Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 21.11.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-07-11152/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 21.11.2007
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1563

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-11152

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2007.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-11152

Tsiviilasi

AS xxx hagi xxx vastu 2 303,54 krooni ja viivise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

-

hageja: AS xxx (registrikood xxx; asukoht xxx)

esindajad

-

hageja lepinguline esindaja: Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS; asukoht Rävala pst 5, Tallinn 10143)

Asja läbivaatamise aeg

kostja: xxx (isikukood xxx; viibimiskoht xxx)

13. november 2007.a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

Välja mõista xxx põhinõudena 2 303,54 krooni (kaks tuhat kolmsada kolm krooni ja 54 senti).

Välja mõista xxx viivis 2 302,54 krooni (kaks tuhat kolmsada kaks krooni ja 54 senti).

Resolutsiooni punktis 2 nimetatud nõude (põhinõude) osas on käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja xxx kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 21. novembril 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 11. augustil 1999.a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt liitumislepingule esitas hageja kostjale arved nr 9909409514 ja nr 9908332618, kokku summas 2479,55 krooni. Arved saadeti hageja poolt aadressile xxx. Liitumislepingu lisaks olevate xxxteenuste kasutamise üldtingimuste (edaspidi üldtingimused) punkti 4.1.1 ja 4.1.2 (hagis ilmselt ekslikult märgitud punktid 5.1.1 ja 5.1.2) kohaselt oli kostja kohustuseks muu hulgas tasuda õigeaegselt teenuste arveid vastavalt üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Üldtingimuste punkti 8.7 kohaselt loetakse arve (makse) tähtaegselt tasutuks arve tasumisega kahekümne kalendripäeva jooksul alates arve koostamise kuupäevast. Hagiavalduse esitamise hetkeks on kostja hagejale tasunud 99 krooni, seega moodustab kostja põhivõlg hagi esitamise hetkel 2303,54 krooni. Hageja on kohtuväliselt saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Viivist on hageja arvestanud alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise päevani (16.03.2007.a). Üldtingimuste punktis 7.7 leppisid pooled kokku viivises määraga 0,5% tähtaegselt tasumata summast. Nimetatud määrast on hageja viivise arvutamisel ka lähtunud. Seejuures on hageja võtnud aluseks kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Hageja arvutuste kohaselt on kostja olnud viivituses 2665 päeva, viivis ühe päeva eest on 11,52 krooni (s.o 0,5% x 2303,54 kr). Kostja viivisevõlg kokku moodustaks seega 30700,80 krooni (s.o 11,52 kr x 2665 päeva). Lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas senist kohtupraktikat ning ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 teises lauses sätestatut, esitab hageja viivise põhivõlast väiksemas ulatuses, summas 2302,54 krooni. Hageja on hagis väljendanud nõusolekut asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

9.Kohtu hinnangul kuulub hagi rahuldamisele ka viivisenõuet puudutavas osas. Nii enne 1. juulit 2002.a kehtinud TsK § 190 lg 1 ja § 231 lg 1 kui ka alates nimetatud kuupäevast kehtiv VÕS § 113 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Tulenevalt liitumislepingu üldtingimuste punktist 7.5 peavad maksed olema laekunud hageja arvele kahekümne kalendripäeva jooksul alates arve koostamise kuupäevast, s.t maksetähtajaks. Üldtingimuste punkt 7.7 annab hagejale õiguse nõuda kostjalt viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte vähem kui kuuskümmend Eesti krooni kuus abonendi iga telefoninumbri eest. Pooltel puudub sisuliselt vaidlus selles, et kostja on talle esitatud arvete tasumisega viivituses. Kostja poolt esitatud vastuväited ei anna kohtu hinnangul alust viivisenõude rahuldamata jätmiseks. TsK § 191 lg 3 kohaselt ei ole kreeditoril õigust nõuda leppetrahvi (trahvi, viivise) tasumist, kui võlgnik ei kanna vastutust kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest (§ 227). Tulenevalt TsK §-st 227 peab süü puudumist kohustuse rikkumisel tõendama isik, kes on kohustust rikkunud. Käesoleval juhul ei ole kostja enda süü puudumist arvete tasumata jätmisel tõendanud. Võttes aluseks üldtingimuste punkti 4.1.4 oli kostjal kohustus hagejat viivitamatult kirjalikult informeerida oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste juriidiliste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete äranäitamisega, samuti kostja kasutuses oleva mobiiltelefoni kaotsiminekust või vargusest. Kostja vastusest nähtuvalt ei ela ta alates 1999.a novembri lõpust hagejale teadaoleval (liitumislepingus märgitud) aadressil. Kostja ei ole kontaktandmete muutumisest hagejat teavitanud. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejat teavitanud väidetavalt 1999.a toimunud mobiiltelefoni vargusest. Asjaolu, et kostja omab registreeritud elukohta Tallinnas aadressil xxx ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust. Samuti puudub tähtsus sellel, et kostja on väidetavalt teatanud mobiiltelefoni vargusest politseiasutust. Liitumislepingu üldtingimuste punktist 4.1.4 tulenevaid kohustusi hageja ees kostja asja materjalide põhjal otsustades täitnud ei ole. Lisaks võib kostja vastusest järeldada, et ta on vähemalt 2003.a alates põhivõla osas teadlik enda kohustustest hageja ees. Kostja poolt esitatud põhjendused võla tasumata jätmise kohta, ei vabasta teda kohtu hinnangul kohustuse rikkumisega kaasnevast võimalikust vastutusest, s.h viivise tasumise kohutusest.