krooni eest müüdud sõiduauto „Hunday-Lantra“ kasutatud töökorras automaatkäigukasti võttis kostja 2006.a märtsikuus hagejalt tagasi (tl 12-13) ja selle maksumus on hagejale hüvitamata. Vaidlevad pooled selle üle, kas käigukast vastas lepingutingimustele ja kas kostja sellest tulenevalt vastutab hageja ees (VÕS § 218 lg 1).
Kolleegium nõustub kohtu seisukohaga, et antud vaidluses on tegemist tarbijalemüügiga, kuna kostja tegeles oma majandus- või kutsetegevuse raames. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja poolt teistkordselt tagastatud käigukast ei vastanud lepingutingimustele, kuna ei sobinud hageja autole. Kostja ei ole hageja väidet asja lepingutingimustele mittevastavusest ümber lükanud. Tunnistaja T. T. ütlustele tuginedes leidis maakohus õigesti, et pooled olid eelnevalt kokku leppinud käigukasti vastavuses lepingutingimustele nagu seda liiki asju tavaliselt kasutatakse, tuginedes müüja erialastele oskustele või teadmistele. Õige on kohtu seisukoht selles, et käigukasti tagasivõtmist kostja poolt ei saa käsitleda komisjonimüügilepingu sõlmimise, vaid müügilepingust taganemisena, kuivõrd komisjonitasus kokku ei lepitud. Komisjonilepingu sõlmimist ei tõenda kostja visiitkaart (tl 12-13) isegi juhul, kui asuda seisukohale, et seadusest tulenevalt võiks komisjonilepingut sõlmida ka ilma komisjonitasu suuruses kohe kokku leppimata (VÕS § 701 lg 1) nagu kaebaja leiab. Hagejal on õigus tugineda asja lepingutingimuste mittevastavusele kahe aasta jooksul ja kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja nimetatud tähtaja piires asja lepingutingimustele mittevastavusest hagejat teavitas. Et hagejal puudus võimalus asja lepingutingimustele mittevastavusel kostjast sõltuvalt (puudus asenduseks pakutav sobiv käigukast) nõuda lepingu täitmist ja ostuhinna alandamist, leidis kohus põhjendatult, et hageja nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel. Tulenevalt VÕS § 1032 lg-st 1 võib käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Kolleegium nõustub kaebuse väitega, et kohus on ebaõigesti leidnud, et hageja õigus nõuda kostjalt transpordikulude hüvitamist käigukasti mõlemakordse müügi korral tuleneb VÕS § 222 lg-st. 5. Nimetatud säte reguleerib lepingu täitmise nõuet õiguskaitsevahendina, kuid käesolevas asja ei ole hageja asja parandamist nõudnud. Kolleegium, nõustudes kohtu seisukohaga, et käigukasti tagastamine on käsitletav hagejapoolse lepingust taganemisena (VÕS § 116 lg 1), märgib, et kohus on selle nõude rahuldanud vääral alusel ja nõue kuulub rahuldamisele tulenevalt VÕS § 222 lg-st 4, mille kohaselt kannab müüja asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Asja parandamise või asendamise kulude hulka kuuluvad ka asendatava asja parandamise läbiviimise kohta ning müüjani tagasi toimetamise kulud. Asja materjalidest nähtuvalt oli kostja teadlik, et hageja vajas käigukasti Saaremaal asuvale autole ja ta ei ole vaielnud vastu ka sõidukulude suurusele, mis tulenesid just hageja poolt müüdud ja ümber vahetatud käigukasti transportimisest Tallinnast Saaremaale ja tagasi. Ringkonnakohus ei ole seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega ja saab selles osas kohtu poolt ebaõigesti kohaldatud nõude rahuldamise aluseks olevat normi oma otsusega muuta. Hageja õigus nõuda käigukasti maksumuse tagastamist ja transpordikulude hüvitamist 2047 krooni ulatuses tuleneb ka VÕS § 189 lg-st 1, mille kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt. Et hageja tagastas käigukasti 2006.a märtsikuus, puudub kostjal õigus ühepoolselt keelduda lepingu täitmisest ehk raha tagastamisest (VÕS § 111 lg 1). Hageja 3.03.2009.a täiendavas vastuses apellatsioonkaebusele esitatud taotlus viiviste nõudes tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd hageja maakohtule esitatud hagiavalduses viiviste nõuet esitanud ei ole ja apellatsioonimenetluses uusi nõudeid esitada ei saa.
Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o antud juhul kostja.
Gaida Kivinurm
Imbi Sidok
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.