Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses 1(4)

2-17-1555 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, AXXXb kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja faktilised asjaolud Hageja nõudeks on tunnistada tühiseks kostja kui korteriühistu 20. detsembri 2016 üldkoosoleku otsused. Hagiavalduse kohaselt kutsus kostja kui korteriühistu 20. detsembril 2016 kokku korteriühistu üldkoosoleku, mille päevakorras oli otsustamiseks parkla projekti kinnitamine, puude lõikamine ja väljaraiumine, liiklusmärkide paigaldamine. KÜ üldkoosolek võttis vastu otsused: kinnitada parkla projekt, kusjuures koguda hinnapakkumised parkla ehitamiseks; parkla ehitamiseks teostada puude lõikamine ja väljaraiumine vastavalt projektile ning maja taha paigaldada liiklusmärk 331 tabeliga, kus on kirjas „KÜ kirjaliku loa alusel“, maja ette paigaldada liiklusmärk 361 tabeliga „KÜ kirjaliku loa alusel“. Hageja väitel on kostja 20. detsembri 2016 üldkoosoleku otsused tühised, kuna parkla ehitamiseks peab olema kõikide korteriomanike nõusolek. KÜ 20. detsembri 2016 üldkoosolekust võtsid osa ainult 17 korteriomanikku, kellest otsuste poolt hääletasid 14. Kuna üldkoosoleku otsus parkla ehitamiseks on vastu võetud mitte kõigi korteriomanike poolt vaid üldkoosolekul osalejate häälteenamusega, on otsus tühine. Hageja palub tunnistada kehtetuks, tühiseks kostja kui KÜ 20. detsembri 2016 üldkoosoleku otsus, kuna puudub kõigi korteriomanike nõusolek parkla ehitamiseks. Kohtuistungil 10. augustil 2017 kinnitas hageja, et jääb nõude juurde tunnistada kostja kui korteriühistu 20. detsembri 2016 üldkoosoleku otsused tühiseks. Hageja nimetas otsuste tühisuse alusteks vastuolu, et 20. detsembri 2016 üldkoosoleku otsused on vastuolus asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg 1 ning samuti on otsused vastuolus hea usu põhimõttega, kuna ei arvesta kõigi korteriomanike huve. Hageja viitab, et tühine on ka 13. aprilli 2016 üldkoosoleku otsus, millega otsustati parkla ehitus, kuna koosoleku päevakorra osas oli koosoleku korraldamise teates märgitud „autoparkla küsimuse arutamine“, aga koosolekul otsustati „korraldada parkla sõiduautode jaoks elumaja taga KÜ territooriumil rohelises tsoonis“. Samuti ei osalenud 13. aprilli 2016 üldkoosolekul 100% korteriomanikest, mis on vajalik parkla rajamise otsustamiseks. Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidle, et 20. detsembril 2016 toimus KÜ Kerese 6 liikmete üldkoosolek järgmise päevakorraga: parkla projekti kinnitamine; puude lõikamine ja väljaraiumine; liiklusmärkide paigaldamine. Puudub vaidlust, et 20. detsembri 2016 KÜ Kerese 6 liikmete üldkoosolek otsustas: kinnitada parkla projekt; lõigata ja välja raiuda puud vastavalt projektile; paigaldada liiklusmärgid nr 331 ja 361 tabelitega. Kostja ei võta omaks, et 20. detsembri 2016 üldkoosoleku otsused andsid kostjale võimaluse parkla ehitamise alustamiseks maja Kerese 6 territooriumil. Kostja väidab, et võimaluse parkla 2(4)

2-17-1555 ehitamiseks kinnistul aadressil Kerese 6, Narva, andis ülalnimetatud kinnistu kaasomanike enamuse otsus, mis on vastu võetud 13. aprillil 2016. Kostja väidab, et parkla ehitamise ehk loomisega ei muudetud maatüki majanduslikku otstarvet ja parkla loomine korteriühistu liikmete jaoks jäi elamu juurde kuuluva maa tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse, mistõttu seda sai otsustada kaasomanike häälteenamusega vastuvõetud otsusega ja seda oli tehtud 13. aprillil 2016. Korteriomanike enamusele, kes olid 13. aprillil 2016 nõus parkla ehitamisega, kuulus suurem osa ühises kinnisasjas. Ülalnimetatud otsust hageja vaidlustanud ei ole. Hageja poolt vaidlustatud otsustega, mis võttis vastu 20. detsembri 2016 üldkoosolek, otsustasid korteriühistu liikmed parkla ehitamise tööde korraldamist, sest selleks oli olemas korteriomanike enamuse otsus AÕS § 72 lg 1 mõttes. Kuna korteriühistu on loodud korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks, siis parkla ehitamise tööde korraldamist kuulub korteriühistu pädevusse. Vaidlustades KÜ Kerese 6 liikmete 20. detsembri 2016 üldkoosoleku otsused ei saa hageja saavutada soovitud eesmärki, vältida kinnistule aadressil Kerese 6, Narva parkla rajamist, kuna selleks on vaja tunnistada kehtetuks kaasomanike 13. aprilli 2016 otsus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Pooled ei vaidle, et 20. detsembril 2016 toimus KÜ Kerese 6 liikmete üldkoosolek järgmise päevakorraga: parkla projekti kinnitamine; puude lõikamine ja väljaraiumine; liiklusmärkide paigaldamine ning et KÜ Kerese 6 liikmete 20. detsembri 2016 üldkoosolek otsustas: kinnitada parkla projekt; lõigata ja välja raiuda puud vastavalt projektile; paigaldada liiklusmärgid nr 331 ja 361 tabelitega. Pooled vaidlevad selle üle, kas KÜ Kerese 6 liikmete 20. detsembri 2016 üldkoosolek on tühine või mitte. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse KÜS-s reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. Lähtuvalt MTÜS § 241 lg 1 on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja viitab KÜ Kerese 6 liikmete 20. detsembri 2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse aluste osas sellele, et otsused ei vasta seadusele, eelkõige on otsus vastuolus AÕS § 74 lg 1, mille kohaselt kaasomandis oleva asja majanduslikku otstarvet võib oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kuna üldkoosolekust võttis osa vaid 17 korteriomanikku (kokku on majas 31 korteriomanikku, t.l.-6), on otsus vastu võetud ebaseaduslikult. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada, et KÜ Kerese 6 liikmete 20. detsembri 2016 üldkoosolekul vastu võetud otsused oleks tühised. Kohus ei tuvastanud, et oleks rikutud KÜ Kerese 6 liikmete 20. detsembri 2016 üldkoosoleku 3(4)

2-17-1555 kokkukutsumise korda. Samuti ei tuvastanud kohus muid MTÜS § 241 sätestatud KÜ üldkoosoleku otsuste tühisuse aluseid. Asjaolu, et KÜ Kerese 6 liikmete 20. detsembri 2016 üldkoosoleku otsus võib olla vastuolus AÕS § 72 lg 1, ei muuda 20. detsembri 2016 üldkoosoleku otsuseid tühiseks. AÕS § 72 lg 1 ei näe ette sätte rikkumise korral korteriomanike otsuse tühisust. Otsuste vastuolu tõttu AÕS § 72 lg 1 sätetega võivad korteriühistu üldkoosoleku otsused olla ebaseaduslikud ning korteriomanikul on vastavalt KÜS § 13 lg 3 kohaselt õigus pöörduda korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kuna hageja kinnitas kohtuistungil kohtule, et soovib ainult tuvastada 20. detsembri 2016 üldkoosoleku otsuste tühisust, ei saa kohus anda hinnangut korteriühistu 20. detsembri 2016 üldkoosoleku otsuste seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse kohta. Lisaks märgib kohus, et hageja viide korteriühistu 13. aprilli 2016 üldkoosoleku otsuse tühisusele ei ole asjassepuutuv, kuna viidatud 13. aprilli 2016 üldkoosoleku tühine otsus põhjustaks 20. detsembri 2016 otsuste vastuolu seadusega, mitte otsuste tühisuse. Kohus selgitas seda hageja esindajale ka kohtuistungil. Hageja KÜ Kerese 6 liikmete 13. aprilli 2016 üldkoosoleku otsust vaidlustanud ei ole. Samuti ei ole õige hageja väide, et KÜ Kerese 6 liikmete 20. detsembri 2016 üldkoosoleku otsused on vastuolus hea usu põhimõttega ja seetõttu tühised. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kohus ei tuvastanud, et KÜ Kerese 6 liikmete 20. detsembri 2016 üldkoosoleku otsustega, milleks on kinnitada parkla projekt; lõigata ja välja raiuda puud vastavalt projektile; paigaldada liiklusmärgid nr 331 ja 361 tabelitega, oleks kuidagi kahjustatud hageja õigustatud huvi või muul viisil olnud vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Hagi hind Hageja on esitanud hagis nõude, millega palub tuvastada korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisus. Lähtuvalt TsMS § 132 lg 1 ja lg 4 p 8 on hagihind 3500 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus jättis hagi rahuldamata ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda, kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.