2.Mõista kostjalt xxx KORTERIÜHISTU hageja xxx kasuks välja käsunduslepingu järgselt saamata jäänud tasu 6260 (kuus tuhat kakssada kuuskümmend) krooni ning viivitusintress 2006.a juulikuu tasu maksmise kohustusega viivitamise eest 7,74 krooni (seitse krooni ja 74 senti). Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta poolte kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 7. mail 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.28. novembril 2006.a saabus Harju Maakohtule xxx hagiavaldus, milles palutakse tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamine hagejaga kostja xxx Korteriühistu (KÜ) poolt. Samuti palutakse hagis kostjalt välja mõista hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hageja nelja kuu keskmise palga ulatuses summas 18000 krooni (4x4500 kr), saamata jäänud töötasu perioodi 01.07.-11.08.2006 eest summas 6260 krooni ja hüvitis mittekasutatud puhkuse eest summas 4295 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista ühe kuu keskmise palga suuruse hüvitise 4500 krooni lõpparve kinnipidamise eest ning viivise palga maksmisega viivitamise eest perioodil 01.07.-11.08.2006 0,5% iga maksmisega viivitatud päeva eest, kokku summas 832,50 krooni (s.o 4500kr x 0,5% x 37 päeva).
2.Hageja väidete kohaselt sõlmis kostja hagejaga (kes oli varasemalt valitud xxx KÜ juhatuse esimeheks) 1. septembril 2005.a töölepingu nr 13, mille alusel hageja asus samal päeval tööle majahaldurina. Nimetatud tööleping sõlmiti 26. juuli 2005.a xxx KÜ liikmete üldkoosoleku otsuse alusel. Mainitud üldkoosolekul otsustati sõlmida tööleping juhatuse esimehega tehnosüsteemide teenindamise ja personali juhtimise funktsioonide täitmiseks. Juhatuse poolt antud volitusel kirjutas töölepingule tööandja poolelt alla juhatuse liige xxx. Hageja täpsed töökohustused tulenesid töölepingu lahutamatuks lisaks olevast majahalduri ametijuhendist. Hageja leiab, et tema töökohustused majahaldurina erinesid kohustustest korteriühistu juhatuse liikmena. Majahaldurina tegeles hageja korteriühistu juhatuse juhtimisel maja igapäevase haldamise ja hooldamisega, juhatuse liikmena võttis hageja koos teiste juhatuse liikmetega osa korteriühistu juhtimisest ja esindamisest. 29. juuni 2006.a xxx KÜ liikmete üldkoosolekul valiti ühistule uus juhatus, kuhu hageja enam ei kuulunud. Samal ajal jätkas hageja oma töölepingu järgsete töökohustuste täitmist. 11. augustil 2006.a sai hageja posti teel teate, milles sisalduva informatsiooni kohaselt on hagejaga töölepinguna nr 13 pealkirjastatud leping kaotanud alates 29. juunist 2006.a kehtivuse ning teate koostajate arvamusel ei olnud üldse tegemist töölepinguga. Kõnesolevast kirjalikust teatest ei nähtu selle koostajate nimesid ning puuduvad ka allkirjad. Samal päeval (s.o 11.08.2006.a) võttis kostja esindaja kõik Nurga 7 elamu haldamiseks ja hooldamiseks vajalikud ruumide võtmed, mistõttu töökohustuste täitmine hageja poolt muutus võimatuks. Hageja hinnangul on tööleping hagejaga nimetatud päevast kostja süül lõpetatud. 4. septembril 2006.a pöördus hageja kostja poole avaldusega, milles palus endale välja maksta töötasu alates 1. juulist kuni 11. augustini 2006.a ja teha lõpparve. Samuti palus hageja hüvitada ühistu asjaajamiseks tehtud telefonikõned 2006.a juulikuu eest ning kompensatsioon 6 kuu palga ulatuses töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Kostja nõuet rahuldanud ei ole.
11.septembril 2006.a pöördus hageja avaldusega Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni poole. 2. novembri 2006.a otsusega lõpetas töövaidluskomisjon hageja avalduse menetlemise. Töövaidluskomisjon on otsuse tegemisel juhindunud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 7 p-st 10 ning individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 15 lg 1 p-st 1. Hageja töövaidluskomisjoni seisukohaga ei nõustu ning leiab, et lähtudes töölepingu lisaks olevast ametijuhendist, ei olnud majahalduri töö korteriühistu juhatuse juhtimis- ja esindusülesannetesse
kuuluv tegevus. Hageja viitab muu hulgas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. novembri 2002.a otsusele kohtuasjas nr 3-2-1-134-02 ning on seisukohal, et temaga sõlmitud tööleping vastab TLS § 26 nõuetele ning tegemist on töölepinguga TLS-i mõttes. Seetõttu oli ka lepingu lõpetamine ebaseaduslik.
3.Hagis esitatud nõuete õigusliku alusena on hageja viidanud TLS § 117 lg-le 1, §-le 119 ning palgaseaduse (PalS) §-le 35.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hagi ei tunnista.
4.24. jaanuaril 2007.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses leiab kostja, et pooltevahelisi suhteid ei reguleeri käesoleval juhul töölepingu seadus, vaid võlaõigusseadus (VÕS). Kostja on seisukohal, et vaatamata selle pealkirjale oli hagis osundatud lepingu näol tegemist käsunduslepinguga, mitte töölepinguga. Hageja oli xxx KÜ juhatuse liikmeks ja esimeheks alates
9.oktoobrist 1998.a. Leping, mille alusel hageja esitab oma nõudeid, oli sõlmitud 1. septembril 2005.a, seega ajal, mil hageja oli korteriühistu juhatuse liikmeks ja esimeheks. Nimetatud perioodil kehtis ja kehtib siiamaani TLS § 7 p 10 ja p 11. Ka kujunenud kohtupraktika põhjal saab kostja hinnangul teha järelduse, et juriidilise isiku juhatuse liikmega sõlmitava lepingu näol on tegemist käsunduslepinguga, mitte töölepinguga, juhul kui selle lepingu järgi on töö sisuks juhatuse liikme kohustused. Kostja viitab seejuures Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendile kohtuasjas 3-2-1-108-05. Poolte vahel sõlmitud lepingu lisaks olevast majahalduri ametijuhendist tulenevad kohustused on kostja arvates korteriühistu juhatuse liikme kohustused. Samuti märgib kostja, et ühistu üldkoosolek ei ole otsustanud sõlmida hagejaga töölepingut majahaldurina. Seda ei ole otsustanud ka korteriühistu juhatus. Ka töövaidluskomisjon on oma 2. novembri 2006.a otsuses leidnud, et pärast töölepingu vormistamist jätkas hageja juhatuse liikme kohustuste täitmist ning temale tööõigusaktid ei laienenud. Kostja on eeltoodu põhjal seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda töölepingu seadusest tulenevaid hüvitisi. Õigusi hüvitusele lepingu lõpetamisel (juhatuse koosseisust tagasikutsumisel) ei tulene ka poolte vahel sõlmitud lepingust. Seoses hageja poolt esitatud palganõudega perioodi 01.07.-11.08.2006 eest märgib kostja järgmist. Hageja kutsuti korteriühistu juhatuse koosseisust tagasi 29. juunil 2006.a. Lähtudes korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-st 1 jõustub korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus selle tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Seega ei ole hageja alates 29. juunist 2006.a enam juhatuse liige ega esimees ja seega ei täida ta enam korteriühistu juhatuse liikme (esemehe) kohustusi ning ei saa nõuda ka mingit tasu. Hageja vastavasisuline nõue on kostja hinnangul põhjendamatu.
MENETLUSE KÄIK
5.Kohus nõudis töövaidluskomisjonist välja töövaidlusasja nr 9.01-02/1850/06 materjalid ning võttis need 16. aprilli 2007.a eelistungil tehtud protokollilise määrusega käesoleva tsiviilasja materjalide juurde.
6.Kohtuistungil jäi hageja kirjalikus hagiavalduses esitatud väidete ning nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikult oluliste asjaolude üle. Hageja ja kostja (T.Stenina isikus) vahel on 1. septembril 2005.a sõlmitud leping, mis kannab pealkirja
"TÖÖLEPING nr. 13". Lepingu teksti kohaselt asub hageja kui töötaja tööle majahaldurina ning tema töö sisu ja töötaja kohustused tulenevad lepingu lahutamatuks lisaks olevast ametijuhendist. Töötaja põhipalgaks on lepingu punkti 4.1 järgi 4500 krooni kuus (vt toimik, lk 10-12). Kõnealune leping sõlmiti vaidlustamata asjaolude kohaselt 26. juuli 2005.a xxx KÜ liikmete üldkoosoleku otsuse alusel (vt toimik, lk 14-16, tõlge lk 17-19). Juhatuse 30. augusti 2005.a otsusega on lepingu sõlmimiseks hagejaga volitatud xxx (vt toimik, lk 20-21, tõlge lk 22-23). Ei ole vaidlust ka selles, et hageja oli lepingu sõlmimise ajal kostja juhatuse liige (ja esimees) ning et tema volitused juhatuse liikmena lõppesid 29. juunil 2006.a, mil Nurga 7 KÜ liikmete üldkoosolekul valiti ühistule uus juhatus. Kuni selle hetkeni täitsid mõlemad pooled oma lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja jätkas lepingu täitmist kuni 11. augustini 2006.a, mil korteriühistu esindaja võttis temalt kõik xxx elamu haldamiseks ja hooldamiseks vajalikud ruumide võtmed. Samal päeval (11.08.2006.a) sai hageja teate, et leping on kaotanud kehtivuse alates 29. juunist 2006.a (vt toimik, lk 24, tõlge lk 25).
9.Pooltel on õiguslik vaidlus küsimuses, kas eelnimetatud 1. septembril 2005.a sõlmitud leping on tööleping töölepingu seaduse tähenduses (TLS § 1) koos töötajale laienevate garantiide ja soodustustega ning kas kostjal (kui võimalikul tööandjal) tuli lepingu lõpetamisel arvestada töölepingu seadusest tulenevate piirangutega. Lisaks vajab vastust küsimus, mis hetkest lõppes hageja õigus tasule tehtava töö eest. Nii vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal kehtinud kui ka käesoleval hetkel kehtiva TLS § 7 p 10 kohaselt ei laiene töölepingu seadus muu hulgas juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Senises kohtupraktikas osundatud sättele antud tõlgenduse kohaselt ei ole siiski välistatud juriidilise isiku juhtorgani liikme töötamine samas ühingus ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist (vt nt: Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. novembri 2002.a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-134-02, p 10, või 8. aprilli 2004.a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-39-04, p 9). Seega tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel leida vastus küsimusele, kas hageja poolt töö tegemine 1. septembril 2005.a sõlmitud lepingu alusel kujutas endast juhatuse liikme kohustuste täitmist või mitte.
10.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 26 lg 1 kohaselt esindab ja juhib mittetulundusühingut juhatus. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (MTÜS § 27 lg 1). Vastavalt MTÜS § 28 lg-le 5 peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kooskõlas sama paragrahvi kuuenda lõikega on juhatuse liikmel õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Lähtudes eeltoodust tuleb juhatuse (ja selle liikmete) kohustuseks üldjoontes lugeda ühingu jooksva tegevuse juhtimist ja korraldamist ning ühingu esindamist, muu hulgas suhtlemisel kolmandate isikutega. Hageja poolt lepingu alusel tehtud töö sisu ja iseloomu on kohtul asjas olemasolevate tõendite põhjal võimalik hinnata üksnes 1. septembril 2005.a sõlmitud lepingu lisaks oleva majahalduri ametijuhendi põhjal (vt toimik, lk 12), eeldades, et hageja ka vastavaid ülesandeid täitis. Kohtu hinnangul kujutavad ametijuhendis kajastuvad tööülesanded endast määravas osas siiski korteriühistu juhatuse liikme kohustusi. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Sellest tulenevalt tuleb ühistu juhatusel muu hulgas vahetult tegeleda vastava elamu (või elamute) halduse ja hooldusega, sõlmida ja lõpetada ühistu nimel lepinguid, samuti pidada läbirääkimisi erinevate elamu korrashoiuks ja remondiks vajalike lepingute sõlmimiseks ning tagada elamus vajalike avariitööde ja erakorraliste tööde teostamine. Kõik loetletud kohustused tulenevad ka poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks olevast ametijuhendist. Samuti kuulub kohtu arvates juhatuse pädevusse korteriühistu aastaplaanide ja majandustegevuse
aruannete koostamine, samuti dokumentatsiooni säilimise tagamine (vt ametijuhendi punktid 4 ja 12).
11.Käsitletavast aspektist on mõnevõrra küsitavad ametijuhendi viiendast punktist tulenev kohustus tagada hoone majanduslik teenindamine vastavalt kinnitatud majandustegevuse plaanile ning üheksandas punktis fikseeritud kontrolli korraldamise kohustus elamu peamiste tehniliste süsteemide seisundi üle. Samas ei saa nendest abstraktselt sõnastatud kohustustest kohtu hinnangul veel teha järeldust, et hageja poolt sõlmitud lepingu alusel töö tegemine ei kujutanud endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Iseenesest on õige hageja väide, et töö tegemine toimus nii ametijuhendist kui (töö)lepingust endast tulevalt ühistu juhatuse juhtimisel ja kontrollil. Samas ei ole see käesoleval juhul kohtu hinnangul õiguslikult määrav, kuna vaidlustamata asjaolude kohaselt kuulus korteriühistu juhatusse peale hageja veel neli liiget. Seetõttu puudunuks hagejal nii või teisiti õigus ühistu juhtimise üle ainuisikuliselt otsustada (MTÜS § 29). Õiguslikult pole oluline ka asjaolu, et xxx KÜ 26. juuli 2005.a üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on otsustatud sõlmida ühistu esimehega tööleping. TLS § 7 p 10 näol ei ole tegemist dispositiivse normiga ning üldkoosoleku otsus ei saa sätte kehtivust mõjutada. Samuti ei muuda sõlmitud lepingut töölepinguks (töölepingu seaduse tähenduses) ka see, et vaidlusalune leping vastab üldjoontes TLS § 26 lg-s 1 loetletud töölepingu kohustuslikele tingimustele.
12.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TLS § 7 p-st 10, ei laiene poolte vahel 1. septembril 2005.a sõlmitud lepingule töölepingu seaduse sätted. Kõnesolev leping vastab kohtu hinnangul eelkõige VÕS § 619 järgsetele käsunduslepingu tunnustele, mille kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seetõttu ei saa olla käesoleval juhul ka vaidlust töölepingu ebaseadusliku lõpetamise üle (ITLS § 28 tähenduses) ning puudub alus rahuldada hageja nõudeid hüvitiste väljamõistmiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja lõpparve kinnipidamise eest. Samuti puudub hagejal õigus nõuda viivist PalS §-s 35 sätestatud määras. Sõlmitud leping ei anna hagejale ka õigust hüvitise nõudmiseks kasutamata jäänud puhkuse eest.
13.Samas vajab siiski lahendamist küsimus poolte vahel sõlmitud lepingu (käsunduslepingu) lõppemisest ning hageja kui käsundisaaja õigusest kokkulepitud tasule. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejal puudub õigus tasule perioodi 01.07.-11.08.2006 eest. Kostja on iseenesest õigesti viidanud KÜS § 13 lg-st 1 ning leidnud, et hageja õigused ja kohustused korteriühistu juhatuse liikmena lõppesid 29. juunil 2006.a, mil üldkoosolek tegi otsuse hageja tagasikutsumise kohta ühistu juhatuse koosseisust. Samas näeb MTÜS § 28 lg 2 ette, et mittetulundusühingu juhatuse liikme tagasikutsumisel lõppevad temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused vastavalt lepingule. Käesoleval juhul on hageja ja kostja vahel sõlmitud tähtajatu leping, mis lepingu ülesütlemist puudutavas osas poolte õigusi ning kohustusi ei reguleeri. VÕS § 630 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Käsundiandjale lepingu korralise ülesütlemisega seonduvalt seadus täiendavaid piiranguid ette ei näe (VÕS § 630 lg-d 2 ja 3). Poolte poolt välja toodud asjaolude põhjal võib lugeda poolte vahel sõlmitud lepingu kostja poolt vastavalt VÕS § 195 lg-le 1 ülesöelduks alates 11. augustist 2006.a, mil kostja seadusjärgne esindaja võttis enda valdusesse käsunduslepingu täitmiseks vajalikud vahendid (ruumide võtmed). Sellist tegevust saab kohtu hinnangul tõlgendada kui kaudset tahteavaldust lepingu ülesütlemiseks (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 68 lg 3). Samuti ei ole sisuliselt vaidlust selles, et 11. augustil 2006.a posti teel hagejale saabunud allkirjastamata teade lepingu kehtivuse kaotamisest oli koostatud korteriühistu (uue) juhatuse poolt. VÕS § 628 lg-st 1 tuleneb, et kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist.
Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et kuni lepingu ülesütlemiseni 11. augustil 2006.a oli hagejal õigus kokkulepitud tasule. Poolte vahel sõlmitud lepingus on kokku lepitud tasus 4500 krooni (punkt 4.1), mida makstakse üks kord kuus järgmise kuu 5. kuupäevaks sularahata arvelduse korras hageja pangakontole (punkt 4.2). Hageja arvutuste kohaselt on tal saamata tasu 2006.a juuli eest 4500 krooni ning 2006.a augusti eest 1760 krooni, kokku on seega saamata 6260 krooni (vt toimik, lk 28, tõlge lk 29). Kostja tasu suurusele (arvestuskäigule) vastuväiteid esitanud ei ole. Seega kuulub hageja kõnealune nõue rahuldamisele.
14.Samuti on hagejal õigus nõuda viivist (viivitusintressi) eelnimetatud tasu maksmise kohustuse täitmisega viivitamise eest, kuid seda mitte PalS §-s 35 sätestatud määras, vaid vastavalt VÕS § 113 lg-le 1. Viimatinimetatud sätte (alates 1. jaanuarist 2006.a kehtiva redaktsiooni) kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab käesoleval juhul viivist summalt 4500 krooni ajavahemiku eest alates 6. juulist kuni 11. augustini 2006.a. Vastavalt Eesti Panga 29. detsembri 2006.a teatisele oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär nimetatud perioodil 3,5%. See teeb VÕS § 113 lg-s 1 sätestatust lähtudes seadusjärgseks viivisemääraks 10,5% aastas. Aastas tuleks kostjal summalt 4500 krooni tasuda viivist seega 472,5 krooni, mis teeb intressisummaks päevas 1,29 krooni (s.o 472,5 kr : 365). Arvestades poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 4.2 sisalduvat, sattus kostja tasu maksmisega 2006.a juulikuu eest viivitusse alles
6.augustil 2006.a, mitte 6. juulil 2006.a (nagu arvab hageja). Seega on viivisenõue põhjendatud perioodi 6. august kuni 11. august 2006.a osas, kokku kuue päeva eest. Võttes aluseks eeltoodud arvutuskäigu, kuulub viivisenõue rahuldamisele 7,74 krooni (6 x 1,29 kr) ulatuses.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on sama paragrahvi teise lõike kohaselt riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Asja materjalidest nähtuvalt menetlusosalistel kohtukulud TsMS § 138 lg 2 tähenduses käesoleval juhul puuduvad. Poolte kohtuvälised kulud peab kohus vaidluse iseloomu arvestades mõistlikuks ja põhjendatuks jätta kummagi poole enda kanda.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.