2-06-12073
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
21. november 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-12073
Tsiviilasi
xxx AS hagi xxx ja xxx vastu 7390,15 krooni saamiseks
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise kuupäev
-
hageja: xxx AS (registrikood xxx; asukoht xxx) hageja lepinguline esindaja: Artur Maljukov kostja I: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx) kostja II: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx)
13. november 2007.a, kirjalik menetlus
senti) krooni ja punktis 1.2. nimetatud menetluskulud summas 2000 (kaks tuhat) krooni, kokku 9390,15 (üheksa tuhat kolmsada üheksakümmend krooni ja 15 senti) krooni, hageja arvelduskontole nr 334405060007 Sampo Pangas alljärgnevalt:
20.02.2006.a saabus Harju Maakohtusse Bxxx AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus xxx ja xxx vastu 25 829,38 krooni saamiseks. Harju Maakohtu 15.05.2006.a määrusega anti avaldus maksekäsu kiirmenetluses üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.
25.05.2006.a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostjate vastu 21 734,44 krooni solidaarses nõudes, millest 12 298,58 krooni on tagastamata krediidisumma, 4048,70 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2327,44 krooni viivis ning 3059,72 krooni leppetrahv. 30.10.2006.a täiendas ja täpsustas hageja hagiavaldust kostjate vastu ning palus kohtul kostjatelt solidaarselt välja mõista 9390,15 krooni, millest 1347,28 krooni on sissenõutavaks
2-06-12073 muutunud tasumata intress, 2875,26 krooni viivis, 3059,72 krooni leppetrahv ning 2107,89 krooni kahjuhüvitis. 12.09.2007.a toimunud kohtu eelistungil vähendas hageja esindaja haginõuet 7390,15 kroonini, mille moodustavad viivis 2222,54 krooni, leppetrahv 3059,72 krooni ja kahjunõue 2107,89 krooni. 07.11.2007.a edastas hageja esindaja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu, mille pooled paluvad kohtul kinnitada ning seejärel lõpetada tsiviilasja menetlus selleks eraldi kohtuistungit pidamata. Kompromisslepingus pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-st 4, §-st 432 ja täitemenetluse seadustiku § 2 lg 2 p-st 1. Pooled leppisid kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Samas esitas hageja esindaja kohtule ka taotluse, milles palus tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 500 krooni.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. VÕS § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus leiab, et hageja esindaja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt tagastatakse riigilõiv määruse alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel. xxx AS tasus 16.02.2006.a ja 23.05.2006.a arvelduskontolt 1120092793 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (maksekorraldused nr 346 ja nr 1009, viitenumber 2900072123, 16.02.2006.a maksekorralduse selgitus: „riigilõiv: maksekäsu kiirmenetluse avaldus (xxx, xxx)“; 23.05.2006.a maksekorralduse selgitus: „riigilõiv: hagiavaldus (xxx, xxx)“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 1000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 500 krooni. Vastavalt hageja esindaja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda xxx AS arvelduskontole nr 1120092793 Hansapangas. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.