2-06-37550/1 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-06-37550 vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 08.12.2006.a esitas OÜ Mkohtule hagi RK`i vastu tehingu alusel saadu tagastamiseks või tagastamise võimatuse korral rahalise hüvituse summas 25 680,50 krooni ning viivise summas 4 041,15 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt, hagejale teadaolevalt sõlmis ta suulise lepingu ehitusmaterjalide müügiks N OÜ`ga ning esitas NOÜ`le arved-saatelehed nr 50607/02, 50614/02, 50616/04 ja 50629/02, kogusummas 25 680,50 krooni. Nimetatud arved on käesolevaks ajaks tasumata. Tasumata arvetelt on hageja arvestanud viivist vastavalt arvel/saatelehel märgitule 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summalt, kokku summas 41 158,39 krooni. Viivist arvestas hageja seisuga 15.05.2006.a. Hiljem teatas NOÜ hagejale, et pole arvetel märgitud kaupu saanud ning kauba on tellinud ja vastu võtnud RK, kelle volitused NOÜ esindamiseks lõppesid vastavalt osanike erakorralise üldkoosoleku otsusele 29.07.2004.a ning vastav kanne tehti äriregistris 22.09.2004.a. Hageja poolt esitatud arved on aga väljastatud peale märgitud kande tegemist. Seega on arvetel märgitud kauba tellinud ja saanud RK. NOÜ ei ole RK`i poolt tehtud tehingut heaks kiitnud. Arvetest nähtuvalt moodustab ehitusmaterjalide väärtus kokku 25 680,50 krooni. Kostja, sõlmides hagejaga lepingu, oli teadlik oma esindusõiguse puudumisest. Samuti oli kostja teadlik, et kaupade eest tuleb ka tasuda. Kostja rahalist kohustust ei täitnud, kuid saadud kaupu ta ka ei tagastanud. Hageja väitel on kostja sõlmitud leping tühine ning seega ei ole vaidlusalusel tehingul tulenevalt TsÜS § 84 algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tehingu tühisusest tulenevalt ei saa hageja nõuda lepinguga kokkulepitud viivist, seega arvestas hageja seisuga 05.12.2006.a tasumata summadelt seadusest tulenevat viivist kokku summas 4 041,15 krooni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohustada kostjat tagastama hagejale müügilepingu alusel saadud kaup või selle võimatuse korral mõista kostjalt välja hageja kasuks rahaline hüvitus saadud kaupade eest summas 25 680,50 krooni ja viivis summas 4 041,15 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud (riigilõiv 1 750,00 krooni ja õigusabikulud 7 080,00 krooni). Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

2-06-37550 Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 11 järgi võib lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 130 lg 1 järgi, teise isiku nimel tehingu teinud isik, kellel ei olnud esindusõigust, peab juhul, kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1027 järgi peab isik käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 2 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Sama paragrahvi lg 2 järgi, kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Tuleb kohustada kostjat tagastama hagejale müügilepingu alusel saadud kaup või selle võimatuse korral mõista kostjalt välja hageja kasuks rahaline hüvitus saadud kaupade eest summas 25 680,50 krooni ja viivis summas 4 041,15 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja