Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

majanduskava koostamist; korteriomanikule mõistlike tavakommunikatsioonide rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude talumist. KÜS § 2 lg 1 järgi korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Tsiviilasjas esile toodud asjaoludel on poolte vahel mittetulundusühingu liikmesusel põhinev õigussuhe. Seega tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda korteriühistuseaduse sätetest. KÜS § 151 lg 1 ja 2 järgi majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumide hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlbulikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Elamu remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorraastet ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KÜS § 4 lg 2 kohaselt lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Hageja põhikirja p. 3.2.6 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, gaas-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lahutatakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osas maja korterite kogupinnast. Põhikirja p. 3.2.7 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, gaas, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras (t lk 23-25). Kostja väited selle kohta, et hageja ei ole talle edastanud arveid, on paljasõnalised ning tõendamata. KÜS § 51 kohaselt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 järgi korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Tuginedes KÜS § 51 ja § 7 lg 3 on kostjal kohustus tasuda AD tasumata arved perioodil aprill – mai 2006. Hageja väiteil moodustab seisuga 01.04.2006 kostja kommunaalmaksete ja viivise võlg summas 16 527,02 krooni. Kostja väide, et ta on teinud hagejale ettemakseid, on

ainetu ja tõendamata. Hageja on arvestanud kostjale perioodil aprill – mai 2006 kommunaalmakseid summas 3 342,54 krooni ja intressi 1 359,92 krooni (t lk 26-29). Hageja on arvestanud vaidlusalusel perioodil kostja tasutud 1 945 krooni, sellest viiviste – 1 107,93 krooni ja põhivõla 692,07 krooni katteks. 08.11.2006 ja 17.03.2007 maksekorraldustest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale summas 3 456 krooni ja 4 633,64 krooni XXXkorterimandil lasuvaid makseid, mis ei kinnita tõsikindlalt aprill – juuni 2006 arvete nr 06/04/0XXX, 06/05/0XXX ja 06/06/0XXX tasumist (t lk 26-29, 65, 67). Arvestades seda, et hageja on kostjale arved edastanud, on kostjal kohustus tasuda hageja poolt esitatud arved (aprill – juuni 2006), mille kohaselt on kostja põhivõlg kolme kuu eest 2 505,47 krooni ja viivis 251,99 krooni, kogusummas 2 757,46 krooni. KÜS § 7 lg 4 järgi majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Põhikirja p 3.2.10 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuulu järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud tasumata maksetelt viiviseid summas kokku 251,99 krooni. Arvestades asja materjale ning KÜS § 7 lg 4, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 251,99 krooni. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2 505,47 krooni ja viivis 251,99 krooni, kogusummas 2 757,46 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. KÜ XXX juhatuse 27.02.2006 otsusest nähtuvalt kinnitati hagi koostamise hinnaks 5 000 krooni (t lk 22). Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.