2-05-15242/17 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

10.novembri 2006. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 29.290, 50 krooni. Kohtukulud jättis kohus kostja kanda. Vaidlus puudub selles, et kostja on kantud Lääne-Viru Maakohtu Lääne-Viru jaoskonna registriossa nr. 28390 (uus nr. 2839031) omanikuna alates 10. veebruarist 2003. a. Vaidlus puudub selles, et kostja on Tapal Ülesõidu x asuva korteriomandi omanik ja vastavalt korteriühistu põhikirjale korteriühistu liige. Hageja 2. juuni 2001. a. üldkoosoleku otsusega on kehtestatud alates 2001. a. augustist remonditasu 2 krooni/m2 ja maksete mittetähtaegsel tasumisel viivis 0, 1% iga viivitatud päeva eest ning 25. juuni 2002. a. üldkoosoleku otsusega on kehtestatud alates juulist 2002. a. katuse vahetamise tasu 50 krooni korterilt ja tasu prügiveo eest korteri elanike arvu järgi. Korteriühistu üldkoosoleku 13. mai 2006. a. otsusega on kehtestatud igale ühistu liikmele varikatuse ehitamise tasu 150 krooni juunis – septembris 2006. a. ja Tapa Linnavalitsuse 23. septembri 2003. a. korraldusega nr. 330 on kehtestatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad. Vaidlus on poolte vahel selles, et kostja on jätnud hagejale tasumata alates märtsist 2003. a. majandamiskulud summas 25.843, 70 krooni, millelt on arvestatud viivist 3446, 80 krooni, seega kogusummas 29.290, 50 krooni. Hageja üldkoosoleku 2. juuni 2001. a. otsusega on kehtestatud alates augustist 2001. a. remonditasu 2 krooni/m2 ja maksete mittetähtaegsel tasumisel viivis 0,1% iga viivitatud päeva eest. Kostja arusaam, et hageja on jätnud nõude tõendamata algdokumentide alusel, ei ole tõsiseltvõetav. Kostja raamatupidamise ekspertiisi määramist ei ole taotlenud. KÜ Ülesõidu 6 põhikirja punkti 17 alapunktide 4 - 6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn. täishooldustasu); maksete mittetähtaegsel tasumisel tasuma iga viivitatud päeva eest viivist, mille suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega ning tasuma ühistus elaniku kohta arvestatavaid sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteri tegelike kasutajate arvule (ühistu liige, tema perekonnaliikmed, üürnikud ja ajutised elanikud). Makseteadetest nähtuvalt lähtutakse makse suuruse kindlaksmääramisel liikme omandis oleva korteri üldpinna suurusest. Hageja väitel jagatakse teenuste arvete maksumus majas asuvate korteriomandite üldpinnaga ja seejärel tehakse arvestus igale korteriomandile

vastavalt omandi üldpinna suurusele. Igakuiselt pannakse makseteated korteriomandite omanike postkastidesse ja ühistu liikmed, välja arvatud kostja, tasuvad korralikult. Kostja väide, et ta ei ole osa makseteateid kätte saanud, on paljasõnaline. Kostja ei ole märkinud, millises osas ta peab arveid ebaõigeteks. Kostja ei ole esitanud makseteadete saamisel hagejale mingeid vastuväiteid. Makseteadete ja viivise arvestusega on leidnud kinnitust, et kostja on jätnud hagejale ajavahemikul 2003. a. märtsist 2006. a. oktoobrini tasumata majandamiskulude eest 25.843, 70 krooni, millelt on arvestatud viivist 3446, 80 krooni, kogusummas 29.290, 50 krooni. Ainetu on kostja väide, et viiviste arvestus on käsikirjaline ega ole seetõttu arvestatav. Kostja paljasõnaline üldine kahtlus, et arved ja hageja tõendid on ebaõiged, ei anna alust ühistule majandamiskulude tasumata jätmiseks. Väär on kostja viide mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-dele 1 ja 35, § 36 lõikele 2, § 28 lõikele 5, raamatupidamise seaduse (RPS) § 8 lõikele 1, § 4 lg. 1 punktidele 1 ja 3 ning lõigetele 2 - 4, §-le 5, § 7 lõikele 2, § 8 lõikele 1, § 16 lõikele 1 ning § 18 lõigetele 1 ja 4, kuna kohaldamisele kuuluvad korteriühistu seaduse (KÜS) §-d 13 ja 151 ning § 7 lg. 4 ja korteriomandi seaduse (KOS) §-d 8 ja 13 kui erinormid. Hageja väited, et kostjale ei ole esitanud eelmise aasta aruandeid ega bilanssi tutvumiseks ega antud teavet, on vastuolus hageja selgitusega, mille kohaselt ei ole kostja pöördunud hageja poole mingi teabe saamiseks. Hageja tegi kostjale ettepaneku tutvuda ühistu ruumides raamatupidamise algdokumentidega, küll aga ei ilmunud kostja kokkulepitud ajal. Hageja on informeerinud kostjat ühistule hooldustasu tasumise kohustusest õigeaegselt. KÜS § 13 lg. 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg. 1 kohaselt on majandamiskulud KÜS tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu, samuti energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151 lg. 2 järgi loetakse eluruumi hoolduseks KÜS tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks selle seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KÜS § 7 lg. 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0, 07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KOS § 13 lg. 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Sama paragrahvi lg. 2 järgi on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama lõikes 1 nimetatud suuruses ja lg. 3 kohaselt ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. KOS § 8 lg. 3 kohaselt, kui KOS-i või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg. 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg. 1 ja § 52 p. 2 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele riigilõiv 2100 krooni ja registrikaartide saamise kulu 115 krooni. Arvestades asja keerukust ja mahtu, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 800 krooni. Põhjendatud on hageja nõue kostjalt sõidukulu 1038 krooni väljamõistmiseks. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena 4053 krooni. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Hagi on tõendamata ja vastustaja arvestused valed. Maakohus on asunud väärale seisukohale, et apellant peaks tõendama hagi ja taotlema selleks raamatupidamislikku ekspertiisi, kuivõrd vastustaja raamatupidamise algdokumente ega aastaaruandeid ei esitanud. Apellant ei oleks keeldunud arvete maksmisest, kui need oleksid tõendatud. Kohus on lugenud hagi tõendatuks üksnes lihtkirjalike tabelikujuliste võlaarvestuste alusel. Arvestuste õigsust ja vastavust omakulutuste suurusele ei ole vastustaja tõendanud. Aastaaruannetega ja bilanssidega tutvumiseks on apellant vastustaja juhatuse poole pöördunud, kuigi vastustaja seda ei tunnista. Vaid raamatupidamise algdokumendid, aastaaruanded ja bilansid kogumis saaksid olla usutavaks tõendiks vastustaja omakulutuste tegeliku suuruse kohta. Ei eelmistele korteriomanikele ega apellandile ole nimetatud dokumente tutvustatud, millega on eiratud MTÜS §-st 36 ja § 28 lõikest 5 ning KÜS §-st 15 tulenevat korteriühistu juhatuse kohustust. Nõue on esitatud perioodi kohta 2003. a. märtsist kuni 2006. a. oktoobrini, kuid kohtule on esitatud vaid 25. juuni 2002. a. ja 2. juuni 2001. a. korteriühistu üldkoosoleku protokollid ning väljavõte 13. mai 2006. a. protokollist. Esitamata on üldkoosoleku 2003. a., 2004. a., 2005. a. otsused ja 2006. a. üldkoosoleku täielik otsus. Seega ei ole kohus tõendite analüüsimisse süvenenud ja on otsuses selgitanud vaid seaduse üldnorme. Viivist ei ole arvestatud seaduse kohaselt. Korteriühistu saab arvestada majanduskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult kuni 0, 07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates, mitte aga 0, 1% nagu nähtub korteriühistu üldkoosoleku 2. juuni 2001. a. protokollist. Kuivõrd vastustaja ei ole täitnud seadust nõudedokumentide tutvustamiseks korteriühistu liikmetele, siis on viivitus tulenenud korteriühistu juhatusest ning viivisenõue apellandi vastu on alusetu. Maakohus on jätnud tegemata elementaarsed arvestused. Kütte eest tuleb tasuda vastavalt soojamõõturi näidule, kuid kohtule ühtegi näitu ega arvestust esitatud ei ole. Samuti on esitamata vee- ja kanalisatsioonimõõturite näidud ning arvestus korterite kohta. Prügiveo eest tuli tasuda korteri elanike arvu järgi. Hagist ei nähtu, miks on 2003. a. juulis ja augustis arvestatud katuse remondirahaks 100 krooni ja 2003. a. juunis 200 krooni, kuigi üldkoosolek otsustas korjata igalt korterilt 50 krooni alates 1. juulist 2002. a. kuni 1. juunini 2003. a. Üldkoosoleku otsusest ega makseteatest ei nähtu, mille alusel otsustati koguda raha 150 krooni varikatuse tegemiseks. Ka ei nähtu üldkoosoleku protokollidest otsust korjata raha akende vahetuseks. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium järgib maakohtu otsuse põhjendusi ja kooskõlas TsMS § 654 lõikega 6 ei pea vajalikuks neid korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei ole põhjendatud. Nõustuda ei saa apellandiga, nagu oleks maakohus teinud otsuse üksnes hageja koostatud võlaarvestuste alusel: lisaks nendele arvestustele, milles on koondatud kokku andmed kostja poolt tasumata maksete kohta, on

maakohus otsuse tegemisel arvestanud kostjale esitatud makseteateid (arveid) ja hageja üldkoosoleku otsuseid elamu majandamiseks sihtotstarbeliste maksete kehtestamise kohta. Esimese astme kohtu menetluses ei ole apellant esitanud ühtegi konkreetset vastuväidet temalt nõutavate maksete kohta vaatamata sellele, et makseteadetes on apellandilt igakuuliselt nõutavad summad kululiikide lõikes lahti kirjutatud, kusjuures igas makseteates esitatud andmetest lähtudes on võimalik mõista teenuse eest nõutava tasu tariife ja tasu arvestamise metoodikat. Mis puudutab apellatsioonimenetluses esitatud väiteid katuse remondi, varikatuse tegemise ja akende vahetuse kohta, siis on apellant neid asjaolusid esmakordselt nimetanud apellatsioonkaebuses, ilma et oleks põhistanud nende uute asjaolude esitamise lubatavust apellatsiooniastmes ning kooskõlas TsMS § 652 lõikega 4 jätab kolleegium need väited tähelepanuta. Lisaks makseteadete esitamisele on vastustaja esindajad kohtumenetluses üksikasjalikult selgitanud kogu majale osutatud kommunaalteenuste tasude korterite vahel jaotamise põhimõtteid. Vastustaja on kinnitanud, et apellandile on arved esitatud samadest tariifidest lähtudes, nagu kõigile teistele korteriühistu liikmetele esitatud arvedki, ja seda väidet ei ole apellant vaidlustanud. Korteriühistu juhatuse poolt MTÜS § 28 lõikes 5 ja §-s 36 ning KÜS §-s 15 sätestatud kohustuste täitmine ei ole seostatav vaidlusaluse asjaga, mille sisuks on kostjalt ühistu majandamiseks vajalike maksete ja talle osutatud teenuste tasu väljamõistmine. Ükski seadusesäte ei kohusta ühistu juhatust esitama ühistu liikmele igakuuliselt koos jooksva kuu eest hooldus- ja kommunaalteenuste arve esitamisega ka dokumente kogu majale osutatud teenuste mahu ja maksumuse kohta, veel enam esitama talle bilanssi või majandusaasta aruannet. Vastustaja on kinnitanud, et apellant ei ole kordagi pöördunud korteriühistu juhatuse poole selleks, et teada saada talle esitatavate arvete aluseks olevaid andmeid ning tutvuda dokumentidega kogu majale osutatud teenuste kohta, kuigi ühistu juhatus oleks olnud valmis apellandile kõiki andmeid tutvustama. Apellandi väitel on ta sel eesmärgil juhatuse poole pöördunud, kuid apellant ei ole ei esimese astme kohtu menetluses ega ka apellatsioonimenetluses nimetanud ühtegi konkreetset juhtu, mil niisugune pöördumine oleks aset leidnud. Samuti ei ole apellant konkretiseerinud, milliseid andmeid ta väidetavalt nõudis. Kolleegium leiab, et apellandi üld- ja paljasõnaline väide niisuguse pöördumise kohta ei ole usutav. Vaidlust ei ole selle üle, et ajavahemikul 2003. a. märtsist kuni 2006. a. 1. oktoobrini ei ole apellant korteriühistule teinud ühtegi makset. Sealhulgas ei ole apellant maksnud isegi hooldus- ja remonditasu, mille määrad (kummalgi otstarbel 2 krooni kuus korteri ruutmeetri pealt) on kehtestatud hageja üldkoosoleku otsusega ja mille kuutasu väljaarvestamine oleks apellandil olnud võimalik ilma igasuguste täiendavate andmeteta. Oma sellist käitumist ei ole apellant mõistetavalt selgitanud. Kolleegium leiab, et apellandi põhjendused temalt nõutava tasu maksmata jätmiseks on otsitud ega järgi TsÜS § 138 lõikes 1 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuse täitmisel tuleb toimida heas usus. Kaebus ei ole põhjendatud ka viivist puudutavas osas. Ebaõige on väide, nagu nõuaks vastustaja apellandilt viivist 0, 1% maksmata summast päevas, sest tegelik arvestus on tehtud 0, 05% suuruse määraga. Apellant ei ole esile toonud mingeid asjaolusid, mis võimaldaksid väita, nagu oleks tema poolt ühistule hooldus- ja kommunaalteenuste tasu maksmata jätmine põhjustatud ühistu käitumisest. Kuna kostja apellatsioonkaebus on põhjendamatu, siis jääb kostja apellatsioonimenetluse kohtukulu tema enda kanda.