Ts.asi 2-07-29273/21
23.november 2007 Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja kohtunik Aase Sammelselg tsiviilasi JP’i hagi AA’e vastu kaasomaniku õiguste rikkumise lõpetamise nõudes ja edaspidisest rikkumisest hoidumisele kohustamises ning menetluskulude hüvitamises määruse ese hagist loobumine hageja JP, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales koos nõustaja, Eve Bluman’iga kostja AA, XXX, elab XXX, menetluses osales koos abikaasa, R P ’iga asjaolud Hageja esitas avalduse, milles teatas hagist loobumisest ning palub asjas menetlus lõpetada. Avaldus on võetud toimikusse. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 429 lõpetab kohus menetluse, kui hageja loobus hagist ja kohus võtab loobumise vastu. Kohtul ei ole alust hagist loobumise vastuvõtmisest keelduda. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse. Hageja on esitanud taotluse tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Hageja on 8.augusti 2007 maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest maksu- ja tolliameti pangakontole XXXXXXXXXXXX riigilõivu 1 000.00 krooni. Taotlus lõivust osa tagastamises on põhjendatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 lg. 2 p. 2 alusel.
ja
kuulub
rahuldamisele
Hageja on esitanud taotluse kostjalt õigusabi kulude väljamõistmiseks 3 000.00 krooni ulatuses. Kostja ei pea menetluskulude hüvitamise taotlust põhjendatuks.
TsMS § 168 lg. 5 järgi mõistab kohus hageja menetluskulud välja kostjalt juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja tasus nõude pärast hagi esitamist. Hageja esitas omandi rikkumise kõrvaldamise nõude 9.augustil 2007. Omandi rikkumine seisnes kostja kasutuses olevates ruumides elektrienergia tarbimise ühenduse katkestamises. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja katkestas elektriühenduse omal algatusel 2007 juulis ning taastas selleks vajalikud eeldused 6.septembriks 2007, s.o. pärast hagi esitamist. AÕS § 72 lg. 1 järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe alusel. Kostja ühepoolne, kaasomaniku huve riivav tegutsemine on hinnatav hageja õiguste rikkumisena. Kostja esile toodud asjaolud elektri installatsioonitööde vajalikkusest ei oma menetluskulude jaotamisel määravat tähendust. Kostja saanuks menetluskulude tekkimise kaasomandi kooskõlastatud valdamisega ära hoida. TsMS § 175 alusel mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades tsiviilasja mahtu hindab kohus hageja kulutusi nõustajale põhjendatuks ja mõistlikeks. resolutsioon Juhindudes TsMS §-st 150 lg. 2 p. 2; 168 lg. 5; 175; 178; 428 lg. 1 p. 3; 429 ja 433 kohus m ä ä r a s: võtta vastu hageja loobumine hagist ja lõpetada menetlus JP’i hagis AA’e vastu kaasomaniku õiguste rikkumise lõpetamises ja edaspidisest rikkumisest hoidumisele kohustamises. Mõista välja AA’elt JP’i kasuks 3 000.00 (kolm tuhat) krooni menetluskulude katteks. Tagastada määruse jõustumisel riigituludest JP’ile (pangakonto XXXXXXXXXX) 500.00 (viissada) krooni. Lõpetada tsiviilasja menetlus. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ning Eesti Vabariigile Maksu- ja tolliameti kaudu. Määrusele on tsiviilasja menetlust lõpetavas osas õigus esitada määruskaebus Harju Maakohtule Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.