Tsiviilasi nr 2-06-23823
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.november 2007. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-23823
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu 25 000 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja xxx (isikukood xxx)
esindajad
Kostja xxx (isikukood xxx) Esindaja v adv A.Lusmägi
Kohtuistungi toimumise aeg
Rahuldada hagi. Välja mõista xxx võlg 25 000,00 kr (kakskümmend viis tuhat krooni) xxx kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kirjeldava ja motiveeriva osa kättesaamist. Vaidlustamata asjaolud 26.06.2006.a. tegi hageja ülekande kostja arveldusarvele summas 25 000,00 kr, selgitusena oli märgitud „ülekanne”. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista 25 000,00 kr ja menetluskulud jäta kostja kanda.
Tsiviilasi nr 2-06-23823 Hageja selgituste kohaselt sõlmisid pooled suulise laenulepingu, mille alusel hageja laenas kostjale 25 000,00 kr. Laenu kandis hageja üle 26.06.2006.a. Laenu tagastamise tähtaega pooled algselt kokku ei leppinud, vaid see pidi toimuma sama aasta juulis, kui pidi selguma kostja ettevõttluse edukus, mille algatamiseks hageja teada kostjal vaidlusalust laenu vaja oligi. Kirjalikult lepingut ei vormistatud, kuna poolte läbisaamine oli sel ajal hea. Juuli lõpus kostja hageja väidetel küll tunnistas võlgnevust, kuid selgitamata põhjusi keeldus selle tagastamisest. Laenatud summa on kostja poolt siiani tagastamata. Hageja ei tunnista kostja vastuväiteid ning tõendab nende alusetust oma tööandja tõendiga, selle kohta, et hageja vastu ei ole mingeid nõudeid. Kostja vastuväited Kostja hageja nõuet ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja selgituste kohaselt laenas hoopis tema hagejale vaidlusaluse summa ning kohtule esitatud maksekorraldus tõendab selle laenu tagastamist kostjale. Kostja oli laenanud endale auto ostmiseks raha kolmandalt isikult xxx summas 30 000,00 kr. Kuna hagejal tekkisid rahalised probleemid tööl, siis kostja laenas talle selle raha mais 2006.a.. Kui hageja selle laenu tagastas eelmainitud ülekandega, siis tagastas kostja oma laenu xxx 21.02.2007.a., mida tõendab laenuandja kinnitus laenulepingul. Kuna hagejaga oli kostjal sel ajal head suhted, siis kirjalikku lepingut ei sõlmitud, vaid hageja andis kostja kasutusse hagejale kuulunud auto. Seda kinnitab kostjale koostatud väärteomenetkluse lõpetamise määrus, kus on fikseeritud, et ta kasutas hagejale kuulunud sõidukit. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus loeb üheselt tuvastatuks selle, et hageja kandis üle kostja arveldusarvele vaidlusaluse summa, kuna poolte vahel ei ole selles osas vaidlust. Samuti ei ole vaidlustatud seda, et kostja oli laenanud kolmandalt isikult samal ajal 30 000,00 kr, mille tagastas veebruaris 2007.a. Ülejäänus leiab kohus, et poolte väited on jäänud paljasõnalisteks. Nii ei ole tõendatud kostja väidet, et hagejal oleks olnud rahalisi probleeme tööl. Seda koguni kummutab hageja poolt esitatud OÜ xxx tõend. Asjaolu, et kostja kasutas hagejale kuulunud sõidukit ei ole vaidlustatud, kuid sellest ei saa kohtu arvates teha järeldust, et oleks tegemist käsipandiga, nagu väidab kostja. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nendevahelised suhted olid sel määral head, et kumbki on põhjendanud sellega oma väidetava kirjaliku laenulepingu mittesõlmimist. Sellisel juhul oleks aga kohtu arvates kohatu nõuda teiselt laenu tagatisena sõiduki panti andmist.
Tsiviilasi nr 2-06-23823 Tõendamist leidnud asjaolu, et kostja oli laenanud aprillis 2006.a. 30 000,00 kr ja tagastas selle veebruaris 2007.a., ei anna kohtu arvates teha mingilgi määral järeldust kostja poolt väidetud laenusuhte olemasolu kohta. Arvestades seda, et kostja vaidleb vastu hageja väidetele, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping, kuid ei ole esitanud ka omapoolset selgitust hageja poolt ülekantud raha suhtes, millega kohus oleks nõustunud, siis kohus leiab, et kostjal tuleb hagejalt saadu tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1031 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kuna hageja ja kostja vahel ei ole õnnestunud tuvastada lepingu sõlmimist, siis tuleb lugeda et hageja tasus vaidlusaluse summa kostjale kavandatava lepingu alusel, kuid see leping jäi sõlmimata. Seega on tegemist kostja poolt alusetu rikastumisega VÕS § 1028 lg 1 tähenduses. Tulenevalt sellest on kostja kohustatud tagastama saadu VÕS § 1031 lg 1 alusel. Seega tuleb hagi rahuldada ja hageja poolt nõutu kostjalt välja mõista. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
/allkiri/ Kohtunik Ärakiri õige
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.