Aktiva Finants OÜ hagi M. T. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes 725,03 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
Hageja: OÜ Aktiva Finants – registrikood 10746479, aadress A. Weizenbergi 20, Tallinn, epost: [email protected] Lepinguline esindaja Kadri Timuska – OÜ Julianuse Õigusbüroo asukohaga A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: [email protected] Kostja: M. T. – isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx; hagimaterjalid kätte toimetatud aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, epost:
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi M. T. vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista M. T. OÜ Aktiva Finants kasuks 703 (seitsesada kolm) eurot 64 senti, sealhulgas 387,86 senti Tele 2 Eesti AS ja M. T. vahel 03.01.2012. a, 04.04.2012. a ja 26.10.2012. a sõlmitud liitumislepingutest, 03.01.2012. a sõlmitud seadme juurdeostulepingust ja 04.04.2012. a sõlmitud järelmaksulepingust tuleneva põhivõlgnevuse, 205 eurot leppetrahvi ja 110,78 eurot viivise katteks.
3.Jätta välja mõistmata M. T. OÜ Aktiva Finants kasuks sissenõudekulu 157,54 eurot ja viivis osas, mis ületab seadusjärgset viivisemäära.
Jätta kõikides senistes kohtuastmetes hageja menetluskuludest 47% kostja kanda ja 53% hageja kanda.
5.Määrata kindlaks M. T. poolt OÜ-le Aktiva Finants hüvitatavate menetluskulude suurus 298 (kakssada üheksakümmend kaheksa) eurot 45 senti.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates praeguse lahenmdi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva
2 (14)
jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused
1.TsMS § 407 lõigete 1-3 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud, isegi kui hagi 3 (14)
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hagimaterjalid on kostjale postiteenuse osutaja vahendusel kätte toimetatud 14.10.2015. a (tl 92). Väljastusteatest nähtub, et hagimaterjalid on vastu võtnud kostja õde A. K. . TsMS § 322 lg 1 alusel saab sellega lugeda hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Hagi täpsustus on kostjale elektrooniliselt kätte toimetatud 01.06.2017. a (tl 138). Kostja ei ole ka hagi täpsustusele kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohtuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 esimene lause sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, 4 (14)
loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. 3.Hageja nõuab kostjalt liitumislepingutest, seadme juurdeostulepingust ja järelmaksulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist arvete alusel, mille on esitanud kostjale Tele 2 Eesti AS. Arvetest nr 37771507 ja 381206678 nähtub, et hageja on põhivõlgnevuse hulka arvestanud ka leppetrahvi summas 205 eurot ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutused summas 157,54 eurot. Hageja õigus nõuda leppetrahvi tuleneb paketi Hinnaliider Extra 15 ja Nutipakettide 1-5 üldtingimustest. Kuna Tele 2 Eesti AS kasutab paketi Hinnaliider Extra 15 ja Nutipakettide 1-5 üldtingimusi kõikide isikute suhtes, kes soovivad nimetatud pakette kasutada, ja Hinnaliider Extra 15 ja Nutipakettide 1-5 üldtingimusi ei räägita eelnevalt läbi, on Hinnaliider Extra 15 ja Nutipakettide 1-5 üldtingimused VÕS § 35 lg 1 järgi tüüptingimused. Arvestades asjaolu, et kostja ei sõlminud liitumislepinguid oma majandus- ja kutsetegevuse raames, on kostja tarbija nii lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 kui ka praegu kehtiva VÕS § 1 lg 5 järgi. Kuna hageja õigus nõuda leppetrahvi tuleneb tüüptingimustest, mida on kasutatud tarbijaga sõlmitud lepingu puhul, tuleb kontrollida, kas tüüptingimus, mis annab hagejale õiguse nõuda leppetrahvi, on kehtiv. TsMS § 436 lg 7 sätestab, et kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega peab kohus andma oma õigusliku hinnangu hagiavalduses märgitud faktilistele asjaoludele. See tähendab, et kohus peab omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid. Ka Riigikohus on 30.10.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13 leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid.
4.VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Seega tuleb selleks, et kindlaks teha, kas tüüptingimus, mis annab õiguse nõuda leppetrahvi,
5 (14)
on tühine, hinnata, kas leppetrahv, mida peab kostja tüüptingimuse järgi maksma, on ebamõistlikult suur. Liitumislepingust (tl 26) ja seadme juurdeostulepingust (tl 27) nähtub, et 03.01.2012. a ostis kostja Tele2 Eesti AS-ilt mobiiltelefoni Huawei U8650 Sonic. Kostja sai mobiiltelefoni tasuta. Mobiiltelefoni tegelik väärtus oli 150 eurot. Mobiiltelefoniga kaasnes Nutipakett 1 (tl-d 9798), mis nägi ette 24-kuulise tähtajalise kohustuse, mille ennetähtaegsel lõpetamisel tuli kliendil tasuda leppetrahv vastavalt valitud teenuspaketile ja tähtajale. Liitumislepingust, mis sõlmiti 26.10.2014. a (tl 33), nähtub, et 26.10.2014. a ostis kostja Tele2 Eesti AS-ilt mobiiltelefoni Sony Xperia Tipo. Arvest nr 4044459 nähtub, et kostja maksis mobiiltelefoni eest 15 eurot. Liitumislepingus pole märgitud mobiiltelefoni väärtust. Hageja väitel oli mobiiltelefoni väärtus 150 eurot. Mobiiltelefoniga kaasnes pakett Hinnaliider Extra 15 (tl-d 95-96), mis nägi ette 24-kuulise tähtajalise kohustuse, mille ennetähtaegsel lõpetamisel tuli kliendil tasuda leppetrahv vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajani.
5.Seega nähtub eelnevast, et tüüptingimust, mis näeb ette leppetrahvi, on kasutatud liitumislepingute puhul, mille alusel anti kostjale mobiiltelefon tasuta või turuhinnast märkimisväärselt madalama hinnaga. Kuna tüüptingimus, mis näeb ette leppetrahvi, seob leppetrahvi ajavahemikuga, mis jäi lepingu tähtaja lõpuni, ja leppetrahv on väiksem, kui lepingu tähtaja lõpuni on jäänud vähem aega, leppetrahvi suurus ei sõltu tasumata põhinõude suurusest ja leppetrahv on ette nähtud liitumislepingute puhul, mille alusel anti kostjale mobiiltelefon tasuta või turuhinnast märkimisväärselt madalama hinnaga, on tegemist tingimusega, mis reguleerib lepingu eseme hinda lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral. Ka asjaolu, et Tele2 teenuste kasutamise tingimuste punkti 4.9 järgi kohustub klient tähtaegse lepingu lõpetamisel, ülesütlemisel või soodsama paketi vastu vahetamisel hüvitama liitumislepingu alusel saadud teenuste hinnasoodustuse ning paketis sisalduva seadme hinna jäägi, näitab, et leppetrahv on ette nähtud selleks, et mobiiltelefonioperaator saaks soodushinnaga müüdud mobiiltelefoni eest kõrgemat hinda, kui klient ei täida liitumislepingust tulenevaid kohustusi teatud tähtaja jooksul. 6 (14)
Arvestades leppetrahvi tingimuse sõnastust, pidi teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik mõistma leppetrahvi tingimust nii, et leppetrahv on täiendav tasu soodushinnaga ostetud mobiiltelefoni eest juhul, kui klient ei täida liitumislepingust tulenevaid kohustusi teatud tähtaja jooksul. Tingimus, mis võimaldab nõuda kõrgemat hinda, kui klient ei täida soodushinnaga saadud mobiiltelefoni suhtes kokku lepitud paketi tingimusi ja kui lepingu lõppemisel jääb mobiiltelefon kliendile, pole ebamõistlikult kahjustav, kui lepingu rikkumise korral ei saa mobiiltelefonioperaator mobiiltelefoni eest suuremat summat kui mobiiltelefoni müümisel täishinnaga.
6.03.01.2012. a sõlmitud liitumislepingu alusel sai kostja tasuta mobiiltelefoni, mille väärtus oli 150 eurot. Kuna kostja kasutas Nutipaketti 1 ja Tele 2 Eesti AS ütles võlgnevuse tõttu lepingu üles 10 kuud enne tähtaega, peab kostja tasuma leppetrahvi 125 eurot. Seega on lepingu sõlmimise ajal mobiiltelefoni eest makstud tasu ja leppetrahvi summa väiksem kui mobiiltelefoni väärtus. 26.10.2012. a sõlmitud liitumislepingu alusel sai kostja 15 euro eest mobiiltelefoni, mille väärtus oli 150 eurot. Kuna kostja kasutas paketti Hinnaliider Extra 15 ja Tele 2 Eesti AS ütles võlgnevuse tõtu lepingu üles 20 kuud enne tähtaega, peab kostja tasuma leppetrahvi 80 eurot. Seega on lepingu sõlmimise ajal mobiiltelefoni eest makstud tasu ja leppetrahvi summa väiksem kui mobiiltelefoni väärtus. Arvestades asjaolusid, et liitumislepingu ettenähtaegsel ülesütlemisel jäi mobiiltelefon kostjale ja liitumislepingu sõlmimise ajal mobiiltelefoni eest makstud tasu ja leppetrahvi summa oli väiksem kui mobiiltelefoni väärtus, pole tingimus, mis näeb ette leppetrahvi liitumislepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel, kostjat ebamõistlikult kahjustav. Kuna leppetrahvi tingimus on kokkuleppe mobiiltelefoni hinna suhtes liitumislepingu ennetähtaegse lõpetamise korral, pole tingimus, mis näeb ette leppetrahvi liitumislepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel, kostjat ebamõistlikult kahjustav ka VÕS § 42 lg 2 järgi. Seega on tingimus, mis näeb ette leppetrahvi liitumislepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel, kehtiv. Arvestades asjaolusid, et tingimus, mis näeb ette leppetrahvi liitumislepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel, on kehtiv ja kostja pole tasunud hagejale leppetrahvi, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 205 eurot.
7 (14)
7.Hageja õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulusid tuleneb Tele 2 teenuste kasutamise tingimuste punktist 4.8 ja hinnakirjast. Nii Tele 2 teenuste kasutamise tingimused kui ka hinnakiri on VÕS § 35 lg 1 järgi tüüptingimused. Kuna hageja õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulusid tuleneb tüüptingimustest, mida on kasutatud tarbijaga sõlmitud lepingu puhul, tuleb kontrollida, kas tüüptingimus, mis annab hagejale õiguse nõuda võla sissenõudmisega seotud kulusid, on kehtiv. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud ulatuses kahjuhüvitist või muud hüvitist või millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Tele 2 teenuste kasutamise tingimuste punkti 4.8 järgi on klient kohustatud hüvitama kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Tele 2 hinnakirja järgi on võlgnevuse sissenõudmise tasu 22% põhinõudelt + käibemaks. Seega on hinnakirjas sätestatud võla sissenõudmise tasule kindel määr, mida tuleb kohaldada sõltumata sellest, kas on tehtud kulutusi võlgnevuse sissenõudmiseks. Tingimus, mis näeb ette võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamise kindlaksmääratud summas, on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav, kui summa, mida teine lepingupool peab maksma võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude katteks, ületab mõistlikke kulutusi võlgnevuse sissenõudmiseks. Tingimus, mis näeb ette võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamise kindlaksmääratud summas, on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav ka juhul, kui summa, mis tuleb maksta võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste katteks, pole seotud võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutustega ja teisel lepingupoolel pole võimalik esitada vastuväidet, et võlgnevuse sissenõudmiseks ei tehtud kulutusi.
8 (14)
8.Alates 01.10.2015. a jõustunud VÕS § 1132 sätestab piirmäärad võla sissenõudmiskuludele, mille hüvitamist võib nõuda tarbijalt. Kuna kostja ja Tele 2 Eesti AS sõlmisid liitumislepingud, seadme juurdeostulepingu ja järelmaksulepingu enne VÕS § 1132 jõustumist, ei saa VÕS § 1132 sätestatud piirmäärasid kohaldada kostja suhtes. Samas on võimalik kasutada VÕS § 1132 sätestatud piirmäärasid, et hinnata, kas hinnakirjas ette nähtud summa, mis tuleb tasuda võla sissenõudmisega seotud kulude katteks, on ebamõistlikult suur. VÕS § 1132 sätestatud piirmäärad näitavad, milliseid võla sissenõudmisega seotud kulusid on seadusandja pidanud mõistlikuks. Hagiavaldusest ja sellele lisatud arvetest nr 37431108 ja 381120678 nähtub, et pärast lepingute ülesütlemist oli Tele 2 Eesti AS põhinõue kostja vastu 592,86 eurot (596,69 – 3,83). Sellise nõude korral võib VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi tarbijalt pärast lepingu lõppemist nõuda võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist maksimaalselt summas 40 eurot, mis moodustab 7% põhinõudest, mis oli Tele 2 Eesti AS-il kostja vastu pärast lepingute ülesütlemist. Hinnakirja järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmise tasu 22% põhinõudelt, mis on kolm korda suurem kui VÕS § 1132 lg-s 2 p-s 2 sätestatud võla sissenõudmisega seotud kulude piirmäär samalt nõudelt. VÕS § 1132 lg-s 2 p-s 2 järgi võib nõuda võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist ainult juhul, kui võlgnikule on saadetud meeldetuletuskirju, ja hüvitise suurus sõltub võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjade arvust. Hinnakirja järgi ei sõltu võla sissenõudmise tasu sellest, kas võlausaldaja on saatnud võlgnikule meeldetuletuskirju. Kuna hinnakirjas sätestatud võla sissenõudmise tasu on kolm korda suurem kui VÕS § 1132 lg-2 p-2 sätestatud võla sissenõudmisega seotud kulude piirmäär nõudelt, mis oli Tele 2 Eesti AS-il kostja vastu pärast lepingute ülesütlemist, ja hinnakirjajärgne võla sissenõudmise tasu ei sõltu ka sellest, kas ja milliseid toiminguid on võlausaldaja teinud võla sissenõudmiseks, on hinnakirjas sätestatud võla sissenõudmise tasu kostjat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi ja VÕS § 42 lg 1 alusel tüüptingimusena tühine. Eeltoodu alusel tuleks hüvitamisele kuuluvad võla sissenõudmisega seotud kulud, kindlaks määrata kahju hüvitamise sätete järgi. Hagejal on õigus nõuda kostjalt nii võla sissenõudmiseks tehtud dokumentide koostamisega seotud kulude kui ka inkassokulude hüvitamist, kui on 9 (14)
täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused. Hagiavaldusest ja hagiavalduse täpsustusest ei nähtu, et Tele 2 Eesti AS või hageja on teinud toiminguid võla sissenõudmiseks. Seega pole tekkinud võla sissenõudmisega seotud kulutusi, mida saab kahju hüvitamise sätetele alusel kostjalt välja mõista ning hagi kuludes hüvitamiseks, summas 157,54 eurot jätta rahuldamata.
10.Kuna kostja pole tasunud 01.04.2013. a arvel nr 38120678 märgitud võlgnevust, mis tuleneb liitumislepingutest, seadme juurdeostulepingust ja järelmaksulepingust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 387,86 eurot (arvest nr 38120678 tulenev võlgnevus 754,23 miinus võla sissenõudmisega seotud kulutused 157,54 eurot miinus arvest nr 37771507 tulenev leppetrahv 205 eurot miinus arvest nr 37431108 tulenev viivis 3,83 eurot). Viivist saab nõuda nii põhivõlgnevuselt kui ka leppetrahvilt. Kohus kontrollib siinkohal ka tüüptingimuse, mis annab õiguse nõuda viivist, kehtivust VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Riigikohus on korduvalt, viimati 10.05.2016. a määruses asjas nr 3-2-1-25-16 punktis 12 leidnud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolmekordne seadusjärgne viivisemäär peaks katma kahjud, mis tekivad võlausaldajal seetõttu, et võlgnik ei täida oma kohustust, ja tagama, et tarbijalt ei nõuta ülemäära suurt viivist kohustuse rikkumise korral. Tele2 teenuste kasutamise tingimuste punkti 6.13.2 järgi tuleb kliendil arve maksetähtpäevaks tasumata jätmisel tasuda viivist 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevast. Seega on tüüptingimuses kokkulepitud viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Lepingud on sõlmitud 03.01.2012. a, 04.04.2012. a ja 26.10.2012. a. Kuni 14.04.2013. a kehtinud VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Alates 15.04.2013. a kehtiva VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga 10 (14)
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1.juulit (referentsintressimäär). Väljaandest Ametlikud Teadaanded nähtub, et referentsintressimäär ajavahemikul 01.01.2012. a – 31.12.2012. a oli 1% ja edaspidi on referentsintressimäär langenud ja praegu on referentsintressimäär 0%. Seega oli lepingute sõlmimise ajal seadusjärgne viivisemäär 8% aastas, hiljem on seadusjärgne viivisemäär kõikunud 7,75% ja 8,75% vahel aastas, olles käesoleval ajal 8% aastas. Seega on kolmekordne seadusjärgne viivisemäär lepingu sõlmimise ajal ja lepingu sõlmimise järgnenud perioodil olnud keskmiselt 25% aastas. Kuna tüüptingimustes kokkulepitud viivisemäär on kaks korda suurem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär, on vastav tüüptingimus tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine. Seega tuleb viivis arvestada ja välja mõista seadusjärgses määras, hoolimata sellest, et hageja on kostjalt nõutavat viivist vähendanud. Ka Riigikohus on 16.11.2016. a otsuses asjas nr 3-2-1-118-16 punktis 18 leidnud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus on arvestanud viivise summalt 592,86 eurot (põhivõlgnevus 387,86 eurot + leppetrahv 205 eurot). Hageja nõuab kostjalt viivist alates viimase arve sissenõutavaks muutmisele järgnevast kuupäevast s.o alates 18.04.2015. a. Viivis perioodi 18.04.2013. a – 30.06.2013. a eest on 10,53 eurot (0,00024 x 74 x 592,86); - perioodi 01.07.2013. a – 31.12.2013. a eest 25,09 eurot (0,00023 x 184 x 592,86); - perioodi 01.01.2014. a – 30.06.2014. a eest 24,68 eurot (0,00023 x 181 x 592,86); - perioodi 01.07.2014. a – 01.01.2015. a eest 24 eurot (0,00022 x 184 x 592,86); - perioodi 01.01.2015 . a – 22.07.2015. a eest 26,48 eurot (0,00022 x 203 x 592,86). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise katteks kokku 110,78 eurot (10,53 + 25,09 + 24,68 + 24 + 26,48). 11 (14)
Menetluskulude jaotus
11.Kuna Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2016. a otsusega saadeti asi läbivaatamiseks maakohtule ja jäeti menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine maakohtule, tuleb maakohtul TsMS § 173 lg 3 ja TsMS § 174 lg 6 alusel kindlaks määrata nii maakohtus asja esmakordsel ja teistkordsel arutamisel kui ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline suurus. Kuna hagi rahuldatakse 47% ulatuses ja pole sätet, mille järgi tuleks apellatsioonkaebuse rahuldamisel jätta kõik apellatsioonimenetluse kulud vastustaja kanda, tuleb jätta hageja menetluskulud kõikides senistes kohtuastmetes TsMS § 163 lg 1 alusel 47% ulatuses kostja kanda ja 53% ulatuses hageja kanda. Hageja on hagiavalduses ja apellatsioonkaebuses taotlenud kostjalt riigilõivu ja õigusabikulu väljamõistmist. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjast (tl 51) nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45,02 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt riigilõivu 179,98 eurot (tl 53). Seega on hageja tasunud riigilõivu kokku 225 eurot. Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Tartu Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest (tl 121) ja menetluskulude nimekirjast (tl 121 pöördel) nähtub, et hageja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 125 eurot. TsMS § 144 p 1 järgi on üheks kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjast ja OÜ Julianuse Õigusbüroo 22.07.2015. a arvest nr 1837360 (tl 52) nähtub, et hageja lepingulise esindaja tasu võlglase M. T. kohtumenetluses on 415,43 eurot.
12 (14)
Tartu Ringkonnakohtus on hageja lepingulise esindaja tasu olnud 285 eurot 3 tunni ulatuses osutatud õigusabi eest (tl 122). Seega lepingulise esindaja tunnihind on 95 eurot. Kohus leiab, et kuna tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas, hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega ning apellatsioonkaebuse koostamise ja selle kohtusse esitamisega, hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse maht oli umbes kolm lehekülge ja dokumentide hulk, mis tuli läbi töötada hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamiseks, oli väike, on põhjendatud ja vajalik õigusabi maht kolme tunni ulatuses hagiavalduse koostamiseks ja ühe tunni ulatuses apellatsioonkaebuse esitamiseks. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulud kokku 285 eurot. Asja teistkordsel läbivaatamisel menetluskulusid tekkinud.
maakohtus
pole
hagejal
Kuna kostja hagile, apellatsioonkaebusele ega hagi täpsustusele vastanud ega muul viisil menetluses osalenud, pole kostjal menetluskulusid tekkinud. Hageja põhjendatud menetluskulud on 635 eurot (225 + 125 +285). Kuna hageja menetluskulud jäävad kostja kanda 47% ulatuses, tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 298,45 eurot. TsMS § 177 lg 4 järgi märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. See tähendab, et kui kostja ei tasu hagejale kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulu – 298,45 eurot, on hagejal õigus nõuda tasumata summalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine
13 (14)
12.TsMS § 455 lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.