Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

06.10.2006.a esitas AD kohtule vastuse, milles märkis, et ta ei ole nimetatud korteri omanik ning ei pea seetõttu nõuet põhjendatuks. 11.01.2007.a määrusega asendas kohus kostja AD kostjaga OÜ A (registrikood XXX). 29.12.2006 märgitud avalduses on esile toodud järgmised asjaolud: 3199,16 krooni sisaldab: 1) põhinõuet 2091, 23 krooni, millisest tasumata on a) 2006.a. jaanuari kuu eest 1161,50 krooni ja intress 350,95 krooni, kokku 1512,45 krooni, b) veebruarikuu eest 561,51 krooni, intress 356,88 krooni, kokku 918,39 krooni c) märtsikuu eest 365,22 krooni, intress 400,10 krooni 765,32 krooni Seega põhivõlg on 2091,23 krooni 2) kõrvalnõudeid 1585,13 krooni, sh a) viivis periood 02.02.06 -16.04.06 1107,93 krooni b) elektritarne välja ja sisselülitamise kulud 424,20 krooni vastavalt juhatuse otsustele 18.01.2006, 23.01.2006 c) postikulu 53 krooni vastavalt juhatuse otsusele 13.10.2005 Hageja vähendas 29.12.2006 oma nõuet kostja vastu, kuna kostja tasus 18.12.2006 vastavalt 451,50 ja 691,20 krooni, kokku 1109,70, mille arvelt kattis hageja viivised käesoleva hagi raames ning 1,77 krooni võrra vähendas põhivõlga ning palus välja mõista põhivõlg (2091,231,77) 2089,46 krooni, kõrvalnõuded 477,20 krooni. 26.02.2007.a (lk 81) selgitas hageja veelkord hagi asjaolusid. Intressinõue 1107,93 krooni põhineb võlal 12130,86 krooni tsiviilasjas nr 2-06-2561, mis on lahendatud, kuni sellel võla tasumiseni kasvab viivis. Ühistu on vahendanud kostjale teenust ja esitanud arved. Kostja ei ole tasunud. Arvestamise metoodika on järgmine: hoolduskulu, elektriti, gaasi vee eest vastavalt korteri pinna eest 1 ruutmeetri kohta. Hageja leiab, et arvestuse aluseks olevate dokumentidega on kostjal õigus tutvuda hageja raamatupidaja juures. 26.02.2007 täpsustustes palus hageja jällegi välja mõista võlg 3191,16 krooni, viivis 1107,93 sh kõrvalnõuded 477,20 krooni, menetluskulud palub jätta kostja kanda. Tõendid: ühistu põhikiri, korteriomandi registriosa väljavõte, koosolekute protokollid 13.10.05, 18.01.06, 27.02.06, 23.10.2006, 30.12.2005 arve nr 18, akt elektri väljalülitamise kohta, Põhja Ringkonnprokuratuur, müügi ja asjaõigusleping, arved 06/01/0211,06/02/021, 06/03/021 /topelt esitatud) Kostja vastuväited hagile 05.02.2007.a kostja vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista ning vaidles sellele vastu, kuna hageja nõuded on kostja arvates arusaamatud ja kontrollimatud. Kostja tõendid Maksekorraldused, panga väljavõtted, foto, arved, ühistu kiri notarile, pretensioon. Kohtu põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Kohus teatas hagi läbivaatamisest lihtmenetluses. Kohus kuulas pooled ära, sisuliselt istungil asja ei arutanud, kuivõrd andis menetlusosalustele võimaluse esitada täiendavaid tõendeid, ühtlasi teatas otsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vaidlust ei ole selles, et korteriomandi nr 15354301 omanik on OÜ A (registri väljavõte (lk 61) ning et enne seda oli omanik AD. KÜS § 5.1 järgi lähevad korteriühistu liikme õigused ja kohustused korteriomandi võõrandamisel või pärimisel uuele omandajale üle ning KÜS § 7 lg 3 järgi on omandaja kohustatud ühistule tasuma võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Seega vastutab kostja varasema omaniku poolt ühistu ees tekkinud võlgade eest. KÜS § 2 järgi on ühistu eesmärgiks korteriomandite esemeks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja ühistu liikmete ühist huvide esindamine. Seega on ühistu eesmärgipärane tegevus liikmeteel vastavate majaandamis, kommunaalkulude vahendamise teenuste osutamine. KOS § 13 lg 1 järgi tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KÜS § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti ning lg 2 järgi loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kohustus tasuda majandamise jooksvate kulutuste katteks (sh gaasi, elektriavariide likvideerimise, üldelektri eest jt) sihtotstarbelisi makseid ja kommunaalteenuste eest tuleneb põhikirja p 3.2. alap 5-8 ning samuti tuleb tasuda ka ühistu poolt otsustatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ning kehtestud korras vastavalt põhikirja p 3.2.9. Hageja poolt kohtule esitatud arvest 06/01/021 (lk 62) nähtub, et omanikule on esitatud arve 2006.a. jaanuarikuu kommunaalkulude, haldusteenuste, prügiveo, elektrienergia ja elektritööde eest ja viivise eest kokku 1512,45 krooni, sh viivis 350,95 krooni, seega võlg 1161,50 krooni. Arvest nr 06/02/021 (lk 63) nähtub vastavalt, et omanikule on esitatud tasumiseks arve 2118,39 krooni, sh viivis 256,88 krooni, maksekäsu avalduse lõiv 200 ja hagi ettevalmistamise kulud 1000 krooni, seega põhivõlg kommunaalteenuste, halduskulu, elektri, prügiveo, gaasi remondifondi eest on 561,51 krooni. Arvest nr 06/03/021 2006.a märtsikuu (lk 64) eest nähtub, et omanikule on esitatud tasumiseks 765,32 krooni haldustasu, kommunaalkulude (gaas, vesi), prügiveo, prügiveo elektrienergia ja elektritööde ja viivise eest 765,32 krooni, sellest viivis on 400,10 krooni, st põhivõlg 365,22 krooni. Märgitud arvetes on arvestatud ja näidatud osutatud teenuse, milleks on haldusteenus, prügiveod, remondimakse ja kommunaalteenuse (gaas, vesi,) arvestamise metoodika, so hind vastavalt ühele m2 ning tulem vastavalt ka kogu pindala eest, lisaks on näidatud ka kostjale kuuluva pinna suurus 19,6m2. Elektri eest arvestus on vastavalt tarbitud energiakogusele (kr/kWh kohta). Metoodika vastab seega KOS § 13 lg 1 ja KÜS § 15.1 lg 1, 2 sätestatule, mistõttu puudub vajadus anda hinnang ühistu juhatuse otsusele 13.10.2005. Eeltoodust tulenevalt on alusetud kostja väited esitatud arvetes märgitud teenuste eest tasumisele kuuluva summa arvestamise metoodika ebaselgusest. Kostja väited sellest, et hageja ei ole

esitanud teiste äriühingute arveid, millest lähtuvalt pidi hageja arvestama kostja poolt tasumisele kuuluvaid summasid vastavalt kostja korteri pindala järgi, on iseenesest õiged, kuid kostja ei ole tõendanud ega esitanud ka sellist väidet, et hageja oleks kohtuväliselt keeldunud neid dokumente kostjale tutvustamast, samas ei ole ka kostja esile toonud, miks ta peab esitatud arveid põhjendamatuks. Arvestades hageja poolt kostjale 2006.a. jaanuaris-märtsis osutatud teenuste eest (so põhiosa ilma viiviste, lõivude ja õigusteenusteta) tasumiseks esitatud summasid, so 1161,50 krooni, 561,51 krooni, 365,22 krooni, puudub kohtul alus kahelda, et neid teenuseid poleks osutatud. Alles ärakuulamisel selgitas kostja, et peab alusetuks postikulu, gaasi, elektri eest tasu. Kostja esitatud pretensioon 16.02.07 puudutab uksega seotud probleeme. Hageja poolt kohtule esitatud juhatuse koosoleku protokollist 18.01.2006 nähtub, et kostja korteris oli otsustatud elekter välja lülitada selle tõttu, et omanik oli võlgu ja ühistul ei olnud võimalust Eesti Energiale elektri eest tasuda ning et tagasilülitamise tasu on 400 krooni, mis tuleb kanda omanikul. 23.01.2006 juhatuse koosoleku protokollist nähtub, et korteriomandi nr 21 omanikul oli mitme kuu võlg, korteris oli elekter väljalülitatud ning väljalülitamise eest tuleb tasuda tal 200 krooni, esitatud akti 18.01.2006 kohaselt lülitas SOÜ korteris nr 21 juhatuse otsuse alusel elektri välja. Esitatud arvest 18 nähtub, et OÜS esitas ühistule arve materjalide, töö ja transpordi eest 448,40 krooni mitte elektri sisse ja väljalülitamise eest. Juhatuse otsusest p1 18.01.2006 nähtub, et kokku lükitati elekter välja 5 korteril (lk 97) ning et tasuks on määratud selle eest iga korteri osa 400 krooni. Kuivõrd asjas on tõendamata, et elektri sisse ja väljalülitamise tasu on 424,40 krooni, ei ole põhjendatud ja tõendatud sellise kulu 424,40 krooni nõudmine, veelgi enam on otsuses endas märgitud selleks 400 krooni, mis on samuti põhjendamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et nimetatud kulu puhul oleks tegemist majandamiskuluga seaduse tähenduses, mida ühistu vahendab, kuid see ei saa olla juhatuse enda poolt osutatud teenus põhikirja p 3.2. alap 9 mõttes, mille suuruse saab otsustada juhatus suvaliselt. Seega peab olema sellise kulu kandmine faktiliselt tõendatud ning selle nõude esitamise aluseks ei saa olla iseenesest juhatuse määratud ulatuses tasunõue. Nimetatud ulatuses so 424,40 krooni jääb hagi seega rahuldamata. Postikulude kohta esitas hageja ühistu 30.12.2005 juhatuse koosoleku protokolli, mille kohaselt maksab iga kirjalik hoiatus 53 krooni, ent hageja ei ole millegagi tõendanud, et kostjale kirja saatmine oleks maksnud 53 krooni, seega ei ole hageja tõendanud selliste kulutuste tegemist ja nõue selles ulatuses (53 krooni) jääb rahuldamata. Kohus tegi kostjale ettepaneku tõendada, et arved 06/01/021, 06/02/021 ja 06/03/021 on tasutud. Kostja esitas kohtule maksekorraldused, väljavõtted pangast (tlk 112, 114-133), millest üheski ei ole viidet eelmärgitud arvete tasumise kohta. Nimelt kajastavad esitatud tõendid järgmist: osad korraldused kajastavad 2005.a. eest kulude tasumist (lk 120, 124,127, korraldus 29, 30, 58, üks numbrita korraldus), 2006. aastal osas näitavad osad tõendid tasumist korteri 31 eest (lk 120, 122 -123, korraldus 29, 48, 49, 50, 55, 56), mõne puhul on tasutud muud arved nagu nr 06/10/021 ja nr 06/12/021 (lk 120 korraldus 25, lk 122 korraldus 47 lk 128 korraldus numbrita), mõne puhul ei ole aru saada kui palju on tasutud ülalmainitud kolmest arvest ja millise perioodi eest, kuivõrd tasumine on väga pika perioodi eest ning osaliselt on ebaselge, milline osa mille katteks on tasutud (lk 124, korraldus 57 ja lk 124, korraldus 21.01.06), osad ühistu arved kajastavad teisi isikuid, mitte kostjat (tlk 125-126,130-132). Kostja ei ole teinud ka ise analüüsi, millal ja mille eest ta midagi tasunud on, mistõttu leiab kohus, et tema esitatud tõendid ei kinnita ülalmainitud arvete eest tasumist. Kostja esitatud KÜ tõend 14.09.2005, mis on esitatud notarile, ei ole asjas üldse tähendust omav tõend, mistõttu jätab kohus selle tähelepanuta. Kostja esitas kohtule oma pretensiooni, mille ta on esitanud hageja juhatusele 2004.a seoses gaasiprobleemidega, samuti esitas fotod gaasiahjust, ent kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta maksab gaasi eest ise teistele isikutele vastavalt näitudele, mistõttu tema ärakuulamisel antud selgitused sellest, et ta ei nõustu gaasi eest tasuma hageja poolt näidatud ulatuses, on põhjendamata.

Samas nõustub kohus kostja seisukohaga, et viivise arvestus on ebaselge. KÜS § 7 lg 4 järgi on majandamiskuludega maksmisega viivitamisel õigus nõuda korteriomanikult viivist 0,07 % maksmata jäetud summas päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuul järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates (põhikirja p 3.2 alap 10). Hagi asjaoludest ei nähtu kuidas ja millal on hakatud kostjalt viivis arvestama. Avalduses 29.11.2006 märgib hageja, et viivis on arvestatud eelmise kohtuotsusega väljamõistetud võlalt 12130,86 krooni perioodi 02.02.06-16.04.06 eest, samas esitatud kolmes (lk 55-57) arves ei nähtu, millest see viivis vastavalt 350,95 krooni, 356,88 krooni ja 400,10 krooni on arvestatud ning mitu päeva on kostja viivituses. Hageja märkis ise oma 18.12.2006 avalduses, et osa kostja poolt tasutu on arvestatud juba viivise katteks, mistõttu leiab kohus, et hageja viivisenõue on seega tema enda poolt esiletoodud asjaolude tõttu põhjendamata. Eeltoodut kokku hinnates (arvestuse ebaselgus ja hageja esile toodud asjaolud) on hageja nõue viivise väljamõistmiseks põhjendamata ja jääb rahuldamata. Kuivõrd 29.12.2006 märkis hageja, et seoses kostja poolt tasutuga (18.12.2006 vastavalt 451,50 ja 691,20 krooni, kokku 1109,70) vähenes põhivõlg 2089,46 kroonini ja kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta oleks märgitud võla ka ära tasunud, siis tuleb märgitud põhivõlg ka kostjalt hageja kasuks KÜS § 15.1. lg 1, 2, KOS § 13.1 ja põhikirja p 3.2 alap 6-8 alusel 2089,46 krooni välja mõista. Hageja selgitused, mis olid esitatud (01.11.2007, lk 93) pärast kohtu poolt määratud tähtaega, jätab kohus tähelepanuta arvestades TsMS § 329 lg 1, kuivõrd ei saa esitada pärast eelmenetluse lõppu. Hageja esitatud tõendid kostja hilisemate võlgade kohta ei oma vaidluses kaalu, sest selliste võlgade väljamõistmise nõuet ei ole kohtule esitatud (lk 101). Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on osaliselt põhjendatud ja osaliselt tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 2089,23 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 alusel kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi kuulus rahuldamisele 65,3 %ulatuses, seega jäävad hageja menetluskulud 65,3% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 34,7 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 järgi menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon. Asja läbivaatamise kulud on sätestatud TsMS § 143 ning kohtuvälised kulud vastavalt §- s 144. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.