Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

viivist põhinõude summalt alates viimase kostjale esitatud arve maksetähtajast (11.05.2005) kuni hagi esitamise ajani, mis teeb viivitatud päevade arvuks 282. Viivise summa päevas on 121, 18 krooni, seega on viivise arvestuslikuks summaks hagi esitamise seisuga 34 172, 76 krooni. Hageja esitas viivise nõude üksnes põhinõude ulatuses, s.o summas 24 235, 85 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. 09.10.2006 esitatud kirjalikus vastuses kostja küll möönab, et hagiavalduses nimetatud leping IO Halduse OÜ ja kostja vahel 01.03.2004 tõepoolest sõlmiti ning selle alusel tellis kostja FIE-na IO Halduse OÜ-lt reklaamteenuseid. Kostja väitel on hageja jätnud mainimata mitmed olulised asjaolud, mis omavad määravat tähtsust tsiviilasja õigel lahendamisel. Nimelt asutas kostja 2004.a eraõigusliku juriidilise isiku OÜ Denera Trade, mille registrisse kandmine toimus 16.01.2004. Pärast osaühingu loomist, bürooruumide ostmist jms võttis kostja ühendust IO Halduse OÜ-ga (juhatuse liikme E.Napp ́iga) ning tegi ettepaneku, et füüsilisest isikust ettevõtja asemel jätkab reklaamteenuse tellimist vastloodud äriühing OÜ Denera Trade. Vastava ettepaneku tegi kostja suulises vormis (telefoni teel), kuid kostja hinnangul saavutati kokkulepe selles, et tema asemel hakkab reklaame tellima kostjaga sõlmitud lepingu alusel OÜ Denera Trade. Ainus lisatingimus oli see, et igal IO Halduse OÜ poolt väljastatud arvel oleks täpselt ära näidatud, kes OÜ Denera Trade töötajatest ja millises ulatuses on reklaami tellinud. Seega toimus lepingu ülevõtmine VÕS § 179 tähenduses, kusjuures leping võeti üle IO Halduse OÜ nõusolekul ja ülevõtjaks oli OÜ Denera Trade. VÕS § 179 lg 2 kohaselt loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on ülevõtjale üle läinud. Enne lepingu ülevõtmist ei olnud kostjal täitmata rahalisi kohustusi IO Halduse OÜ ees. Kõikidel IO Halduse OÜ poolt varasemal perioodil esitatud arvetel on tasujaks märgitud OÜ Denera Trade ning viimase poolt teostatud maksed on ka vastu võetud. Nimetatud tõendid kinnitavad asjaolu, et tegelik võlasuhe eksisteeris OÜ Denera Trade ja IO Halduse OÜ vahel ning viimane pidas lepingupartneriks ja kohustatud isikuks OÜ-d Denera Trade. Kostja arvates ei oma määravat tähtsust, et OÜ-le Denera Trade adresseeritud arvetel on märgitud ka kostja nimi, kuivõrd kostja on OÜ Denera Trade juhatuse liige. Lähtudes eeltoodust oli kostja seisukohal, et kuna lepingu ülevõtmisest alates tema reklaami ei tellinud, puudub tal ka vastav maksekohustus. Juhul kui hageja siiski väidab, et kirjaliku lepingu alusel tellis reklaami kostja (s.t kasutas lepingust tulenevat õigust reklaami tellimiseks), siis tuleks hagejal tellimuste esitamist (kui toimingut) tõendada. Hagis loetletud arved iseenesest seda kostja arvates ei tõenda, sest arvetel on maksjaks märgitud OÜ Denera Trade. Kostja vaidles vastu ka hagis esitatud viivisenõudele. Kostja hinnangul ei ole võimalik nõutava viivise suurust kontrollida, kuivõrd hageja poolt on kajastatud üksnes viimase arve tasumise tähtaeg. On selgusetu, kas hageja soovib viivist nõuda ka ülejäänud arvete järgsetelt summadelt, millisel juhul omaksid tähtsust ka eelnevate arvete maksetähtajad. Maakohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul ei saa lugeda tõendatuks, et kostja oleks jätnud tasumata 01.03.2004 sõlmitud lepingu alusel tellitud teenuse eest. Kohus asus seisukohale, et alates maist 2004 tellis IO Halduse OÜ-lt reklaamteenuseid ka OÜ Denera Trade. Asjas on tõendatud, et hagiavalduses nimetatud arvetes märgitud teenuse on tellinud OÜ Denera Trade, kes on ka jätnud viidatud arved tasumata. Pooltel on õiguslik vaidlus eeskätt küsimuses, kas 01.03.2004 sõlmitud lepingu alusel on kostjal tekkinud hageja ees kohustus, mille täitmist hagis nõutakse, s.o kas Liisi Järvemets on kohane kostja. Kohtu hinnangul omas käesoleval juhul tähtsust asjaolu, et vaidlusaluse 01.03.2004 lepingu näol on tegemist n.ö raamlepinguga, mille objektiks on vastavalt lepingu 2. punktile kostja tekstikuulutuste avaldamine ajalehes "Soov". Poolte lepinguliste kohustuste konkreetset sisu ega

mahtu leping iseenesest ei määratle. Leping annab kostjale üksnes õiguse tellida IO Halduse OÜ-lt tekstikuulutuse avaldamise teenust lepingus fikseeritud hindadega ning paneb IO Halduse OÜ-le vastavasisulise kohustuse kuulutuste avaldamiseks. Kostja on lepingu punktis 3.3 võtnud kohustuse tasuda IO Halduse OÜ poolt esitatud arvete eest arvel näidatud tähtajaks. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et ainuüksi 01.03.2004 sõlmitud lepingust endast ei saa tuleneda kostjale hageja suhtes kohustusi ning hagi rahuldamiseks tuleks tuvastada, et kostja on jätnud tasumata IO Halduse OÜ-lt lepingu alusel tellitud teenuste eest. Kohtu hinnangul ei saanud seda lugeda tõendatuks. Kohus asus seisukohale, et hageja nimetatud neljas arves kirjeldatud teenuse on tellinud kostja. Kostja poolt kohtule tõenditena esitatud arveid perioodist juuni kuni august 2004 on vaidlustamata asjaolude kohaselt tasunud OÜ Denera Trade ning IO Halduse OÜ on makseid aktsepteerinud. Ka kostja poolt vande all antud seletustest nähtub, et OÜ Denera Trade omandamine tema poolt toimus 2004.a mais. Samal kuul võttis kostja telefoni teel ühendust IO Halduse OÜ seadusjärgse esindajaga ning leppis kokku, et edaspidi tema kui füüsilisest isikust ettevõtja reklaamteenust enam ei osta, vaid seda teeb OÜ Denera Trade. Reklaami tellimist OÜ Denera Trade poolt 2005.a veebruaris ja aprillis kinnitavad kaudselt ka ajalehes "Soov" avaldatud kuulutused. Lisaks on kostja poolt tõendina esitatud ka 01.04.2004 IO Halduse OÜ poolt kostjale kui füüsilisest isikust ettevõtjale väljastatud arve. Nimetatud arvel on erinevalt eelnimetatud arvetest maksjana märgitud kostja. Olemasolevate tõendite põhjal asus kohus seisukohale, et alates maist 2004 tellis IO Halduse OÜ-lt reklaamteenuseid ka OÜ Denera Trade. IO Halduse OÜ võttis tellimused täitmiseks ning väljastas osutatud teenuste eest OÜ-le Denera Trade ka arved. OÜ Denera Trade on esitatud arveid ka tasunud. Seega eksisteeris lepinguline suhe ka IO Halduse OÜ ja OÜ Denera Trade vahel. Hagiavalduses märgitud arved on OÜ Denera Trade jätnud tasumata, vähemalt ei ole nende tasumist tõendatud. Samas oli kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et hagis nimetatud arvetes näidatud teenuseid tellis OÜ Denera Trade, mistõttu ka tasumise kohustus lasub nimetatud äriühingul. Asjas esitatud tõendid ei kinnita hageja väidet, nagu oleks OÜ Denera Trade tasunud eelnimetatud arveid kostja eest. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks kostja suhtes. Vastuseks kostja väidetele märkis kohus, et lepingu ülevõtmist käesoleval juhul toimunuks lugeda ei saa. VÕS § 179 lg 1 kohaselt võib lepingupool teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Leping, millest tulenevad õigused ja kohustused on kostjalt OÜ Denera Trade poolt väidetavalt üle võetud, oli sõlmitud kirjalikus vormis (TsÜS § 78). VÕS § 11 lg-st 3 tuleneb, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kuigi VÕS § 11 lg-st 3 tulenev vorminõue otseselt lepingu ülevõtmise kokkuleppele ei laiene, tuleb lugeda põhjendatuks osundatud sätte analoogia alusel kohaldamist ka lepingu ülevõtmisele (lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekule). Seega pidanuks 01.03.2004 lepingu ülevõtmine OÜ Denera Trade poolt toimuma kostjaga kirjalikus vormis sõlmitud lepingu alusel. Sama vorminõue laieneb TsÜS § 111 lg-st 2 tulenevalt ka teise lepingupoole (s.o IO Halduse OÜ) nõusolekule lepingu ülevõtmise kohta. Kostja poolt vande all antud seletustest nähtuvalt oli tal IO Halduse OÜ seadusjärgse esindajaga üksnes suuline kokkulepe, et edaspidi hakkab kostja asemel reklaami tellima OÜ Denera Trade (tl 140). Ka ainuüksi arvete esitamisest OÜ-le Denera Trade ei saa teha järeldust IO Halduse OÜ poolt lepingu ülevõtmise suhtes nõusoleku andmise kohta. Arvestades juba viidatud TsÜS § 111 lg-s 2 ja ka VÕS § 175 lg-s 3 sätestatut, ei piisa nõusoleku andmiseks eeldatavalt võlausaldaja kaudsest tahteavaldusest. Apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palub apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ja tõendite ebapiisava hindamise tõttu ning teha uus otsus ja hagi rahuldada.

Apellant ei nõustu kohtu järeldusega, et kostja näol ei ole tegemist õige kostjaga. IO Halduse OÜ poolt toimus teenuste krediiti osutamine ainult kirjaliku lepingu alusel. Lepingu, mille alusel IO Halduse OÜ avaldas kuulutusi, on sõlminud kostja. Samuti on tasumiseks esitatud arved kostjale. Kohus on õigesti tuvastanud, et kostja ja IO Halduse OÜ vaheline leping oli raamleping, mille alusel kostjal oli õigus krediiti tellida kuulutuste avaldamist ajalehes “Soov”. Apellant nõustub, et rahalise kohustuse toob käesoleval juhul kaasa tegelik teenuste tarbimine, mitte ainult lepingu sõlmimine. Kohus asus seisukohale, et kostja poolt teenuste tellimine ja nende eest tasumata jätmine ei ole tõendatud. Apellant soovib rõhutada, et tal puuduvad igasugused lepingulised suhted OÜ-ga Denera Trade. Sama seisukohta väljendas ta ka kohtuistungil. Kui kohus leidis, et lepingu ülevõtmist ei ole toimunud, siis on ebaõige vabastada kasutatud teenuste tasumise kohustusest kostja, kes oli otseselt seotud teenuse tellimisega ja kellega sõlmitud lepingu alusel üldse teenust krediiti osutati. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et kuigi OÜ Denera Trade ei sõlminud IO Halduse OÜ-ga kirjalikku lepingut teenuste krediiti osutamiseks, tuleb poolte vahelist suhet lugeda lepinguliseks. IO Halduse OÜ on hagiavalduse aluseks olnud teenuseid osutanud ainult kostjaga sõlmitud lepingu alusel ja arved on esitatud tasumiseks kostjale, mitte OÜ-le Denera Trade. Nimetatud asjaolu kinnitab ka kostja nimi arvetel saajana. Hagejal ei ole õigust keelduda kolmanda isiku poolt kostja kohustuse täitmise vastu võtmisest, kuid nimetatud asjaolu ei tekita hageja tahtest sõltumatult uut lepingulist suhet kolmanda isiku ja hageja vahel. IO Halduse OÜ-l on õigus ise valida kliente vastavalt nende eeldatavale usaldusväärsusele ja krediidivõimekusele. Just nimetatud krediidivõimekuse asjaolu silmas pidades ei sõlmi IO Halduse OÜ teenuste krediiti osutamise lepinguid ja ei osuta ettemaksuta teenuseid värskelt asutatud äriühingutele nagu seda oli OÜ Denera Trade. Apellant soovib rõhutada, et kostja on tahtlikult viinud IO Halduse OÜ eksitusse, paludes endale edastatavatele arvetele kontaktaadressina märkida OÜ Denera Trade kontori aadressi, eesmärgiga hoida hilisemalt kõrvale teenuste eest tasumisest põhjendusega, et teenused on tellinud OÜ Denera Trade. OÜ Denera Trade ainukeseks osanikuks ja juhatuse liikmeks oli sealjuures kostja. Kohus on lugenud sellise tegevuse seaduslikuks ja õigustatuks, hoolimata asjaolust, et IO Halduse OÜ ja OÜ Denera Trade vahel puudub teenuste krediiti osutamise eelduseks olev kirjalik leping. Selline järeldus on põhjendamatu ja väär. Kohtu järeldused on oletuslikud ega põhine esitatud tõenditel. Kohus on lugenud tõendatuks, et teenuseid osutati IO Halduse OÜ poolt OÜ Denera Trade tellimusel OÜ-le Denera Trade, mitte kostjale. Apellant ei nõustu nimetatud asjaoluga. Kuna IO Halduse OÜ-l puudub õigus sekkuda tellitava kuulutuse teksti, ei saa kuulutuse tekstist lähtuvalt tekkida kuulutuse eest tasumise kohustust kolmandal isikul. Asjaolu, et kuulutuse tekstis on märgitud OÜ Denera Trade ärinimi, ei tähenda, et kuulutuste avaldamine ei toimunud kostjaga sõlmitud lepingu alusel. Kohus on asunud õigele seisukohale, et kirjaliku lepingu muutmiseks peab vastav muudatus olema tehtud kirjalikus vormis ning suuline avaldus ei ole lepingu ülekandmiseks piisav. Ometi on kohus otsuses sisuliselt leidnud, et sama suulise avalduse alusel sõlmiti uus leping OÜ Denera Trade ja IO Halduse OÜ vahel. Apellant ei nõustu nimetatud seisukohaga, kuna IO Halduse OÜ-l puudus tahe ja kohustus võimaldada OÜ-le Denera Trade teenuste tellimist krediiti. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilaja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kaebus jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendusi, sest nõustub nendega.

Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et teenus, mille eest tasumist hageja kostjalt nõuab, on osutatud OÜ-le Denera Trade. Hageja väide, mida ta on korranud ka apellatsioonkaebuses, et IO Halduse OÜ osutas teenust krediiti vaid kirjaliku lepingu alusel, ei ole millegagi tõendatud. Seadus ei keela lepingut sõlmida suulises vormis. Nõustuda ei saa ka väitega, et vaidlusalused arved esitati kostjale. Maakohtu järeldused ei ole oletuslikud, nagu väidab apellant, vaid need põhinevad kohtule esitatud tõenditel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool reeglina tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja vande alla antud seletuse kohaselt leppis ta mais 2004 telefoni teel kokku IO Halduse OÜ-ga (E. N ́iga), et edaspidi hakkab teenust ostma juriidiline isik Denera Trade OÜ, kelle töötajad esitavad tellimused e-kirja teel (tl 146). Kostja seletust kinnitavad kohtule esitatud muud tõendid, millest nähtuvalt oli vaidlusalusel perioodil teenuse tellijaks Denera Trade OÜ. Nii nähtub arvetest nr 270779, nr 271334, nr 272050 ja nr 272801, et kuulutusi on neist kolme esimese järgi tellitud ühes kuus ca 600 või enam (tl 55-58) ning näidatud tellimuse esitajate nimed. Arved on adresseeritud äriühingule ja saadetud tema registriaadressil ning üksnes see, et neis on märgitud Denera Trade OÜ kõrval ka kostja nimi, ei võimalda asjaolusid teisiti tuvastada. TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte, kusjuures ühelgi tõendil ei ole üldjuhul kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Asjaolu, et IO Halduse OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 01.03.2004 leping, ei võimaldanud anda nimetatud äriühingu ja Denera Trade OÜ vahelistele suhetele teistsugust hinnangut. Kohus on kõiki tema ette toodud asjaolusid igakülgselt kaalunud ja teinud õige otsuse. See, et kohus leidis, et lepingu ülevõtmist ei toimunud, vaid tekkis uus lepinguline suhe kahe äriühingu vahel, on kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Nõustudes apellandiga, et arvete maksjaks võis olla ka kolmas isik, ei saa sellest teha teistsugust järeldust. Maakohus ei omistanud erilist tähelepanu asjaolule, et arvete maksjaks oli Denera Trade OÜ, vaid tugines oma järelduste tegemisel tõendite kogumile antud hinnangule. TsMS § 162 lg kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

Ü. Jänes

G. Kivinurm

M. Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.