Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.november 2007 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-10467
Tsiviilasi
AS K hagi HV vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja – AS K(reg.kood XXX); Hageja esindaja – PP
esindajad
Kostja – HV(isikukood XXX); Asja läbivaatamise kuupäev
08.11.2007.a. kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja PP Kostja HV
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
HV`i kohtukulud jätta AS-i K kanda.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest kostjale kuuluvas korteris asukohaga XXX. Hageja saatis kostjale igakuiselt arve, milles oli kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Kostja on jätnud on kohustused õigeaegselt täitmata. Võlgnevuse moodustavad kostja poolt tasumata arved perioodist november 1999.a. kuni veebruar 2000.a. Hageja palub kostjalt välja mõista 1 260.58 krooni. Kostjalt mõista hageja kasuks välja kõik kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja teatab, et teda ei ole kordagi võlgnevusest hageja ees teavitatud. Hageja taotleb aegumise kohaldamist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, hageja kohtukulud jätta hageja enda kanda ja kostja kohtukulud jätta hageja kanda.
Asja materjalidest nähtuvalt palub hageja kostjalt välja mõista tarbitud soojusenergia eest tasumata jäänud 1260,58 krooni. Hageja seisukoha järgi on kostja võlgnevus tekkinud ajavahemikul 11.1999-02.2000.a. esitatud arvete tasumata jätmisest. Soojusenergia tarbimine toimus kostjale kuuluvas korteris aadressil XXX. Pooled leidsid, et asja materjalidele lisatud 01.10.1995.a. leping hageja õiguseellase ja AS E vahel oli raamleping, millega lepingupooled leppisid kokku põhimõttelistes küsimustes soojusenergia edastamiseks. Pooled kinnitasid kohtuistungil, et soojusenergia edastamisega ja kostja poolt selle eest tasumisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe. Kuigi poolte vahel kirjalikku ega suulist lepingut sõlmitud ei olnud, tulenes poolte tahteavaldus tehingu tegemiseks poolte tegudest. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Pooled taotlesid vaheotsuse tegemist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kuni 30.06.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Alates 01.07.2002.a. kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega kuulub kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 2. Hageja hagiavaldus esitati kohtusse 19.03.2007.a. VÕSRS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kuna aegumistähtaeg hakkas kulgema 1. juulist 2002 siis oli TsÜS §- st 146 lg 1 tulenev 3 aastane aegumistähtaeg 19.märtsiks 2007.a. möödunud. Hageja tugines asjaolule, et kostja on oma kohustusi tahtlikult rikkunud, ning sellest tulenevalt on hagi aegumise tähtajaks TsÜS § 146 lg 4 järgi kümme aastat. TsÜS § 146 lg 1 järgi on üldine aegumistähtaeg 3 aastat ja TsÜS § 146 lg 4 toodud 10 aastast aegumistähtaega kohaldatakse siis, kui kohustatud isik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Selleks hagejal oleks õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist kümne aasta jooksul TsÜS § 146 lg 4 järgi peab kostja olema kohustust rikkunud tahtlikult. Kohus leiab, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, s.h. tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Näiteks on tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lgs 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus leiab, et kostja pahauskset käitumist tuleb hagejal tõendada. Hageja seda teinud ei ole.
Kohus leiab, et aegumise regulatsioon kaotab tähenduse, kui lugeda hageja poolt esiletoodud asjaolusid automaatselt tahtlikuks tegevuseks ja kohaldada sellele kümneaastast aegumistähtaega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks eeldused puuduvad, sest hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul kohaldada kümneaastast hagi aegumise tähtaega. Järelikult kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 142 lg 1 teise lause kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Riigikohus on 11.12.2002 kohtuasjas nr 3-2-1-92-02 leidnud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu arvates vajadus tuvastada, kas hagejal on kostja vastu tõeline nõue. Hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 järgi võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses sarnane lõppotsusega. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, leiab kohus, et hageja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda ja kostja kohtukulud jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.