Ärakiri
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-06-40054
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. november 2007, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi A. O.`i ja K.V. vastu 3 176,80 krooni nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx, asukoht: Ritsika 1, 31027 KohtlaJärve linn)
Hageja esindaja:
P.P. (volikirja alusel)
Kostja:
A. O. (IK xxx, elukoht: xxx) K. V. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
Resolutsioon
Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hageja esitas kohtusse hagi kostja A. O.`i vastu teenustasu 3 176,80 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga xxx. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arved ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Kostja on seisuga 01.12.2006 hageja arvelt alusetult säästnud 3 176,80 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud ning menetluskulud. Kostja vastus Kostja oma 29. jaanuaril 2007, 06. veebruaril 2007 ja 26. märtsil 2007 esitatud vastustes teatab, et alates 2002 aastas on korter müüdud kolmandale isikule, seega kostja ei ole nõus võlgnevust tasuma. Kostja palub kutsuda kostjana kohtusse uus korteri omanik Ksenia Volkova. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohaldada aegumist. Asja käik Hageja esitas kohtule taotluse kostja kaasamiseks. Kohus kaasas 18. juuni 2007 määrusega protsessi kostjana K. V. Hageja täpsustav haginõue Hageja esitas kohtule täpsustatud hagiavalduse, mille kohaselt on A. O. müünud korteri 28.01.2002 korteriomandi K. V.`le. Korteri võõrandamise ajal lasus korteril kommunaalvõlgnevused summas 3 176,80 krooni. Hageja leiab, et võlgnevuse summa tuleb jaotada kostjate vahel vastavalt korteri ostu-müügilepingust lähtuvalt, st. perioodi jaanuar 2001 kuni 2002 jaanuar eest 2 852,79 krooni A. O.`i kanda ja periood 2002 kuni oktoober 2002 eest 324,01 krooni K.V. kanda. Korteri müügi hetkel ei olnud korteriomanik küsinud võlausaldaja nõusolekut võlgnevuse ülemineku kohta. Hageja palub hagi rahuldada ning kostjatelt välja mõista võlgnevus ning menetluskulud. Kohtuistung Hageja palub lahendada asi sisuliselt, kuna kostjad on kohtukutsed kätte saanud. Hageja esindaja palub A. O.`ilt välja mõista võlgnevus 2 852,79 krooni ning K. V.`lt 324,01 krooni ning menetluskulud vastavalt mai kuus esitatud täpsustatud vastuses. Kostja A. O. esitas kohtule enne istungit kirjaliku vastuse, milles palub asja arutada ilma tema osavõtuta ning jääb kohtule esitatud vastuse juurde. Kostja K. V. esitas kirjaliku taotluse, milles palub asja arutada ilma tema osavõtuta. Kostja vastuväiteid haginõudele ei esitanud.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega, selle täpsustusega ja kostjate vastustega, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et A. O.`ile kuulus korteriomand asukohaga xxx kuni 28. jaanuarini 2002. Nimetatud kuupäeval läks omandiõigus üle uuele omanikule K. V.`le, mida tõendab korteri ostu-müügileping /tl. 13-14; 27-30/. Lepingut soojusettevõtjaga kostjatel sõlmitud ei olnud. Elumaja xxx kütab hageja. Hageja poolt esitatud arvestuste kohaselt on korteri xxx keskkütte ja kuuma vee kasutamise eest perioodil 01.01.2001.a. kuni 30.10.2002 kokku 3 176,80 krooni /tl. 9, 11-12, 43/. Hageja on arvestanud võlgnevust seisuga 30. oktoober 2002. Haginõue A. O.`i vastu Hageja palub Kostjalt A. O.ilt välja mõista võlgnevus ajavahemiku jaanuar 2001 kuni jaanuar 2002 eest. Hageja palub kohaldada TsÜS § 146 lg 4 ning VÕS § 103 lg 2 Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ning palub kohaldada aegumist, kuna võlgnevus on tekkinud enne võlaõigusseaduse jõustumist. Järgnevalt hindab kohus, millist õigusakti tuleb kohaldada pooltevahelisele suhtele. Vaidlust ei ole selles, et kuigi hageja tarnis sooja kostja korterisse ja kostja seeläbi rikastus, siis puudus poolte vahel leping. Seega kuuluvad kohaldamisele alusetu rikastumise sätted. TsK § 477 lg 1 kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama; sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui vara ei ole võimalik tagastada tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Vastavalt Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § - le 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002.a. kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlusaluse võlgnevuse tekkimise ajavahemikus on jaanuar 2001 kuni jaanuar 2002, seega perioodil, mis eelneb 01.07.2002.a, mistõttu kuulub käesolevas vaidluses kohaldamisele kehtinud TsK § 477, mis sätestas alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustuse. Ekslikud on hageja väited, et nõude aluseks on AÕS § 26 ja KOS § 13. Kuni 30.06.2002.a. kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused; lg 2 kohaselt kui 1. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. 01.07.2001.a. jõustunud KOS § 13 sätestab (lg 1) korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel; (lg 2) korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; (lg 3) korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. AÕS § 26 viidatud redaktsioon ei loonud alusetu rikastumise kõrvale iseseisvat lepinguväliste suhete liiki, vaid kordas TsK § 477 lg 1 regulatsiooni. KOS § 13 aga on kohaldatav vaid korteriomanike omavahelistes suhetes. Aegumine
Vastavalt Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kui tsiviilseadustiku (TsÜS) või Võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS- s või VÕS – s sätestatud aegumistähtaega alates 01. juulist 2002, sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui enne 01. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui TsÜS – s või VÕS– s sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 01. juulit 2002 kehtinud seadust. Kohus leiab, et kuna hageja väitel on võlgnevus tekkinud alates 2001aastast, algas hagi aegumine TsK § 116 järgi (kuni 01. juulini 2002 kehtinud redaktsioon) päevast, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Alusetust rikastumisest tulenev nõue muutus sissenõutavaks alates ajast, mil hageja sai teada võlgnevuse olemasolust. Hageja on ise väitnud, et esitas igakuuliselt kostjale arveid soojusenergia tarbimise eest. Seega oli hageja võlgnevuse olemasolust teadlik juba selle tekkimisel. Enne 01. juulit 2002. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 järgi oli alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 01. juulist 2002. a kehtiva TsÜS § 151 lg 1järgne aegumistähtaeg on 3 aastat ja see on varasemas seaduses sätestatud aegumistähtajast lühem. TsÜS § 151 lg 2 järgi aegub alusetust rikastumisest tulenev nõue, sõltumata sama paragrahvi 1. lõikes sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Vaadeldavas asjas on seega rakendatavad VÕSRS § 9 lg 1 ja 2. Viidatud paragrahvi 1. lõike järgi kohaldatakse Tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning Võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne
Haginõue Ksenia Volkova vastu Hageja palub K. V.`lt välja mõista võlgnevus ajavahemiku veebruar 2002 kuni oktoober 2002 eest. Kostja vastuväiteid võlgnevuse nõude osas kohtule esitanud ei ole. Võlgnevuse, mis on tekkinud ajavahemikul veebruar 2002 kuni juuli 2002 kohaldab kohus tsiviilkoodeksit. TSK § 477 lg 1 kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Ajavahemiku 01.01.2002 kuni oktoober 2002 kohaldab kohus Võlaõigusseadust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on lepinguta tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. Kohus leiab, et arveldustega keskkütte ja sooja vee kasutamise eest, ülevaadetega kliendile väljastatud arvetest ja nende laekumistest ning hageja seisukohaga on tõendatud soojusenergia ja kuuma vee teenuse osutamine kostjale ja selle eest võlgnevuse tekkimine. Kostja vastuväiteid haginõudele esitanud ei ole. Kohus rahuldab hagi Ksenia Volkova vastu ja mõistab võlgnevuse summas 324,01 krooni kostjalt välja. Menetluskulud Hageja esitas kohtule taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, õigusabikulu 224,20 krooni ning omandiõiguse tõendi tasu 40 krooni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui pool ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.