Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

AS EMT esitas 28.09.2006.a kohtusse hagi R V ́a vastu võlgnevuse 993,41 krooni ja viiviste 993,40 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 20. septembril 2002 sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutati kostjale teleteenust. Kostja lepingust tulenevaid nõudeid täitnud ei ole ning võlgneb hagejale hagiavalduse esitamisel 993,41 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtaegadele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Kostja on olnud viivituses 1344 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees moodustab 2 002,56 krooni. Tulenevalt 1(2)

põhinõude suurusest vähendab hageja viivise summat ning nõuab kostjalt viiviseid summas 993,40 krooni. Hageja palub rahuldada hagi ning välja mõista põhivõlg 993,41 krooni ja viivis 993,40 krooni ning esitada menetluskulude jaotus. Kostja esitas 19. oktoobril 2006 kohtule maksekorralduse võlgnevuse 1 016.90 krooni tasumise kohta. Hageja esitas 24. oktoobril 2006 kohtule taotluse haginõude vähendamiseks. Taotluse kohaselt on kostja peale hagiavalduse esitamist tasunud võlgnevuse põhiosa 993,41 krooni ning viiviseid 23,49 krooni. Eelnevast lähtudes vähendab hageja oma nõuet 1 016,90 krooni võrra ning palub kostjalt välja mõista viivise summas 969,91 krooni.

KOHTUISTUNGID

Kohus määras asjas kohtuistungi 08.10.2007. Kostja kohtusse ei ilmunud, kuna kohtukutse oli talle kätte toimetamata. 12.11.2007 kohtuistungil jäi hageja esindaja oma nõude juurde, paludes kostjalt välja mõista viivised summas 969,91 krooni ja hageja menetluskulud summas 587,76 krooni. Kokku moodustab kostja võlgnevus hageja ees 1 557,67 krooni. Kostja viivise ja menetluskulude väljamõistmisega nõus ei olnud, põhjendusel, et ta on maksejõuetu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti Kohus tuvastas, et poolte vahel on sõlmitud liitumisleping /tl. 12-13/, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust ning kostja kohustus tasuma antud teenuse eest. Hageja poolt on kostjale saadetud arved /tl. 15-17/, kus on välja toodud kõnede eristus. Kostjale on edastatud võlanõue /tl. 14/, milles hoiatatakse, et võlgnevuse tasumatra jätmisel on neil õigus pöörduda hagiga kohtusse. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 993,41 krooni ja viivise 993,40 krooni. Kostja on hageja poolt nõutud põhinõude summas 993,41 krooni ja viivise summas 23,49 krooni tasunud /tl 30/. Hageja vähendas nõuet 1016,90 krooni võrra ja palub kostjalt välja mõista viivise summas 969,91 krooni /tl 32/. Kostja ei ole nõus viivise ja menetluskulude nõudega, põhjendades, et ta on maksejõuetu, kuna tema palk on 2 700 krooni. Kohus tuvastas, et EMT teenuste kasutamise üldtingimuste /tl. 18-24/ p. 5.12 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamisel on kostja olnud võlgnevuse tasumisega viivituses 1344 päeva. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkus 30 päeva ja aasta pikkus 360 päeva (0,15%/päevas x 993,41 krooni = 1,49 krooni päevas; 1,49/krooni x 1344/päeva = 2 002,56 krooni). 2(2)

Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitamata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kooskõlas VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-132-04 selgitanud, et viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega kaasneb VÕS § 113 kohaselt eelduslikult alati kohustus maksta viivitamise aja eest viivist. Seadusest tuleneva viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist. Samuti on Riigikohus oma otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 leidnud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud kui seadusjärgses suuruses, muudel juhtudel aga peab viivisenõude vähendamise aluseid tõendama võlgnik. Hagiavalduse esitamisel oli hageja põhinõude suuruseks 993,41 krooni. Põhinõude tasumisega viivitamise eest on hagejal lepingust ja seadusest tulenev õigus nõuda viivist. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja nõuda viivise 993,40 krooni. Seega ei ületa viivisenõue põhivõla suurust ning tulenevalt Riigikohtu viidatud otsusest peab viivisenõude vähendamise aluseid tõendama võlgnik. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid viivisenõude vähendamise alused. Viivisenõude on hageja esitanud juba 30. novembril 2002 esitatud arves, hagi aga esitas hageja 28. septembril 2006. Seega on hageja viivisenõude kohtuväliselt esitanud peaaegu koheselt pärast sissenõutavaks muutumist. Kohus leiab, et puudub alus viiviste mitte välja mõistmiseks ning tekkinud viivised tuleb võlgnikult välja mõista. Kostja viitab oma makseprobleemidele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et menetlusosalistel on võimalus kokku leppida kohtuotsuse (võla tasumise) täitmises maksegraafiku (osamaksete) alusel. Üldjuhul on teenuste osutajad makseprobleemidega võlgnikele selles osas vastu tulnud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja on põhjendamatult jätnud täitmata lepingust tulenevad kohustused ning hageja viivise nõue on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 969,91 krooni. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Lähtuvalt TsMS §-ist 162 lg1 leiab kohus, et asjas esinenud hageja menetluskulud kuuluvad täies ulatuses tasumisele kostja poolt. Hageja menetluskulud on riigilõiv 250 krooni ja õigusabi kulud 337,76 krooni, kokku 587,76 krooni. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

3(2)

Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS § 100, § 101 lg1 p 6 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 434, § 444 ja § 632 rahuldab kohus hagi.

Helgi Vinni Kohtunik:

4(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.