2-07-39565
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Natalja Losevtsova
Määruse tegemise aeg ja koht
22. november 2007.a., Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-39565
Tsiviilasi
E. A. hagi N. A. vastu kohustuste täitmise nõudes
Menetlusosalised
Hageja E. A. (isikukoodxxx, elukoht xxx) Kostja N. A. (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Keelduda hagi menetlusse võtmisest. Esitatud hagiavaldus koos lisadega tagastada selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul selle kättetoimetamise päevast arvates. Asjaolud 25.09.2007.a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja E. A. hagi N. A. vastu. Hagiavaldusest tuleneb, et poolte vahel on sõlmitud kompromiss, mis on kinnitatud Viru Maakohtu poolt 02.05.2007.a. tsiviilasjas nr 2-05-17743 tehtud määrusega. Kompromissi kohaselt jagati aadressil xxx xxx ja xxx asuvad korteriomandid poolte vahel võrdsetes osades. Aadressil xxx ja aadressil xx asuvad korteriomandid jäid kostja omandisse, aadressil xxx8 asuv korteriomand jäi hageja omandisse. Kostja oli kohustatud tasuma hagejale 50% aadressil xxx asuva korteriomandi maksumusest summas 560000 krooni hiljemalt 01.07.2007.a. Samuti pidi kostja kandma korterite hindamisest tingitud kulusid. Hagiavalduses nõuab hageja enda kandmist aadressil xxx, asuva korteriomandi omanikuks. Oma nõuet põhjendab hageja asjaoluga, et kostja ei ole kompromissilepingust tulenevaid kohustusi täitnud, mille tagajärjel pidi hageja pöörduma kohtutäituri poole. Täitemenetluse käigus tekkisid täitekulud summas 60000 krooni. Hageja avaldas, et hetkel nõuab tema kostjalt 620750 krooni, s.h. hüvitis, hindamistasu ning täitekulud. Kuna aadressil xxx asuva korteri maksumus on vähem kui 500000 krooni, ei piisa sellest esitatud nõude rahuldamiseks. Seega tuleb hageja arvates kanda hagejat aadressil xxx asuva korteriomandi omanikuks, mis võimaldaks kinnisasja realiseerimist täitemenetluse korras. Kohtumääruse põhjendused
2-07-39565
Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leidis, et hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Samuti on kohus tuvastanud, et on olemas jõustunud määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Hagiavalduses toodud asjaoludest tuleneb, et poolte vahel on sõlmitud kohtulik kompromiss, mille alusel jagati kolm korteriomandit võrdses ulatuses ning mõisteti kostjalt hageja kasuks rahalist hüvitist enamsaadud vara arvel. Menetlust lõpetav määrus jõustus 15.05.2007.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega välistab kompromissi kinnitamine uue kohtusse pöördumise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 1 p 4 alusel on hagi menetlusse võtmast keeldumise aluseks asja menetlust lõpetav määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise Kuna nii tsiviilasjas nr 2-05-17743, kui ka antud tsiviilasjas on poolteks E. A. ja N. A., vaidlus on aadressil .. asuva korteri omandiõiguse üle ning aluseks on poolte vahel sõlmitud kompromissileping, seega on tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 1 p 4 sätestatud eeldustele vastava hagiavaldusega. Eeltoodu alusel ei ole hagi korduv menetlemine kohtu poolt õigustatud, kuna vastav vaidlus on enne lahendatud Viru Maakohtu poolt tsiviilasja nr 2-05-17743 raames. Kohtu poolt on kinnistusraamatu andmete alusel tuvastatud, et hagiavalduses märgitud asukohaga (xxx) korteriomandit ei eksisteeri. Ehitusregistrisse ei ole korter samuti kantud. Tegemist ei ole eluruumiga. N. A. ei ole xxx, Narva korteri omanik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 lg 5 alusel kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on täitedokumendiks jõustunud kohtumäärus tsiviilasjas ning niisugusest määrusest tulenevaid nõudeid täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel. Kuna täitemenetluse läbiviimise eeldusteks on täitedokumendi olemasolu ning sissenõudja poolt avalduse esitamine, on võimalik täitemenetluse alustamine hageja vastava huvi olemasolu korral. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur õigustatud rakendama täitemenetluse seadustikus sätestatud abinõud, seal hulgas arestima kinnisasja või korraldama sundenampakkumist. Täitemenetluse seadustikus sätestatud menetlustoimingud võimaldavad täita täitedokumendis sisalduvat kohustust ka siis, kui võlgnik ei täida seda vabatahtlikult. Täitemenetluse seadustiku § 56 lg 1 alusel rahuldatakse sissenõudja nõue koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist. Seega on täitemenetluse eesmärgiks võlgnetava kohustuse täitmine võimalikult suuremas ulatuses.
2-07-39565 Kohus selgitab hagejale, et täitemenetluse seadustiku § 38 lg 1 alusel kannab täitekulud võlgnik. Sissenõudja taotlused, toimingud ega muu tegevus ei mõjuta täitekulude suurust ega nende sissenõudmist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja õiguste rikkumine ei ole aset leidnud ning kohtusse pöördumine ei ole põhjendatud, kuna hageja ise avaldas, et kohustust täidetakse täitemenetluse käigus. Täitemenetlus võimaldab saavutada kohustuse täitmist ja rakendada selleks vajalikud abinõud. Seega keeldub kohus hagi menetlusse võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 2 p 1 alusel. Kuna hagi esemeks olev korter, mis asuvat hagiavaldusest tulenevalt aadressil xxx ei eksisteeri, ei hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Seega on olemas teine alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 2 p 1. Kohtu arvates ei ole eeltoodud asjaolude kõrvaldamine mõistlikult võimalik, millest tulenevalt puudub alus hagiavalduse käiguta jätmiseks ning puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramiseks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lg 2. Määrus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg1 p 4, lg 2 p 1, § 463 - § 466, § 661.
Natalja Losevtsova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.