Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. november 2007, Tallinn
Tsiviilasi
Tatjana Maksimenko hagi Evgenia Nesterova vastu 255 051, 50 krooni väljamõistmiseks ja Evgenia Nesterova vastuhagi Tatjana Maksimenko ja Alexey Nesterovi vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja 90 000 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.06.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Evgenia Nesterova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
06. november 2007, avalik kohtuistung
Menetlusosalised
Hageja Tatjana Maksimenko, IK xxxxxxxxxxx, elukoht x, esindaja advokaat Jaan Tedder Kostja Evgenia Nesterova, IK xxxxxxxxxxx, elukoht x, esindaja Dmitri Iljinski Kostja vastuhagis Alexey Nesterov, sünd. xx.xx.xxxx, elukoht x, seaduslik esindaja Tatjana Maksimenko
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.06.2007 otsus Tatjana Maksimenko hagi rahuldamise ja kohtukulu väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus.
2.Jätta Tatjana Maksimenko hagi täielikult rahuldamata.
3.Välja mõista Tatjana Maksimenkolt 27 700 (kakskümmend seitse tuhat seitsesada) krooni kohtukulu Evgenia Nesterova kasuks.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Evgenia Nesterova sai korteri x Tallinnas omanikuks 1998. aastal kinkelepingu alusel. Korteri kinkisid kostjale, kes sel ajal oli alaealine, tema vanemad, s.h Tatjana Maksimenko. Korteri kinkimise ajal elasid korteris hageja, kostja ja hageja poeg. Hageja kandis kulutusi korteri säilitamiseks ja heakorrastatuse tõstmiseks. Tulenevalt kostja käitumisest poolte suhted halvenesid ning kostja lahkus eluruumist. Kostja ei ole eluruumi tagasi tulnud ega täisealisena korteri kulutusi kandnud. Kostja hakkas esitama pretensioone hageja ja hagejast sõltuvate isikute eluruumi kasutamise kohta ning avaldas soovi eluruum võõrandada. Kostja täisealiseks saamisest on hageja kandnud eluruumi ekspluatatsioonikulusid kokku 21 419 krooni, tasunud osamaksu üldsummas 1182, 50 krooni ning seonduvalt eluruumi heakorrastatuse tõstmise ja kaasajastamisega on hageja kandnud kulutusi summas 232 450 krooni. Seega on hageja kandnud kulutusi kostja kasuks 255 051, 50 krooni. Kostja vastuväited ja vastuhagi
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja sai korteri omanikuks 23.03.1998. Tol ajal oli ta 13-aastane. Kostja ei ela nimetatud korteris alates 1999, kuna tema suhted hagejaga halvenesid. Seega ei kasuta ta kommunaalteenuseid ja ei saa mingit kasu omandiõigusest sellele korterile. Nende perekonda tuli hageja uus elukaaslane ja antud olukorras viskas hageja faktiliselt kostja eluruumist välja. Sellest ajast alates elas kostja vanaema juures. Hageja kui kostja ema ei osalenud alates 1999 kostja ülalpidamises. Hageja elas vaidlusaluses korteris ja täiel määral kasutas antud elamispinda oma huvides, sealjuures tegi seal remonti. Kostja ei palunud hagejat teha korteris mingit remonti, samuti ei keelanud seda, kuna hageja teostas remondi enda jaoks. Varasem korteri sisustus ja seisukord olid piisavalt normaalsed elamise jaoks. Remont lõppes juba 2002 ning selle väärtus amortiseerub pidevalt, sealjuures hageja elab remonditud korteris ja kasutab enda jaoks remondi hüvesid.
3.Kostja esitas vastuhagi, milles palus kohustada hagejat ja Alexey Nesterovi lõpetama temale kuuluva korteri ebaseaduslik kasutamine ja tagastada korter kostja valdusesse. Kostjal kui korteri omanikul puudub võimalus asja vallata, kasutada ja käsutada. Hageja ignoreerib kostja arvamust. Hageja ei maksa ka korteri kommunaalmakse. Kuna kostja ei ole saanud oma korterit kasutada, on ta pidanud eluruumi üürima. Kostja palus hagejalt välja mõista 90 000 krooni, sh korteri üüri 60 000 krooni, mille kostja oli sunnitud eluruumi üürimisel tasuma, ja korteri tasumata kommunaalmaksed 30 000 krooni. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja Evgenia Nesterovalt Tatjana Maksimenko kasuks 232 450 krooni ja kohtukulude katteks 7000 krooni. Samuti rahuldas kohus vastuhagi ning mõistis välja Tatjana Maksimenkolt Jevgenia Nesterova kasuks 90 000. Ülejäänud poolte kohtukulud jättis kohus nende endi kanda.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 järgi kui isik (käsundita asjaasja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019-1023
2(6)
sätestatud õigused ja kohustused, kui p 2 järgi asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele.
6.Õigustatud käsundita asjaajamise üheks eelduseks on see, et asjaajaja poolt tehtav tegu peab kasvõi osaliselt kuuluma võõrasse huvisfääri. Tahe soodustada teist isikut esineb ka juhul, kui asjaajaja tahab kasvõi osaliselt teha midagi teise isiku kasuks. Hageja teadis, et korter kuulub kostjale. Hageja kasutas küll ise remonditud korteri hüvesid, kuid tõstis samas remondiga ka oluliselt korteri väärtust.
7.Teiseks õigustatud käsundita asjaajamise eelduseks on asjaajamiseks õigustatuse puudumine, kuna VÕS § 1018 lg 1 tulenevalt ei kohaldata õigustatud käsundita asjaajamise sätteid siis, kui soodustatu oli andnud asjaajajale õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Asjas ei ole nende aluste olemasolu tõendatud. Kehtivat lepingulist suhet poolte vahel kostja alaealisuse tõttu perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 4 järgi tekkida ei saanud ning taolise suhte olemasolule pole ka osutatud.
8.Õigustatud käsundita asjaajamise eelduseks on ka see, et asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Samas ei oma käsundita asjaajamise õigustatuse seisukohalt tähtsust piiratud teovõimega isiku nõusolek. Piiratud teovõimega isiku puhul on oluline tema seadusliku esindaja tahteavaldus. Kostja seaduslikuks esindajaks oli remondi teostamise ajal hageja, kes remondi teostamisega ühtlasi väljendas ka oma nõusolekut remondi teostamiseks alaealise kostja asemel. Piiratud teovõimega isiku asja ajamisel tuleb lähtuda tema huvist. Kostja on vaidluses tuginenud asjaolule, et korter remonti ei vajanud, selle seisukord oli piisavalt normaalne elamise jaoks. Ka tunnistaja M.V ütlustest nähtub, et enne remonti oli korter normaalses seisus. Samas nähtub tunnistaja Tatjana Galadhyani ütlustest, kes samuti elab x asuvas korterelamus, et selle maja korterid olid enne remondi teostamist väga halvas seisus, kuna maja ise oli halvasti ehitatud. Tunnistaja S.G ütlustest elamu iseloomustuse kohta nähtub, et majas asuvate korterite remondivajadus oli ilmne. Ka tunnistaja I. S ütlustest nähtub, et enne remondi teostamist oli korter halvas seisukorras. Ekspertarvamuse p 4.1 kohaselt oli korteri nr 24 mõningane ümberehitamine ja ehituslikult kaasajastamine igati põhjendatud. Seega oli teostatud korteri remont vajalik ja vastas omaniku huvile. Kostja teadis korteri remondist ja seda juba seetõttu, et see kestis mitu aastat. Kostja märkis, et remondi tegemist ta ei keelanud. Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja ei küsinud kostja arvamust korteri kujundamise jm suhtes, seega korteri remondi ajal kostja möönis remondivajaduse olemasolu.
9.VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Ekspertarvamuse p. 4.2 kohaselt ei ole ehitus-remonttööde läbiviimisel kasutatud ülikalleid materjale, tööd on teostatud keskmisel ehitustehnilisel ja maksumuslikul tasemel, arvamuse p 3.3.3 järgi on korteris tehtud ehituslike tööde maksumuseks 232 450 krooni. Hageja tugines asjaolule, et kõik remondi kuludokumendid ei ole tal säilinud ja töö tegemise eest tasus ta töövõtjatele sularahas. Kostja asjatundja arvestuses toodud remondimaksumusele summas 232 450 krooni vastu ei vaielnud.
10.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 88 lg 1 järgi võib valdaja nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt VÕS §-le 1042. Tunnistaja M. V ütlustega on tõendatud, et hageja ja kostja olid pidevalt riius, nende suhted olid pingelised ja konfliktsed ning just nimelt selle pingelise olukorra tõttu sundis hageja kostja korterist lahkuma. Kostja on asjas tuginenud sellele, et hageja valdab korterit omavoliliselt, kostja on korduvalt nõudnud, et hageja korteri vabastaks, kuid hageja seda teinud ei ole. Ka
3(6)
hageja on asjas väljendanud, et kostja saades täisealiseks, hakkas nõudma valduse tagastamist väites, et hageja ja temas sõltuvad isikud kasutavad eluruumi õigusliku aluseta. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hagejal, so korteri valdajal, esines õiguslik alus eluruumi vallata. Lepingulise suhte olemasolu poolte vahel tõendatud ei ole. Seega on põhjendamatu hageja nõue eluruumi ekspluatatsioonikulude 21 419 krooni ja osamaksu 1182, 50 krooni osas. Arvestuse aluseks oleval ajavahemikul elas hageja tasuta nimetatud korteris, kusjuures puudus õiguslik alus korteri kasutamiseks. Hagejast tulenevatel asjaoludel ei saanud korterit kasutada kostja. Seetõttu ei rikastunud kostja hageja arvel VÕS § 1042 mõttes.
11.Korteri kommunaalmaksete võlgnevus ajavahemikul 30.06.2005 - 15.03.2007, mil korterit kasutas hageja, moodustas kokku 36 892, 57 krooni. KÜ x tõendi kohaselt tasuti 01.02.2007 korteril lasuvast võlgnevusest 3296, 42 krooni ja 29 529,20 krooni 06.03.2007. Nimetatud summad tasus KÜ-le x kostja. Hageja ei vaielnud vastu, et korteri kasutajana tuleb tal kommunaalmakseid tasuda, kuid väitis, et ainult poole summa ulatuses, kuna kostjal on võimalus kasutada korteris ühte tuba. Tarbides korteris kommunaalteenuseid ning jättes nende eest maksmata, tekitas hageja kostjale kahju, kuna kostjal tuli tekkinud võlgnevus KÜ ees likvideerida.
12.Hoolimata formaalsetest väidetest, et kostja oleks saanud korteris kasutada ühte tuba, faktiliselt hageja seda kostjale ei võimaldanud. Kuna omandiõiguse alusel enesele kuuluvat korterit kostja kasutada ei saanud, siis oli tal korteri üürimine elamiseks põhjendatud. Hageja kasutas korterit õigusliku aluseta peale seda kui kostja nõudis täisealiseks saades korteri vabastamist. Kui hageja oleks vabastanud kostjale kuulunud korteri, ei oleks kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu esinenud, kuna kostja oleks saanud kasutada tema omandis olevat korterit, seega oleks langenud ära kohustus tasuda teise eluruumi kasutamise eest üüri. Kostja poolt on tõendatud delikti objektiivne teokoosseis ja õigusvastasuse eeldus; samas hageja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ja süü puudumist tõendanud ei ole.
13.Kuna korteri kommunaalmaksed ajal, kui hageja seal elas, moodustasid rohkem kui 30 000 krooni ja kostja kandis enesele eluruumi üürimisega seoses kulutusi vähemalt 60 000 krooni, siis on põhjendatud ja tõendatud 90 000 krooni väljamõistmine hagejalt.
14.Asja menetluse jooksul võõrandas kostja vaidlusaluse korteri. Seoses sellega esitas ta avalduse menetluse lõpetamiseks eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks seoses nõudest loobumisega. Hageja avaldusele vastu ei vaielnud. Kohus võttis loobumise vastu ja lõpetas selle nõude osas menetluse.
15.Arvestades vaidluse asjaolusid ning seda, et põhihagi rahuldati osaliselt ja vastuhagi tervikuna, on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja eksperdiarvamuse saamiseks tehtud kulud 7000 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
16.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamise osas ja teha uus otsus, millega hagi jätta täielikult rahuldamata.
17.Korteris remondi tegemise ajal ei mänginud mingit rolli hageja jaoks kostja arvamus ja mingit vahet ei olnud, kas kostja kiitis selle heaks või mitte. Kostja ei keelanud seda remonti, kuna tal puudusid võimalused kuidagi mõjutada hageja otsust. Oluline on kostja mitteinformeerimine remondi alustamisest. Kostja ei teadnud, mis tegelikult korteris toimub, kui kaua remont toimub ja millal lõpeb. Hagejal nn käsundita asjaajajana puudus igasugune tahe tegutseda kostja kasuks. Seda tunnistasid pooled ise ja kinnitati tunnistajate ütlustega.
18.Hageja poolt esitatud ekspertiisi akti ei saa võtta aluseks, et määrata korteri väärtuse suurenemine. Ekspertiisi läbiviimisel oleks tulnud arvestada amortisatsiooni, kuna
4(6)
remondist on möödunud viis aastat. Remondiks kasutatud materjalide maksumus on ainult osaliselt kinnitatud arvete ärakirjadega. Mõned arved ei ole kuidagi seotud teostatud remondiga. Töö hinnad on ilmselt suurendatud. Vajalike kulude nimekiri on esitamata. Puuduvad korteri fotod ja eksperdi objektiivne arvamus enne remondi alustamist.
19.Kohus rakendas valesti VÕS § 1018-1023, kuna tegemist on situatsiooniga, mida on võimalik reguleerida lähtudes PKS sätetest, milles puuduvad viited VÕS-le. Vanematel on kohustus oma lapsi ülal pidada ja oma poolt on lapsel kohustus edaspidiselt toetada oma vanemaid. PKS-s ei ole sätestatud, et vanem võib nõuda lapselt mingit kompensatsiooni lapsele kuuluva vara säilitamise või parendamise eest. Perekonnaõiguse kohaselt vanem peab tegutsema oma lapse huvides. Hageja ei tegutsenud kostja huvides, kui tal vanemana puudus igasugune huvi oma lapse suhtes ja ta ei toetanud moraalselt ega materiaalselt last mitu aastat järjest. Viie aasta jooksul hageja ei täitnud oma vanema kohustusi ja nõuab nüüd kostjalt kompensatsiooni teostatud remondi eest, mis osaliselt on amortiseerunud ja mille maksumus on tõendamata. Vastustaja seisukoht
20.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
21.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, see on osas, milles kohus hagi rahuldas. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kohtuotsus tuleb kaevatud osas tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus otsus, millega hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata.
22.Ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu põhjendustega, mille alusel kohus jõudis järeldusele, et pooltevaheline võlasuhe on kvalifitseeritav käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 mõttes. Ehkki hageja remontis korterit, kus ta ise elas ja tegutses remonti tehes eelkõige enda kasu silmas pidades, on tuvastatav hageja tahe soodustada oma tegevusega ka kostjat kui korteri omanikku, vähemalt pidi hageja möönma sellise objektiivse tagajärje saabumist. Seega tegi hageja kulutusi kostjale kuuluva korteri remondiks käsundita asjaajamise võlasuhte alusel ning tegu ei ole ilma õigusliku aluseta tehtud kulutustega VÕS § 1042 mõttes.
23.Kolleegium ei nõustu aga kohtu järeldusega selles osas, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist VÕS § 1023 lg 1 alusel, mille kohaselt käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja või kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Kolleegium leiab, et antud asjas kuulub kohaldamisele VÕS § 1023 lg 3, mis sätestab, et kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevaid õigusi.
24.Kolleegium peab tuvastatud asjaolude põhjal ilmseks, et korteri remontimisele asumisel ei olnud hagejal kavatsust nõuda oma alaealiselt tütrelt remondimaksumuse hüvitamist. Sellisele kavatsusele ei ole hageja ka kunagi viidanud ega näidanud, millistest vahenditest oleks tütrel üldse olnud võimalik remondi eest maksta. Hageja elas ise korteris nagu enda omas ja tegi selles remonti eelkõige endale paremate elamistingimuste loomiseks, mitte niivõrd tütre huve silmas pidades. Et hageja ei arvestanud kostja kui võimaliku finantseerijaga, näitab ka see, et hageja ei arutanud kostjaga remondi tegemist, ei tundnud
5(6)
huvi tema soovide ja kavatsuste suhtes seoses korteriga. Remonttööd lõpetati juba 2002. aastal, nõude kostja vastu remondimaksumuse hüvitamiseks esitas hageja 2005. aastal. Nagu nähtub hagi aluseks olevatest asjaoludest esitas hageja sellise nõude kostja vastu seetõttu, et kostja hakkas esitama hagejale pretensioone eluruumi kasutamise osas, soovis korterit võõrandada ja kuni võõrandamiseni majutada korterisse üürnikke. Seega tekkis hagejal kavatsus nõuda kostjal remondimaksumuse hüvitamist alles 3 aastat peale kulutuste tegemist seoses muutunud olukorraga.
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna hagi jääb rahuldamata ja rahuldatud on kostja vastuhagi, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista nii esimese kui teise astme kohtukulud. Kostja on tasunud esimese astme kohtus riigilõivu vastuhagi esitamisel 4750 krooni ja õigusabi eest 10 700 krooni. Kostja apellatsiooniastme kohtukuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 12 250 krooni. Kolleegium leiab, et tegemist on vajalike ja põhjendatud kuludega ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kokku 27 700 krooni kohtukulu.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.