Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja 18. juulil 2006 esitatud vastuse kohaselt tekkis nimetatud korteris võlgnevus, kuna korteris oli soojakraade 13-14, mille kohta on ka hageja vastavasisulise akti koostanud,. Hageja lubas teha ümberarvestuse arvete osas, mida kahjuks ei teinud. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde ning palub hagi rahuldada. Hageja esindaja seletuste kohaselt hakkas võlgnevus kulgema 1999 aprillist kuni 2004 aasta aprillini. Hageja alustas arvestust 2004 aasta jaanuarist. Kostjale saadetud arvetest nähtub, et kostja on osad arved täiesti tasunud ja teised lihtsalt tasumata jätnud. Ümberarvestuste kohta ei ole ühtegi dokumenti esitatud. Kostja ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et korteris oli sooja vähem kui 18 kraadi. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma 2 371,50 krooni. Kostja seletuste kohaselt oli korteris sooja 13 kraadi, mida mõõtis ka hageja. Hageja lubas teha vastavad ümberarvestused, mida tänaseni tehtud ei ole. Alakütmisest on korteris tekkinud laes mõrad ja tapeet on ära kukkunud. Elamu lubas vead parandada. Kuna hageja ümberarvestust ei teinud läks kostja üle alternatiivküttele. Kostjal on tasumata 2007 aasta jaanuar, veebruar, märts ja aprill. Täpset aega, millal kostja üle alternatiivküttele läks, ei mäleta, samuti ei ole sellekohaseid dokumente säilinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korter asukohaga xxx x-xxx xxx /tl. 10/. Hageja varustas elumaja xxx x soojusenergiaga. Hageja ja kostja vahel soojusenergia tarbimiseks lepingut sõlmitud ei olnud. Alates aprillist 1999 kuni maini 2004 esitas hageja kostjale soojusenergia tarbimise eest arveid summas 3 734,73 krooni. Vastavalt tsiviilkoodeksi § 477 lg 1 isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on lepinguta tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. Vastavalt TsMS § 230 lg kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Soojusenergia üleandmise tõendamiseks on hageja esitanud võlgnevuse arvestuse /tl 11/, arveldused keskkütte ja kuuma vee kasutamise eest /tl. 12-14/, ülevaate kliendile väljastatud arvetest ja võlgnevuse arvestuse. Lisaks sellele arvestab kohus, et kuna majas oli keskküte, siis võib eeldada, et kostja korterit köeti samuti ja seda tegi hageja. Puuduvad andmed selle kohta, et kostjal oleks olnud vaidlusalusel perioodil alternatiivküte või et kostja oleks ise muude vahenditega külmal ajal korteri kütnud. Vaidlust ei ole selles, et kostja selles korteris vaidlusalusel perioodil elas ja järelikult pidi korteris olema ka selle kasutamist võimaldav sisetemperatuur. Kostja on esitanud vastuväited võlgnevusele ja arvetele jaanuar, veebruar, märts ja aprill 2000 kokku summas 2371,50 krooni. Kostja väitel oli nimetatud kuudel tema korter liiga jahe – temperatuur oli 13-15 kraadi ning hageja töötaja fikseeris olukorra ja tegi ümberarvestuse, mille alusel alandas arvetel märgitud summat. Kohus leiab, et kostja väited on tõendamata. Kostja esitas 2 (3)

tõendina akti (tl 19), kuid et akt oli raskestiloetav ja venekeelne ja sellele ei olnud lisatud tõlget eesti keelde ega ümberkirjutust, siis nõudis kohus tõlke ja ümberkirjutuse esitamist. Et kostja ei esitanud ei tõlget ega ümberkirjutust, siis jättis kohus oma määrusega kohtuistungil akti tähelepanuta. Muid tõendeid kostja esitanud ei ole ning kostja enda seletus tsiviilkohtumenetluses tõendiks olla ei saa, seega ei ole kostja oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud ning kuna hageja on kostja väidetele vastu vaielnud, siis tuleb lugeda, et kostja väited on tõendamata. Kohus leiab, et võlgnevuse arvestusega, arveldustega keskkütte ja kuuma vee kasutamise eest, ülevaatega kliendile väljastatud arvetest ja võlgnevuse arvestusega on tõendatud soojusenergia ja kuuma vee teenuse osutamine kostjale ja selle eest võlgnevuse tekkimine summas 3 734,73 krooni. Kohus rahuldab hagi ja mõistab võlgnevuse summa kostjalt välja. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.