Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. aprill 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-1555
Tsiviilasi
Anna Agafonova hagi Korteriühistu Kerese 6 vastu
20.detsembri 2016 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. augusti 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anna Agafonova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Anna Agafonova (isikukood XXX), esindaja Ljudmila Bogdanova Vastustaja (kostja): Korteriühistu Kerese 6 Narva linn, P. Kerese tn 6 korteriühistu (registrikood 80183301), lepinguline esindaja advokaat Deniss Matvejev
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 30. augusti 2017 otsus muutmata.
2.Jätta Anna Agafonova apellatsioonkaebus läbi vaatamata Korteriühistu Kerese 6 13.04.2016. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist puudutavas osas. Muus osas jätta Anna Agafonova apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Anna Agafonova kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Anna Agafonova (hageja) esitas hagi P. Kerese tn 6 (Narva) korteriühistu vastu, milles palus tunnistada tühiseks korteriühistu 20.12.2016 üldkoosoleku otsused. Hagiavalduse kohaselt kutsus korteriühistu 20.12.2016 kokku korteriühistu üldkoosoleku, mille päevakord sisaldas parkla projekti kinnitamist, puude lõikamist ja väljaraiumist ning liiklusmärkide paigaldamist. Korteriühistu üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused: kinnitada parkla projekt ja koguda hinnapakkumised parkla ehitamiseks; parkla ehitamiseks teostada puude lõikamine ja väljaraiumine vastavalt projektile ning maja taha paigaldada liiklusmärk 331 tabeliga, kus on kirjas „KÜ kirjaliku loa alusel“, maja ette paigaldada liiklusmärk 361 tabeliga „KÜ kirjaliku loa alusel“. Hageja leidis, et kostja 20.12.2016 üldkoosoleku otsused on tühised, kuna parkla ehitamiseks peab olema kõikide korteriomanike nõusolek. Korteriühistu 20.12.2016 üldkoosolekust võtsid osa ainult 17 korteriomanikku, kellest otsuste poolt hääletasid 14. Kuna üldkoosoleku otsust parkla ehitamiseks ei võetud vastu mitte kõigi korteriomanike poolt vaid üldkoosolekul osalejate häälteenamusega, on otsus tühine. Hageja nimetas otsuste tühisuse alustena, et 20.12.2016 üldkoosoleku otsused on vastuolus asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg 1 ning samuti on otsused vastuolus hea usu põhimõttega, kuna ei arvesta kõigi korteriomanike huve. Hageja viitas, et tühine on ka 13.04.2016 üldkoosoleku otsus, millega otsustati parkla ehitus, kuna koosoleku päevakorra osas oli koosoleku korraldamise teates märgitud „autoparkla küsimuse arutamine“, aga koosolekul otsustati „korraldada parkla sõiduautode jaoks elumaja taga KÜ territooriumil rohelises tsoonis“. Samuti ei osalenud 13.04.2016 üldkoosolekul 100 % korteriomanikest, mis on vajalik parkla rajamise otsustamiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja ei võta omaks, et 20.12.2016 üldkoosoleku otsused andsid kostjale võimaluse parkla ehitamise alustamiseks maja Kerese 6 territooriumil. Parkla ehitamine aadressil Kerese 6 otsustati kinnisasja kaasomanike enamuse 13.04.2016 otsusega.
Parkla ehitamisega ei muudetud maatüki majanduslikku otstarvet ja parkla rajamine korteriühistu liikmete jaoks jäi elamu juurde kuuluva maa tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse, mistõttu seda sai otsustada kaasomanike häälteenamusega vastuvõetud otsusega. Seda tehti 13.04.2016. Korteriomanike enamusele, kes olid 13.04.2016 nõus parkla ehitamisega, kuulus suurem osa ühises kinnisasjas. Eelnimetatud otsust hageja vaidlustanud ei ole. Hageja poolt vaidlustatud 20.12.2016 üldkoosoleku otsusega otsustasid korteriühistu liikmed parkla ehitamise tööde korraldamist, sest selleks oli olemas korteriomanike enamuse otsus AÕS § 72 lg 1 mõttes. Kuna korteriühistu on loodud korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks, siis parkla ehitamise tööde korraldamine kuulub korteriühistu pädevusse. Vaidlustades korteriühistu 20.12.2016 üldkoosoleku otsuseid, ei saa hageja saavutada eesmärki, vältida kinnistule aadressil Kerese 6, Narva parkla rajamist, kuna selleks on vaja tunnistada kehtetuks kaasomanike 13.04.2016 otsus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Kohus leidis, et hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada, et korteriühistu liikmete 20.12.2016 üldkoosolekul vastu võetud otsused oleks tühised. Kohus ei tuvastanud, et oleks rikutud korteriühistu 20.12.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Samuti ei tuvastanud kohus muid mittetulundusühingute seaduses (MTÜS) § 241 sätestatud korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse aluseid. Asjaolu, et korteriühistu 20.12.2016 üldkoosoleku otsus võib olla vastuolus AÕS § 72 lg-ga 1, ei muuda 20.12.2016 üldkoosoleku otsuseid tühiseks. AÕS § 72 lg 1 ei näe ette sätte rikkumise korral korteriomanike otsuse tühisust. Otsuste vastuolu tõttu AÕS § 72 lg 1 sätetega võivad korteriühistu üldkoosoleku otsused olla ebaseaduslikud ning korteriomanikul on korteriühistuseadus (KÜS) § 13 lg 3 kohaselt õigus pöörduda korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast arvates. Kuna hageja kinnitas kohtuistungil kohtule, et soovib ainult tuvastada 20.12.2016 üldkoosoleku otsuste tühisust, ei saa kohus anda hinnangut korteriühistu 20.12.2016 üldkoosoleku otsuste seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse kohta. Lisaks märkis kohus, et hageja viide korteriühistu 13.04.2016 üldkoosoleku otsuse tühisusele ei ole asjassepuutuv, kuna viidatud 13.04.2016 üldkoosoleku tühine otsus põhjustaks üksnes 20.12.2016 otsuste vastuolu seadusega, mitte otsuste tühisuse. Kohus selgitas seda hagejale ka kohtuistungil. Hageja ei ole vaidlustanud korteriühistu 13.04.2016 üldkoosoleku otsust. Samuti ei ole õige hageja väide, et korteriühistu 20.12.2016 üldkoosoleku otsused on vastuolus hea usu põhimõttega ja seetõttu tühised. Kohus ei tuvastanud, et korteriühistu 20.12.2016 üldkoosoleku otsused, milleks on kinnitada parkla projekt; lõigata ja välja raiuda puud vastavalt projektile; paigaldada liiklusmärgid nr 331 ja 361 tabelitega, kahjustaksid kuidagi hageja õigustatud huvi või need oleksid muul viisil vastuolus hea usu põhimõttega.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega tunnistada tühiseks korteriühistu 13.04.2016 üldkoosoleku otsus autoparkla organiseerimisest elumaja taga KÜ Kerese 6 rohealal, samuti palub
hageja tunnistada tühiseks korteriühistu 20.12.2016 otsus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei osalenud hageja 13.04.2016 koosolekul, kuna viibis sel ajal ravil rehabilitatsioonikeskuses, mistõttu ei teadnud ta midagi sel koosolekul vastuvõetud otsustest. Seetõttu pöördus hageja kohtusse nõudega tunnistada tühiseks ainult korteriühistu 20.12.2016 üldkoosoleku otsused, kus hageja osales ja kus käsitleti parkimisplatsi ehitamisega seotud küsimusi. Alles käesoleva tsiviilasja menetluses sai hageja korteriühistu 13.04.2016 üldkoosoleku protokolli. Protokollist sai hageja teada, et korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel oli päevakorda lülitatud „autode parkimisplatsi ehitamise arutamine“ ja et 13.04.2016 üldkoosolekul ei osalenud 100 % korteriomanikke. Hageja, juhindudes MTÜ seaduse § 241 lg 2-st, tugines 10.08.2017 kohtuistungil otsuste tühisusele, mis võeti vastu korteriomanike poolt korteriühistu üldkoosolekul 13.04.2016 maja Kerese 6 rohealale parkimisplatsi ehitamise kohta. Kohus ei tuvastanud 13.04.2016 üldkoosoleku otsuste tühisust autode parkimisplatsi organiseerimisest elumaja taga. Hageja leiab, et korteriomanike poolt 13.04.2016 ja 20.12.2016 üldkoosolekutel vastu võetud otsused maja Kerese 6 rohealale parkimisplatsi ehitamise organiseerimise kohta on tühised. Hageja leiab, et parkimisplatsi ehitamine rohealal muudab oluliselt maja Kerese 6 maatüki majanduslikku sihtotstarvet. Järelikult peab parkimisplatsi ehitamiseks olema kõigi korteriomanike kokkulepe, mitte üksnes korteriühistu üldkoosolekul osalenute häälteenamus. Kuna korteriühistu üldkoosolekutel 13.04.2016 ja 20.12.2016 ei osalenud kõik Kerese 6 korteriomanikud, ei olnud neil üldkoosolekutel õigust vastu võtta otsuseid maja Kerese 6 rohealale parkimisplatsi ehitamise kohta. 18 korteriomanikku korteriühistu 13.04.2016 koosolekul ja 14 korteriomanikku 20.12.2016 koosolekul, omamata selleks volitusi, tegid kõigi 35 korteriomaniku nimel juriidilise tehingu, mis on õigustühine (TsÜS § 129 lg 1). Järelikult on 13.04.2016 koosoleku otsus autoparkla rajamisest elumaja taga rohealal tühine, samuti on tühine 20.12.2016 koosoleku otsus. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et korteriomanikud on hiljem heaks kiitnud tehingud, mida tegid korteriomanikud 13.04.2016 ja 20.12.2016 koosolekutel maja Kerese 6 rohealale autoparkla rajamise kohta.
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitab hageja uue nõude. Hageja palub ringkonnakohtul muu hulgas tunnistada tühiseks korteriühistu 13.04.2016 üldkoosoleku otsus autoparkla organiseerimisest elumaja taga KÜ Kerese 6 rohealal. Apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõuet, mida ei olnud esitatud maakohtu menetluses. 13.04.2016 otsuste tühisuse tuvastamiseks ei ole piisav esitada kohtule asjaolusid, mille tõttu otsused on väidetavalt tühised. Kohus ei saa ainult protokolli alusel teha järeldusi, kas otsused on tühised või ei ole. Kui hageja arvas, et 13.04.2016 otsused on tühised, siis pidi hageja esitama ka vastavad tõendid, mis võimaldaksid kohtul hageja väiteid kontrollida. Antud juhul hageja ei tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada 13.04.2016 otsuste tühisuse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata korteriühistu Kerese 6 13.04.2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist puudutavas osas. Muus osas jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
7.Hageja esitas maakohtule hagi korteriühistu 20.12.2016 üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks (tl 2). Ka maakohtu istungil selgitas hageja, et palub tühiseks tunnistada 20.12.2016 üldkoosoleku otsuse ning selgitas vastuseks kohtu küsimusele, et ei esita alternatiivset nõuet (tl 109 pöördel). Järelikult ei saanud maakohus lahendada küsimust 13.04.2016 üldkoosoleku otsuse tühisusest, kuna sellist nõuet hageja ei esitanud. Seetõttu on põhjendamatud ka apellatsioonkaebuses toodud sellekohased etteheited maakohtule. Ringkonnakohus selgitab, et hagiavalduse esitamisega määrab hageja kindlaks vaidluse eseme, piiritledes oma menetlusliku nõude ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud. Vaidluse esemest omakorda sõltuvad asja lahendamise piirid. Seega ei saa hageja laiendada apellatsioonimenetluses oma nõuet 13.04.2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisele, kuna sellist nõuet ei ole maakohtus esitatud. Ringkonnakohtul ei ole võimalik lahendada tsiviilasja osas, milles seda pole maakohtus menetlusse võetud. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 643 lg 1 ja § 637 lg 1 p-i 6 alusel 13.04.2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist puudutavas osas läbi vaatamata.
8.Hageja peamine väide maakohtus oli, et 20.12.2016 üldkoosoleku otsus on vastuolus AÕS § 74 lg-ga 1, kuna otsuse vastuvõtmiseks ei olnud kõigi korteriühistu liikmete nõusolekuid. Hageja on seisukohal, et parkimisplatsi ehitamine rohealal muudab oluliselt kinnisasja majanduslikku otstarvet. AÕS § 74 lg 1 kohaselt võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Viidatud sätte kohaldamise eelduseks on asjaolu, et 20.12.2016 otsusega oleks otsustatud oluliselt muuta kinnisasja majanduslikku otstarvet.
9.Kostja vaidles hagile vastu väitega, et parkimisplatsi ehitamine otsustati juba 13.04.2016 üldkoosoleku otsusega.
9.1.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et parkimisplatsi ehitamine otsustati 13.04.2016 toimunud üldkoosolekul. Nimelt tuleneb 13.04.2016 üldkoosoleku protokollist, et mh võeti vastu otsus: „Korraldada sõiduautode parkimist elumaja taga KÜ Kerese 6 haljastusalal“ (tl 90 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodud otsuse sõnastusest üheselt arusaadav, kas ja kuidas sõiduautode parkimist maja taga korraldada otsustati. Näiteks ei selgu, kas parkimise korraldamine tähendab üksnes sõiduautode parkimise lubamist haljasalale või kas parkimise korraldamiseks tuleb teha täiendavaid ehitustöid (asfalteerimine, puude mahavõtmine jms). Ringkonnakohus leiab eeltoodule tuginedes, et 13.04.2016 otsusega ei ole võetud vastu sellist otsust, mida saaks pidada parkla rajamise otsustamiseks.
9.2.20.12.2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsused sisaldasid järgmist: - Kinnitada parkla projekt. Kogume hinnapakkumised parkla ehitamiseks. Otsus võetakse vastu järgmisel KÜ Kerese 6 üldkoosolekul. - Parkla organiseerimiseks teostada puude väljaraiumine ja lõikamine vastavalt projektile.
- Maja taga paigaldada liiklusmärk 331 tabeliga, kus on kirjas –KÜ kirjaliku loa alusel. Maja ees paigaldada liiklusmärk 361 tabeliga-KÜ kirjaliku loa alusel. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades 20.12.2016 üldkoosoleku otsuse täpsemat ja selgemat sõnastust (võrreldes 13.04.2016 üldkoosoleku otsusega), on põhjendatud hageja seisukoht, et 20.12.2016 üldkoosoleku otsusega otsustati rajada elumaja parkla. Mh otsustati 20.12.2016 otsusega kinnitada parkla projekt. Viimasest selgub millisel kujul parkla rajamine toimuma hakkab ning et parkla rajamine toob kaasa puude lõikamise ja väljaraiumise. Eeltoodule tuginedes ei ole asjakohane kostja väide, et hagejal oleks tulnud hagiga soovitud eesmärgi saavutamiseks vaidlustada üldkoosoleku 13.04.2016 otsust.
10.Maakohus märkis, et et 20.12.2016 üldkoosoleku otsuseid ei muuda tühiseks asjaolu, et otsused võivad olla vastuolus AÕS § 72 lõikega 1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et AÕS § 72 lg 1 rikkumine ei too kaasa korteriomanike otsuste tühisust. Samuti ei too ringkonnakohtu hinnangul AÕS § 74 lg 1 rikkumine kaasa korteriomanike otsuse ega korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisust. Juhul, kui on muudetud oluliselt asja või selle majanduslikku otstarvet ilma kõigi kaasomanike kokkuleppeta, siis on kaasomanikel kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel (P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Komm vlj. Juura. 2014, § 74, lk 332-333). Seega, isegi juhul, kui üldkoosoleku 20.12.2016 otsusega vastuvõetud parkla rajamise otsus muudaks oluliselt korterelamu teenindamiseks vajaliku maa majanduslikku otstarvet ning selle vastuvõtmisel ei osalenud kõik kaasomanikud, ei tooks see kaasa nimetatud otsuse tühisust. Järelikult jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata.
11.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et elanike sõiduautodele täiendavate parkimisvõimaluste loomine ei muuda kinnistu sihtotstarvet, vaid kuulub olemuslikult korterelamut ümbritseva maatüki sihtotstarbe juurde. Samas on korterelamut ümbritseva maa kasutamise sihtotstarbega vastavuses ka haljasala (roheala) olemasolu. AÕS § 74 lg 1 kohaldamiseks tuleks hinnata, kas parkla rajamine haljasalale toob kaasa kogu haljasala kadumise või säilib korterelamu ümbruses teatud ulatuses ka haljasala. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esitatud materjalide põhjal võimalik väita, et käesoleval juhul tooks parkla rajamine kaasa sedavõrd olulise majandusliku otstarbe muutmise, mis annaks alust kohaldada AÕS § 74 lg-t 1.
12.Hageja viitab lisaks, et kostja on rikkunud KOS § 17 lg-t 2, mille kohaselt on otsuse vastuvõtmiseks vaja, et otsuse projekti sisu oleks üldkoosoleku kutses esitatud päevakorras kirjeldatud. Apellatsioonkaebusest ei selgu, kas nimetatud väide puudutab korteriühistu üldkoosoleku 13.04.2016 otsust või 20.12.2016 üldkoosoleku otsust. Kuna 13.04.2016 otsuse osas jääb apellatsioonkaebus läbi vaatamata, siis hindab ringkonnakohus hageja väidet üldkoosoleku 20.12.2016 otsuse võimaliku vastuolu osas KOS § 17 lg-ga 2. KOS § 17 lg 2 kohaselt on korteriomanike üldkoosolekul otsuse vastuvõtmiseks vaja, et otsuse projekti sisu oleks üldkoosoleku kutses esitatud päevakorras kirjeldatud. Kuivõrd korteriomanikud on moodustanud korteriühistu ning vaidlustatav otsus on korteriühistu 20.12.2016 üldkoosoleku otsus, siis tuleb kohaldada üldkoosoleku otsuse tegemise hetkel kehtinud materiaalõigust, sh korteriühistuseadust (redaktsioon 01.01.2016 kuni 30.06.2017).
KÜS ei sätesta, millisel juhul on üldkoosoleku otsus ebaseaduslik. KÜS § 1 lg 2 järgi rakendatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja ei ole esitanud maakohtus ühtegi tõendit selle kohta, et oleks rikutud 20.12.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Toimikus sisalduvate tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, et 20.12.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud. Samuti ei esine muid MTÜS §-s 241 sätestatud üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid. Ka hageja ise ei ole muudele tühisuse alustele viidanud. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata.
13.Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.