Muud › Muud hagiasjad

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

1(6)

ASJAOLUD

Hagiavaldus Viru Maakohtule 01. detsembril 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27. juunil 2005 kinnistu, asukohaga XXX, ostu-müügi eellepingu. Hageja tasus kostjale ettemaksuna 50 000 krooni ning täiendavalt veel 3000 krooni, kokku 53 000 krooni. Kostja tagastas hagejale 3000 krooni. Hageja väitel teatas kostja enne lepingu sõlmimist, et kinnistu on vaba kõikidest kolmandate isikute õigustest. Tegelikult oli kinnistule seatud hüpoteek. Seetõttu ei saanud hageja kinnistu ostuks pangast laenu ning ta loobus kinnistu ostmisest. Nimetatud asjaolud selgusid peale raha kostjale üleandmist. Hageja palus kostjal tagastada 53 000 krooni, kuid kostja keeldus. Hageja leidis, et kostja on temalt raha välja petnud ning esitas politseisse avalduse kostja suhtes kriminaalasja algatamiseks. Kriminaalasi lõpetati põhjendusel, et tegemist on tsiviilvaidlusega. Kostja jätkuvalt keeldus raha tagastamast. Hageja väitel on poolte vahel sõlmitud eelleping tühine. Kinnisasja omandamise võlaõiguslik leping ning ka eelleping peavad olema notariaalselt tõestatud. Poolte vahel sõlmitud kinnisasja ostu-müügi eellepingut notariaalselt ei vormistatud ja seega on eelleping kohustusliku vormi järgimata jätmise tõttu tühine. Tühised on ka eellepingust tulenevad kõrvalkohustused. Hageja leiab, et tühise tehingu alusel saadu peab kostja tagastama. Hageja esitas 28. märtsil 2007 kohtule hagi täiendamise avalduse. Avalduse kohaselt esitas hageja kostjale nõude raha tagastamiseks 23. märtsil 2006. Kostja keeldus raha tagastamast. Hageja on seisukohal, et kostja alusetust rikastumisest eksisteerib poolte vahel võlasuhe ning sellest tulenevalt on kostjal tekkinud hageja ees raha maksmise kohustus, mida kostja täitnud ei ole. Hageja leiab, et kostja viivitab raha maksmisega ning hagejal on õigus arvestada viivist. Kuna poolte vahel viivise osas kokkulepe puudub, arvestas hageja viivist seaduses sätestatud korras, mille järgi loetakse viivitusintressi (viivise) määraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01. juulit. millele lisandub 7% aastas. Perioodi 01. aprill 2006 kuni 30. juuni 2006 viivis moodustab 50 000 x (7 + 2,75)% / 12 x 3 = 1218,75 krooni. Perioodi 01. juuli 2006 kuni 31. detsember 2006 viivis on 50 000 x (7 + 3,5)% / 12 x 6 = 2625 krooni ning perioodi 01. jaanuar 2007 kuni 30. mai 2007 viivis on 50 000 x (7 + 3,5)% / 12 x 5 = 2187,50 krooni. Kokku moodustab viivis perioodi 01. aprill 2006 kuni 30. mai 2007 eest 6031,25 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 50 000 krooni ja viivis 6031,25 krooni, kokku 56 031,25 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule järgmised tõendid: ostu-müügi eelleping (t.l.-6); kriminaalasja lõpetamise määrus (t.l.-7,8); pangakonto väljavõte (t.l.-9-12) Kostja vastus Kohtule 12. jaanuaril 2007 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel soovis ta 2005. aasta suvel müüa kinnistut, asukohaga XXX. Hageja avaldas soovi seda osta. Pooled leppisid kinnistu hinnas kokku ning hageja tasus kostjale käsirahana 50 000 krooni.

2(6)

Kostja väitel poolte vahel mingit eellepingut kinnistu ostmiseks ei sõlmitud. Kostja on seisukohal, et kuna poolte vahel kinnistu ostu-müügi kirjalikku eellepingut ei sõlmitud, siis müügitehingut ei olnud ja tegemist ei saa olla tühise tehinguga. Kostja ei pea õigeks hageja väidet viitega eellepingu projekti p-le 8, mille kohaselt kostja garanteeris, et kinnistu oli vaba kolmandate isikute õigustest. Kuna eellepingut ei olnud, ei saa ka viidata olematu lepingu tingimustele. Kostja väitel loobus hageja kostjale kuuluva kinnistu ostmisest ning kostjale makstud käsiraha ei kuulu tagastamisele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning hagejalt välja mõista kohtukulud. Kostja tõendeid ei esitanud. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja nõustub kostja väitega, et kehtivat lepingut poolte vahel ei olnud. Hageja väitel ei saa lepingu puudumisel olla ka käsiraha. Hageja on seisukohal, et lepingut poolte vahel ei olnud ning kostja on saanud hagejalt raha alusetult. Kostja on hageja arvel alusetult rikastunud ning kostjal tuleb raha tagastada, kuna kohustust, mille täitmiseks kostja raha sai, ei ole olemas. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja nõustub, et vaidlusalune summa oli mõeldud käsirahana. Hageja väitel käsiraha maksmiseks seaduslikku alust ei olnud ja kostja peaks selle tagastama. Hageja esitas kohtule täiendavate viiviste arvestuse. Alates 01. juunist 2007 kuni 25. oktoobrini 2005 on viivitus 147 päeva. Päeva viivis moodustab 50 000 x (7 + 3,5)% / 365 = 14,38 krooni. Viivis 147 päeva eest 147 x 14,38 = 2114,38 krooni. Eelnevalt oli viivise nõude suuruseks 6031,25 krooni, millele lisandub täiendav viivis 2114,38 krooni, kokku 8145,63 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlg 50 000 krooni ja viivis 8145,63 krooni ning menetluskulud. Kostja hagi ei tunnista. Kostja võttis omaks, et poolte vahel oli suuline kokkulepe, mille kohaselt hageja pidi tasuma kostjale käsiraha 50 000 krooni. Kostja võttis omaks, et ta sai hagejalt 50 000 krooni. Kostja väitel jäi ost-müük toimumata hageja süül, kuna hageja loobus tehingust ning seetõttu ei tule käsiraha tagastada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Võlgnevus Hageja on esitanud nõude alusetult saadud 50 000 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Hageja väitel leppisid nad kostjaga suuliselt kokku, et kostja müüb hagejale kinnistu, asukohaga XXX. Hageja maksis kostjale kokku 53 000 krooni, millest kostja tagastas 3000 krooni. Hageja nõudis kostjalt 50 000 krooni tagastamist, kuid kostja keeldus väitega, et tegemist oli käsirahaga ja see ei kuulu tagastamisele. Kohtuistungil hageja nõustus, et 50 000 krooni oli mõeldud käsiraks, kuid kuna lepingut ei sõlmitud, ei saanud käsiraha olla ja kostja on saanud raha alusetult. 3(6)

Kostja hagi ei tunnista ja esitab vastuväite, et hageja makstud 50 000 krooni oli käsiraha ja ei kuulu tagastamisele, kuna leping jäi sõlmimata hageja süül.. Kostja on võtnud omaks, et poolte vahel oli suuline kokkulepe kinnistu ostmiseks, mille kohaselt pidi hageja tasuma 50 000 krooni käsiraha. Kostja on omaks võtnud, et ta sai hageja käest 50 000 krooni. Kohus tuvastas, et hageja on maksnud kostjale pangakonto vahendusel 27. juunil 2005 25 000 kooni, 06. juulil 2005 25 000 krooni ja 30. jaanuaril 2006 3000 krooni (t.l.-9-12). Hageja väitel on kostja tagastanud talle 3000 krooni ja 50 000 krooni on tagastamata. Kohus jõuab järeldusele, et hageja andis kostjale 50 000 krooni ettemaksuna, mille maksmiseks tal kohustust ei olnud. Kostja väide, et tegemist on käsirahaga ja see ei kuulu tagastamisele, on väär. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 156 lg 1 ja lg 2 kohaselt, käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. Hageja poolt kostjale makstud 50 000 krooni ei saa lugeda käsirahaks, kuna käsiraha saab anda olemasoleva lepingulise kohustuse tagamiseks või tõendamiseks. Poolte selgituste kohaselt oli 50 000 krooni antud kostjale kinnistu ostu-müügi lepingu tagamiseks. Vaidlust ei ole, et pooled kinnistu, asukohaga XXX ostu-müügi lepingut ei sõlminud. Käsiraha üheks tunnuseks on ka, et rahasumma antakse lepingu järgi tasumisele kuuluvate maksete arvel. Kostjale makstud 50 000 krooni oleks muutunud käsirahaks kinnistu ostu-müügi lepingu sõlmimisel, kuna kinnistu ostusumma tasumise kohustus sai hagejale tekkida vaid ostu-müügi lepingu sõlmimisega. Kohus jõuab järeldusele, et hageja poolt kostjale makstud rahasummat 50 000 krooni ei saa lugeda käsirahaks. Kinnistu ostu-müügi osas lepingut poolte vahel ei sõlmitud ning hagejal käsiraha maksmise kohustust ei tekkinud. Kostjal puudub alus ette makstud rahasumma omandamiseks. Kokkulepet 50 000 krooni tagastamise kohta kohus poolte vahel ei tuvastanud. Lähtuvalt VÕS § 1028 lg 1, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1027, isik peab /---/ andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kohus leiab, et kostja on saanud hagejalt ilma õigusliku aluseta 50 000 krooni ja seeläbi 50 000 krooni ulatuses hageja arvelt alusetult rikastunud. Kostjal tuleb nimetatud summa hagejale välja anda. Hageja nõue kostjalt 50 000 krooni väljamõistmiseks tuleb rahuldada täies ulatuses. Hageja väide tehingu tühisuse kohta ei ole asjakohane, sest pooled on ühisel seisukohal, et kinnistu ostu-müügi osas mingeid lepinguid ei sõlmitud. Hageja tõendid - ostu-müügi eelleping (t.l.-6); kriminaalasja lõpetamise määrus (t.l.-7,8) ei ole asjassepuutuvad. Ostu-müügi eellepingu puhul on tegemist projektiga. Vaidlust ei ole, et nimetatud leping jäi sõlmimata ning see ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi. Kriminaalasja lõpetamise määrusest selgub, et kostja teol puuduvad kuriteo tunnused ning hageja avalduse alusel algatatud kriminaalasi on kostja suhtes lõpetatud. Nimetatud asjaolud ei oma käesolevas vaidluses tähendust. Viivis 4(6)

Hageja on kostja rahalise kohustuse täitmata jätmise eest arvestanud viivist kokku 8145,63 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Rahalise kohustuse täitmise nõue on tekkinud lepinguvälisest võlasuhtest. Poolte vahel viiviste osas kokkulepet sõlmitud ei ole ning viiviseid tuleb tasuda vastavalt seadusele. Viivise arvestus algab kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Hageja on viiviste arvestamise alguseks märkinud 01. aprill 2006. VÕS § 82 lg 7 ja 3 kohaselt, kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Poolte vahel kokkulepet 50 000 krooni tagastamiseks ei olnud ning seega ei olnud ka kindlaks määratud tähtpäeva kohustuse täitmiseks. Alusetu rikastumise korral muutub kohustus sissenõutavaks soorituse tegemisest ehk siis hageja poolt raha maksmisega kostja pangakontole. Hageja pangakonto väljavõttest (t.l.-9,10) selgub, et hageja on 26. juunil 2005 kandnud kostja kontole 25 000 krooni ja 06. juulil 2005 veelkord 25 000 krooni. Seega muutus kohustus sissenõutavaks 25 000 krooni osas 26. juunist 2005 ja 50 000 krooni osas 06. juulist 2005. Hageja nimetatud kuupäevaks 01. aprilliks 2006, millest algab viivise arvestus, oli kohustus muutunud sissenõutavaks. Kostja viivise arvestamise perioodi osas vastuväiteid ei esitanud. VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Rahalise kohustuse suuruseks on 50 000 krooni. Viivise määraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

1751,71 = 7970,46 krooni. Hageja on sama perioodi eest arvestanud viivist kokku 8145,63 krooni ehk 175,17 krooni võrra rohkem kui seadusega maksimaalselt lubatud. Kohus leiab, et hageja nimetatud perioodi 01. aprill 2006 kuni 30. oktoober 2007 eest võib 50 000 kroonilt arvestada viivist 7970,46 krooni ning selles ulatuses on hageja viiviste nõue põhjendatud. Ülejäänud 175,17 krooni osas ületab hageja viivise nõue seaduses sätestatud määra. Hageja nõuded Hageja nõue kostjalt 58 145,63 krooni väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Nõue ilma õigusliku aluseta saadud 50 000 krooni väljamõistmiseks tuleb rahuldada täies ulatuses; nõue 8145,63 krooni viiviste väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt 7970,46 krooni ulatuses ning 175,17 krooni osas jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 57 970,46 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja lg 3, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtuvalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. /---/. Hageja nõudeks oli välja mõista kostjalt alusetu rikastumise korras saadud 50 000 krooni ja viivis 8145,63 krooni, kokku 58 145,63 krooni. Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele alusetu rikastumise korras saadud 50 000 krooni ja viivis 7970,46 krooni, kokku 57 970,46 krooni. Kohus rahuldas hagi 57 970,46 / 58 145,63 x 100 % = 99,70% ulatuses. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et kostja kanda tuleb jätta 99,70 % ja hageja kanda 0,3 % menetluskuludest.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.