Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

1.Viru Maakohtu menetluses on M. K. avaldus pankroti väljakuulutamiseks. 01 augusti 2017 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Hillar Villers ́i. 2.Ajutine pankrotihaldur esitas 22.08.2017 kohtule ajutise aruande.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

22.08.2017 esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur teinud järelpärimised Eesti Väärtpaberite Keskregistri, kinnistusameti, ehitisregistri, äriregistri ja Maanteeameti poole. Ajutine haldur teostas järelepärimised kõikidest vararegistritest kasutades selleks elektroonseid andmebaase. Võlgniku rahaliste vahendite olemasolu teadasaamiseks tegi ajutine pankrotihaldur päringud pankadele ja erinevate

liisingteenuseid pakkuvatele äriühingutele. Selgitamaks võlgniku kohustuste ja nõuete suurust tegi järelpärimised Maksu- ja Tolliametisse. Teostas otsinguid Ametlikes Teadaannetes ning tegi järel päringu Pankrotihaldurite ja kohtutäiturite kojale.

Ajutise halduri kogutud andmetel on seisuga 22.08.2017.a. võlgnikul järgnevad pangakontod: - AS Swedbank, konto nr. EE792200001108429993 (arvelduskonto), kontojääk seisuga 08.08.2017.a. oli – 0,96 eurot. - AS SEB Pank, konto nr EE571010011636070221 (arvelduskonto), kontojääk seisuga 03.08.2017.a. oli 1,60 eurot. Võlgnikul oli ka arvelduskonto SEB Pank AS-is, mille kasutamise leping lõpetati 02.06.2015.a. Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid seisuga 25.07.2017.a. 12,42 eurot. Nimetatud seis on muutunud, kuna võlgnik saab igakuiselt töötasu ca 300 eurot (neto), töövõimetuspensioni 267, 93 eurot, sotsiaaltoetust 65, 21 eurot ja peretoetust 50 eurot, mida tal on õigus TMS lubatud määras kasutada.

Arvestades, et TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust, siis võlgniku sissetulekud 1 palga alammäära suuruses summas ei kuuluks võlgniku pankroti väljakuulutamisel pankrotivara koosseisu ja sellele ei saa pöörata sissenõuet (va seaduses toodud erijuhud). Arvestades, et võlgnikul on ülalpidamisel 1 alaealine laps, siis lisandub mittearvestatavale summale 1/3 palga alammäärast. Kokkuvõte Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varade seisuga dokumentide alusel ning hindab M. K. vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks null eurot. 2 .Võlgniku teadaolevad kohustused Ajutine haldur on tuginedes ajutise halduri poolt kogutud andmetele välja selgitanud, et võlgnikul on aruande koostamise seisuga alljärgnevad kohustused.

KOKKUVÕTE

Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 16 791, 76 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivistenõuete, intressinõuete, täituritasude, vms. arvelt.

3.Võlgniku varaline seis Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt 16 791 euro võrra.

PÕHJUSTE KOHTA

Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetus tekkinud sellest, et ta töötas FIE-na, omas piisavalt sissetulekut, kuid jäi siis töötuks. Võlgnik koos abikaasaga on töövõimetuspensionärid ning kohustuste täitmiseks võeti kiirlaene, mis tundus väljapääsuna tekkinud olukorras. Kohustuste täitmine väljus kontrolli alt. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik oli töötu ning ta ei ole seoses piisavate alaliste sissetulekute puudumisega olnud võimeline oma kohustusi täitma. Võlgnikul puuduvad ka käesoleval ajal sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus ka käesoleval ajal. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku töötus ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades võlgniku pankrotiavalduses toodut ja täiendavalt esitatud informatsiooni, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2013 aasta oktoober. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

8.KOKKUVÕTE

PankrS § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotiseaduse § 31 lg. 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga, võlgnikul vara puudub ning võlgniku sissetulekud ei võimalda täita kohustusi PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. Kuigi võlgnikul puudub selline vara, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis tulenevalt PankrS § 171 (11) tuleks võlgniku poolt kohustustest vabastamise avalduse esitamisel välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Samas märgib ajutine pankrotihaldur tuginedes andmetele võlgnike varalise seisu kohta, et pärast pankroti väljakuulutamist tuleb pankrotihalduril esitada PankrS 158 kohane teade. Samuti esitab pankrotihaldur siis ka vastavalt PankrS § 65 lg 11 menetlusabitaotluse halduri tasu ja kulude hüvitamiseks. Arvestades, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, § 171 (11). Ajutine haldur palub: - kuulutada välja M. K. (isikukood xxx) pankrot; - nimetada M. K. (isikukood xxx) pankrotihalduriks Hillar Villers (kinnitan oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid); - mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele.

MENETLUSE KÄIK

3.28.08.2017 kohtuistungil jäi ajutine haldur 22.08.2017 esitatud aruande juurde. Võlgnik jäi esitatud avalduse juurde.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

K.

Vastavalt PankrS § 23 on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur palub PankrS § 23 lg 1 alusel välja mõista ajutise halduri tasu ja kulu (JeweLex Advokaadibüroo) kasuks kokku 480 eurot: - halduri tasu 380 + käibemaks 76 eurot ja - kulud 20 eurot + käibemaks 4 eurot Arvestades asjaolu, et M. K.l puudub vara ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste katmiseks, palub haldur tasu osaliselt, so 397 eurot + käibemaks, määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus, arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kulutatud tööaega, on põhjendatud. 10.Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse

seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.