Tarmo Kattuse hagi Kairi Peltsi vastu 25 000 krooni saamiseks Harju Maakohtu 27.11.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kairi Peltsi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10.04.2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Tarmo Kattus Kostja Kairi Pelts
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 27.11.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja Kairi Peltsi kanda.
3.Välja mõista riigieelarvest 4212 (neli tuhat kakssada kaksteist) krooni ja 60 senti, sellest 642,60 krooni käibemaksu Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ kasuks riigi õigusabi osutamise eest advokaat Andres Lusmägi poolt. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja hageja nõue
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.06.2006 suulise laenulepingu, mille kohaselt hageja laenas kostjale 25 000 krooni. Hageja kandis laenusumma kostja pangakontole. Laenu võttis kostja ettevõtluse alustamiseks ning laenu tagasimaksmise tähtaeg pidi kokku lepitama 2006.a juuli lõpus. Nimetatud ajal teatas kostja, et tunnistab küll võlga, ent ei kavatse võlgnevust tasuda. Täiendavaid selgitusi kostja ei andnud.
2.Kostja ei ole hagi esitamise ajaks võlga tagasi maksnud ja hageja palus kostjalt 25 000 krooni välja mõista. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagi on alusetu ning ei põhine seadusel ega lepingul. Hageja ei ole millegagi tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, s.h laenulepingu olemasolu. Pangale esitatud maksekorraldusel on hageja märkinud selgituseks „ülekanne“ ning see ei tõenda, et tegemist oleks laenuga. Hageja ei ole selgitanud, mis takistas
kirjaliku laenulepingu sõlmimist. Raha ülekandmisel käitus hageja nii, nagu käitunuks inimene, kes soovib teisele raha kinkida või oma võlga tasuda. Kuna hageja ei ole tõestanud, et ta oleks kostjale laenuandjana raha laenanud, siis puudub kostjal kohustus see tagasi maksta. Tegemist oli varem kostja poolt hagejale laenatud raha tagasi maksmisega.
4.Kostja laenas 13.04.2006 A.O-lt 30 000 krooni ning tasus võla 21.02.2007. Seega oli kostjal võimalik laenata 25 000 krooni hagejale, mida ta ka tegi. Laenu tagatiseks andis hageja kostjale auto. Hageja võla tagastamisel tagastas kostja ka auto. Hagejapoolne raha tagastamine võimaldas kostjal õigeaegselt oma kohustused täita ka A.O ees. Hagi on täielikult tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused
5.Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 25 000 krooni. Kohus luges tuvastatuks, et hageja kandis kostja arveldusarvele vaidlusaluse summa, kuna poolte vahel ei ole selles osas vaidlust. Samuti ei ole vaidlustatud seda, et kostja oli laenanud kolmandalt isikult samal ajal 30 000 krooni, mille tagastas veebruaris 2007. Ülejäänus leidis kohus, et poolte väited on jäänud paljasõnalisteks. Asjaolu, et kostja kasutas hagejale kuulunud sõidukit, ei ole vaidlustatud, kuid sellest ei saa teha järeldust, et oleks tegemist käsipandiga, nagu väidab kostja. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nendevahelised suhted olid sel määral head, et kumbki on põhjendanud sellega oma väidetava kirjaliku laenulepingu mittesõlmimist. Sellisel juhul oleks aga kohatu nõuda teiselt laenu tagatisena sõiduki pantimist.
6.Tõendamist leidnud asjaolust, et kostja oli laenanud aprillis 2006 30 000 krooni ja tagastas selle veebruaris 2007, ei anna teha mingilgi määral järeldust kostja poolt väidetud laenusuhte olemasolu kohta. Arvestades seda, et kostja vaidles vastu hageja väidetele, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping, kuid ei ole esitanud ka omapoolset selgitust hageja poolt ülekantud raha suhtes, tuleb kostjal hagejalt saadu tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Kuna poolte vahel ei ole õnnestunud tuvastada lepingu sõlmimist, siis tuleb lugeda, et hageja tasus vaidlusaluse summa kostjale kavandatava lepingu alusel, kuid see leping jäi sõlmimata. Seega on tegemist kostja poolt alusetu rikastumisega VÕS § 1028 lg 1 tähenduses. Tulenevalt sellest on kostja kohustatud tagastama saadu VÕS § 1031 lg 1 alusel. Apellatsioonkaebus
7.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ning rikkus menetlusnorme. Kohus ületas otsuse tegemisel nõude piire ja tegi otsuse nõude kohta, mida ei esitatud, rikkudes sellega TsMS § 439. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks kostjale raha laenanud. Kohus tuvastas, et hageja väited on jäänud paljasõnalisteks, seega jäi hagi täielikult tõendamata. Kohus jõudis ebaõigele järeldusele, et kostjalt tuleb hagejalt saadu tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja ei ole TsMS § 376 lg 1 kohaselt kasutanud oma õigust muuta hagi alust või eset ning ei ole teinud selle kohta vastavat avaldust. Hageja esindaja küll nimetas kohtuistungil alusetu rikastumise nõuet, ent see ei olnud esitatud kooskõlas TsMS § 330 lg-ga 3. Kostjal ei olnud võimalik selliselt muudetud hagile vastata. Istungil ei selgunud, et kohus oleks hagi muutmisega nõustunud. Seega ei saa hageja osundust alusetule rikastumisele lugeda selliseks, millega hageja oleks hagi eset muutnud.
8.Kostja andis hagejale laenu pärast sõiduauto Chevrolet` kasutadasaamist. Tegemist oli käsipandiga. Kostjal oli autot vaja ja pärast Chevrolet` tagastamist ostis ta endale sõiduauto Ford, mille ostmiseks ta saigi varasemalt Andrus Orgilt 30 000 krooni. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja väidetega ning miks ei analüüsitud ega arvestatud kostja esitatud tõendeid, rikkudes nii TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Laenuleping, mille tagatiseks oli sõiduauto Chevrolet, põletati kaminas ära pärast laenu tagasimaksmist ning sõiduki tagastamist. Teist laenulepingut, mille alusel hageja hagi esitas, ei sõlmitud ei suulises ega kirjalikus vormis.
9.Alusetu rikastumisega oleks tegemist siis, kui hageja oleks kogemata eksinud ja teinud kellelegi teisele mõeldud ülekande ekslikult kostjale. Seda aga hageja ei väitnud ja sellist eksitust ei ole vaja kohtuotsusega kõrvaldada. Hageja ei andnud laenu, vaid maksis laenu tagasi. Seda tõendab maksekorralduses märgitud sõna „ülekanne“. Ülekande tõlgendamine alusetu rikastumisena tähendab kohtu pooltest erinevale seisukohale asumist ja ühtlasi õigusnormi rikkumist.
10.Kohus leidis, et kostja on kohustatud tagastama saadu VÕS § 1031 lg 1 alusel. VÕS § 1031 sätestab üleantu tagasinõude erisusi nõude loovutamisel ja reguleerib üleantu tagastamist nõude loovutanud isikult ning selle sätte struktuur ei kajasta õigusnormi lõigeteks jagamist. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnormi. Maksekorralduses kasutatud sõna „ülekanne“ tähendab, et hageja soovis seda, et ülekannet ei saaks vaadata kui laenu andmist. Asjaolu, et hageja jättis selgitusse märkimata „laenu tagastamine“, tuleneb üksnes hageja omakasust. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väited on paljasõnalised. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
12.Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
13.Riigikohus on 27.03.2008 lahendis 3-2-1-11-08 asunud seisukohale, et kohus ei ole seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Nõude kvalifitseerimisel on kohus seotud hagi aluseks olevate asjaoludega. Juhul kui laenuleping ei osutu tõendatuks, on samade asjaolude alusel võimalik hageja nõue kvalifitseerida alusetust rikastumisest tuleneva nõudena. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuli kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Seega pidi kostja tõendama, et oli alus kostjale rahasumma ülekandmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kuna kostja 25 000 krooni ülekandmise alust ei tõendanud, tuli tal saadud raha tagastada. Väited muudest laenusuhetest, käsipandist ja pooltevahelistest suhetest ei ole asjakohased ega muuda maakohtu otsuses tehtud järeldusi ebaõigeteks. Kohtuotsus on kooskõlas TsMS § 436 lg-tega 1, 2 ja 7 ning tuleb jätta muutmata.
14.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
15.Harju Maakohtu 22.10.2007 määrusega määrati Kairi Peltsile riigi õigusabi koos hüvitamiskohustusega osamaksetena (t.lk 49-50). Advokatuuri poolt määrati riigi õigusabi osutajaks Andres Lusmägi Advokaadibüroo advokaat Andres Lusmägi. Advokaat on taotlenud ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest 3570 krooni, millele lisandub käibemaks 642,60 krooni, väljamõistmist Andres Lusmägi Advokaadibüroo kasuks. Kolleegium leiab, et esindaja taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 1 lg 1 alusel riigieelarvest välja mõista.
U.Loonurm
A.Tänav
I.Amann
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.