Tsiviilasi nr 2-06-35748
Tsiviilasja number
2-06-35748
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mare Merimaa, Iko Nõmm, Rein Pokk
Otsuse tegemise aeg ja 27. november 2007, Tallinn koht Tsiviilasi
Zoja Aristova hagi NURGA 7 KORTERIÜHISTU vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, saamatajäänud palga, palgaviivise, kasutamata jäänud puhkuse hüvitise ning töölepingu ebaseadusliku lõpetamise ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitiste saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. mai 2007 otsus
Kaebuse esitaja kaebuse liik Kohtuistungi aeg
ja NURGA 7 KORTERIÜHISTU apellatsioonkaebus
toimumise 7. november 2007
Menetlusosalised ja nende Hageja: Zoja Aristova (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht x) esindajad Hageja lepinguline esindaja: Juri Kononov (OÜ Esgalia; asukoht x) Kostja: NURGA 7 KORTERIÜHISTU (registrikood xxxxxxx; asukoht x) –kohtuistungist teadlikud ning palusid arutada nende esindaja osavõtuta.
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 7.mai 2007 otsus ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 2.Maakohtu ja apellatsioonikohtu menetluskulud tuleb jätta kostja NURGA 7 KORTERIÜHISTU kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad apellatsioonimenetluse pooled esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi
ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmis Nurga 7 korteriühistu hagejaga (kes oli varasemalt valitud korteriühistu juhatuse esimeheks) 01.09.2005 töölepingu nr 13, mille alusel hageja asus samal päeval tööle majahaldurina. Nimetatud tööleping sõlmiti Nurga 7 KÜ liikmete 26.07.2005 üldkoosoleku otsuse alusel. Mainitud üldkoosolekul otsustati sõlmida tööleping juhatuse esimehega tehnosüsteemide teenindamise ja personali juhtimise funktsioonide täitmiseks. Hageja täpsed töökohustused tulenesid töölepingu lahutamatuks lisaks olevast majahalduri ametijuhendist. Hageja leidis, et tema töökohustused majahaldurina erinesid kohustustest korteriühistu juhatuse liikmena. Majahaldurina tegeles hageja korteriühistu juhatuse juhtimisel maja igapäevase haldamise ja hooldamisega, juhatuse liikmena võttis hageja koos teiste juhatuse liikmetega osa korteriühistu juhtimisest ja esindamisest. Nurga 7 KÜ liikmete 29.06.2006 üldkoosolekul valiti ühistule uus juhatus, kuhu hageja enam ei kuulunud. Samal ajal jätkas hageja oma töölepingu järgsete töökohustuste täitmist. 11.08.2006 sai hageja posti teel korteriühistu juhatuse nimelt saadetud allkirjastamata teate, mille kohaselt poolte vahel töölepingu nr 13 nimetuse all sõlmitud leping kaotas kehtivuse alates 29.06.2006 ning teate koostajate arvamusel ei olnud üldse tegemist töölepinguga. Samal päeval (s. o 11.08.2006) võttis kostja esindaja hagejalt kõik Nurga 7 elamu haldamiseks ja hooldamiseks vajalikud ruumide võtmed, mistõttu töökohustuste täitmine hageja poolt muutus võimatuks. Hageja hinnangul on tööleping nimetatud päevast kostja süül ebaseaduslikult lõpetatud ning hagejal on õigus lõpparvele, saamata jäänud puhkuse hüvitisele ning töölepingu seadusest tulenevatele hüvitistele töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjon lõpetas 02.11.2006 otsusega menetluse hageja avalduses töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise, palga, palgaviivise, puhkusehüvitise ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitise saamiseks. Töövaidluskomisjon leidis, et avalduse lahendamine ei kuulu Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 7 p 10 ning individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 15 lg 1 p 1 alusel tema pädevusse, kuna Zoja Aristova ja Nurga 7 KÜ vahel on sõlmitud leping korteriühistu juhatuse liikme kohustuste täitmiseks ning sellele ei laiene töölepingu seadus. 28.11.2006 esitas Zoja Aristova Nurga 7 KÜ vastu Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada hagejaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hageja nelja kuu keskmise palga ulatuses summas 18 000 krooni (4 x 4 500 kr), saamata jäänud töötasu perioodi 01.07.-11.08.2006 eest summas 6 260 krooni ja hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest summas 4 295 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista ühe kuu keskmise palga suuruse hüvitise 4 500 krooni lõpparve kinnipidamise eest ning viivise palga maksmisega viivitamise eest perioodil 06.07.-11.08.2006 0,5 % iga maksmisega viivitatud päeva eest, kokku summas 832,50 krooni (s. o 4 500 kr x 0,5 % x 37 päeva). Hagis esitatud nõuete õigusliku alusena tugines hageja TLS § 117 lg-le 2, §-le 119 ning palgaseaduse (PalS) §-le 35. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja oli seisukohal, et pooled sõlmisid 01.09.2005 käsunduslepingu ja nendevahelisi suhteid reguleerib võlaõigusseadus, mitte 2(6)
töölepingu seadus. Hageja oli Nurga 7 korteriühistu juhatuse liige ja esimees alates 09.10.1998 ning sõlmis kõnealuse lepingu korteriühistuga juhatuse liikme kohustuste täitmiseks. Lepingu sõlmimise ja täitmise perioodil kehtis TLS § 7 p 10 ja p 11. Poolte vahel sõlmitud lepingu lisaks olevast majahalduri ametijuhendist tulenevad kohustused on kostja arvates korteriühistu juhatuse liikme kohustused. Samuti märkis kostja, et korteriühistu üldkoosolek ega juhatus ei ole otsustanud sõlmida hagejaga töölepingut majahaldurina. Kostja leidis eeltoodu põhjal, et hagejal puudub õigus nõuda töölepingu seadusest tulenevaid hüvitisi. Õigust hüvitusele lepingu lõpetamisel (juhatuse koosseisust tagasikutsumisel) ei tulene ka poolte vahel sõlmitud lepingust. Seoses hageja poolt esitatud palganõudega perioodi 01.07.-11.08.2006 eest väitis kostja, et hagejal ei ole 29.06.2006 alates õigus kostjalt tasu nõuda. Hageja kutsuti korteriühistu juhatuse koosseisust tagasi 29.06.2006 üldkoosoleku otsusega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 1 kohaselt jõustub korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus selle tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Seega ei ole hageja alates 29.06.2006 korteriühistu juhatuse liige ega täida enam korteriühistu juhatuse liikme (esimehe) kohustusi ning ei saa nõuda ka mingit tasu. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi 07.05.2007 otsusega osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja käsunduslepingu järgselt saamata jäänud tasu 6 260 krooni ning viivitusintressi 2006. a. juulikuu tasu maksmise kohustusega viivitamise eest 7,74 krooni. Kohus jaotas menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel ning jättis poolte kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 01.09.2005 töölepingu nimetuse all käsunduslepingu, kuna lepingu lisaks olevas ametijuhendis loetletud majahalduri ülesanded, mida hageja pidi täitma, langesid üldjoontes kokku korteriühistu juhatuse liikme kohustustega. Seega sõlmisid pooled käsunduslepingu korteriühistu liikme juhatuse kohustuste täitmiseks tasu eest. Kokkulepitud tasuks oli 4 500 krooni kuus. TLS § 7 p-st 10 tulenevalt ei laiene poolte vahel 01.09.2005 sõlmitud lepingule töölepingu seaduse sätted. Seetõttu ei saa olla käesoleval juhul ka vaidlust töölepingu ebaseadusliku lõpetamise üle (ITLS § 28 tähenduses) ning puudub alus rahuldada hageja nõudeid hüvitiste väljamõistmiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja lõpparve kinnipidamise eest. Samuti puudub hagejal õigus nõuda viivist PalS §-s 35 sätestatud määras. Sõlmitud leping ei anna hagejale ka õigust hüvitise nõudmiseks kasutamata jäänud puhkuse eest. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hagejal puudub õigus tasule perioodi 01.07.2006-11.08.2006 eest. Kostja on iseenesest õigesti viidanud KÜS § 13 lg-le 1 ning leidnud, et hageja õigused ja kohustused korteriühistu juhatuse liikmena lõppesid 29.06.2006, mil üldkoosolek tegi otsuse hageja tagasikutsumise kohta ühistu juhatuse koosseisust. Samas näeb MTÜS § 28 lg 2 ette, et mittetulundusühingu juhatuse liikme tagasikutsumisel lõpevad temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused vastavalt lepingule. Käesoleval juhul on hageja
3(6)
ja kostja vahel sõlmitud tähtajatu leping, mis lepingu ülesütlemist puudutavas osas poolte õigusi ning kohustusi ei reguleeri. VÕS § 630 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Poolte poolt esiletoodud asjaolude põhjal võib lugeda käsunduslepingu kostja poolt vastavalt VÕS § 195 lg-le 1 ülesöelduks alates 11.08.2006, mil kostja seadusjärgne esindaja võttis enda valdusesse käsunduslepingu täitmiseks vajalikud vahendid (ruumide võtmed). Sellist tegevust saab kohtu hinnangul tõlgendada kui kaudset tahteavaldust lepingu ülesütlemiseks (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 68 lg 3). Samuti ei ole vaidlust selles, et 11.08.2006 posti teel hagejale saabunud allkirjastamata teade lepingu kehtivuse kaotamisest oli koostatud korteriühistu (uue) juhatuse poolt. VÕS § 628 lg-st 1 tuleneb, et kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Ülaltoodut arvestades leidis kohus, et kuni lepingu ülesütlemiseni 11.08.2006 oli hagejal õigus kokkulepitud tasule. Poolte vahel sõlmitud lepingus on kokku lepitud tasus 4 500 krooni (punkt 4.1), mida makstakse üks kord kuus järgmise kuu 5. kuupäevaks sularahata arvelduse korras hageja pangakontole (punkt 4.2). Hageja arvutuste kohaselt on tal saamata tasu 2006. a. juuli eest 4 500 krooni ning 2006. a. augusti eest 1 760 krooni, kokku seega 6 260 krooni. Kostja tasu suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega kuulub hageja kõnealune nõue rahuldamisele. Hageja nõudis käesoleval juhul viivist summalt 4 500 krooni ajavahemiku 06.07.2006-11.08.2006 eest. Maakohus leidis, et hagejal on õigus nõuda viivist (viivitusintressi) eelnimetatud tasu maksmise kohustuse täitmisega viivitamise eest, kuid seda mitte PalS §-s 35 sätestatud määras, vaid VÕS § 94 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel. Vastavalt Eesti Panga 29.12.2006 teatisele oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär nimetatud perioodil 3,5 %. See teeb VÕS § 113 lg-s 1 sätestatust lähtudes seadusjärgseks viivisemääraks 10,5% aastas. Aastas tuleks kostjal summalt 4 500 krooni tasuda viivist seega 472,5 krooni, mis teeb intressisummaks päevas 1,29 krooni. Arvestades poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 4.2 sisalduvat, sattus kostja tasu maksmisega 2006. a. juulikuu eest viivitusse alles 06.08.2006, mitte 06.07.2006, nagu arvab hageja. Seega on viivisenõue põhjendatud perioodi 06.08. kuni 11.08.2006 osas, kokku kuue päeva eest. Võttes aluseks eeltoodud arvutuskäigu, kuulub viivisenõue rahuldamisele 7,74 krooni (6 x 1,29 kr) ulatuses. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 07.05.2007 otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas, ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Apellant palub panna kohtukulud vastustaja kanda. Apellant vaidlustab Harju Maakohtu otsust osas, milles kohus hagi osaliselt rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja käsunduslepingu järgselt saamata jäänud tasu 6 260 krooni ning viivitusintressi 2006. a. juulikuu tasu maksmise kohustusega viivitamise eest 7,74 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud hagejal perioodi 01.07.2006-11.08.2006 eest õigust tasu saada. Apellant nõustub, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping. Kaevatava kohtuotsuse järeldus, et kostja ütles juhatuse liikmega
4(6)
(hagejaga) sõlmitud käsunduslepingu üles 11.08.2006, on ekslik ning ei ole kooskõlas seaduse ja asjaoludega. Hageja kutsuti tagasi korteriühistu juhatuse koosseisust 29.06.2006, kusjuures hageja osales ise sellel üldkoosolekul ning oli seega teadlik, et otsuse vastuvõtmise päevast (29.06.2006) ei ole ta enam juhatuse liige ja seega peab ta kõik vajalikud dokumendid ja vahendid uuele juhatusele üle andma. See fakt, et hageja viivitas dokumentide ja ruumide võtmete üleandmisega, ei tähenda, et kostja peab hagejale tasuma perioodi eest, mil hageja ei täitnud oma kohustusi. Hagejale teatati 29.06.2006, et temaga sõlmitud leping on lõppenud ning paluti üle anda kõik korteriühistu majandamistegevusega seotud dokumendid. 11.08.2006 kiri, millele viitab Harju Maakohus, edastati hagejale tema palvel ning selle kirjaga kinnitas Nurga 7 KÜ veel kord, et lepingulised suhted hagejaga on lõppenud 29.06.2006. Apellant on seisukohal, et kui lepingus ei ole sätestatud lepingu ülesütlemise tähtajad, siis lõpevad lepingust tulenevad õigused ja kohustused vastava otsuse vastuvõtmisel (antud juhul alates isiku juhatuse koosseisust tagasikutsumisest). Selline lepingu lõpetamise variant on põhjendatud ja õigustatud, sest vastasel juhul võib tagasikutsutud juhatuse liige pahatahtlikult viivitada dokumentide ja vahendite üleandmisega, teades, et saab üleandmise perioodi eest tasu. Apellant on seisukohal, et seadusjärgse viivise väljamõistmisega on Harju Maakohus väljunud hagi piiridest ning selles osas on kaevatav otsus samuti põhjendamatu. Kuivõrd hageja ei nõudnud viivist võlaõigusseaduse alusel, siis ei saanud maakohus omal algatusel välja mõista viivist, tuginedes võlaõigusseadusele. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Hageja teadis küll, et ta on Nurga 7 KÜ üldkoosoleku 29.06.2006 otsusega juhatuse koosseisust tagasi kutsutud, kuid tema arvates oli tal korteriühistuga sõlmitud lisaks tähtajatu tööleping majahalduri ülesannete täitmiseks, mille alusel ta nõudis tasu. Hageja otsustas mitte vaidlustada kohtuotsuse motivatsiooni, mille kohaselt poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping. Hageja arvates on Harju Maakohus tasu õigesti välja mõistnud kuni lepingu ülesütlemise päevani 11.08.2006. Vaidlusalusel perioodil 01.07.2006-11.08.2006 hageja täitis tegelikult majahalduri ülesandeid, s. t tegeles pärast juhatuse dokumentide üleandmist elamu jooksva korrashoiuga, ja tal on õigus selle eest kokkulepitud tasu saada, tuginedes VÕS §-le 619. Kostja tugines apellatsioonimenetluses (apellatsioonkaebuses) esmakordselt asjaolule, et hageja ei täitnud vaidlusalusel perioodil oma lepingulisi kohustusi, ning seetõttu tuleb kostja väide jätta tähelepanuta. Hageja nõudis viivist tasu maksmisega viivitamise eest ja kohtul oli õigus otsustada õigusnormi kohaldamise üle, mille alusel ta viivise välja mõistab. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, ära kuulanud vastustaja ja tema lepingulise esindaja ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Maakohus on otsust põhjendanud ning tõendeid hinnanud seaduses sätestatud nõuete kohaselt. Otsus on seaduslik ja põhjendatud ning vastab TsMS § 436 nõuetele. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendusega hagi osalise rahuldamise osas, mistõttu tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda esimese astme kohtu otsuses olevaid põhjendusi. Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli käsunduslepingust tulenev õigussuhe ning antud seisukohta ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud.
5(6)
Apellandi väidetel ei ole kostjal alates tagasikutsumisest NURGA 7 KORTERIÜHISTU juhatusest õigust nõuda käsunduslepingu järgset tasu. Maakohus põhjendas, miks kostja seisukoht on ekslik ning kolleegium nõustub kohtuotsuses oleva põhjendusega. Asjaolu, et kostja oli NURGA 7 KORTERIÜHISTU juhatuse liige ning tema volitused lõppesid, et tähenda käsunduslepingu automaatset lõpetamist. Käsunduslepingu näol on tegemist võlaõigusliku lepinguga ning selle ülesütlemiseks tuleb järgida lepingust ning seadusest tulenevat korda. MTÜS § 28 lg 2 järgi mittetulundusühingu juhatuse liikme tagasikutsumisel lõpevad temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused vastavalt lepingule. Pooltevahelises lepingus puudub tingimus lepingu ülesütlemise kohta. VÕS § 630 lg 1 järgi tähtajatu käsunduslepingu saab igal ajal üles öelda. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et käsunduslepingu saab lugeda ülesöelduks alates 11. augustist 2006, mitte kostja poolt väidetud üldkoosoleku toimumise ajast. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. Apellandi väidetel hageja täitis üksnes juhatuse liikme kohustusi, mida ta ei saanud enam teha pärast juhatuse liikmest tagasikutsumist. Hagejaga sõlmitud käsunduslepingu lisaks olevast majahalduri ametijuhendist ilmneb, et majahalduri kohustustesse kuulus rida ülesandeid, mida ei pea täitma juhatuse liige, näiteks punktis 10 olev elamu elektri, soojusarvestite ja veemõõtjate näitude fikseerimine ja edastamine/ t.lk. 12/. Apellatsioonikohtu istungil vastustaja väitis, et ka pärast 29.06.2006 üldkoosoleku toimumist jätkas ta käsunduslepingust tulenevate ülesannete täitmist. See asjaolu oli toodud hageja poolt maakohtus ning kostja ei suutnud seda asjaolu ümber lükata. Seega apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda teha teistsugust otsust, kui on seda teinud maakohus. Kohtukulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 tuleb maakohtu ja apellatsioonikohtu menetluskulud jätta kostja NURGA 7 KORTERIÜHISTU kanda.
Mare Merimaa
Iko Nõmm
Rein Pokk
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.