Rävala Õigusbüroo OÜ hagi Xxxx(Xxxx) vastu põhivõla 300,00 euro, intresside 14,70 euro, võla sissenõudmiskulu 25,00 euro, viivise seisuga 10.01.2017 202,56 euro, veel mittesissenõutavaks muutunud viivise alates 11.01.2017 ning menetluskulude ja menetluskuludelt viivise, nõudes
Tsiviilasja hind
715,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462, asukoht Rävala pst 8, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (isikukood 48111146026); Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Ivo Kaurit (isikukood 37201050302).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Xxxx(Xxxx) hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks 14.10.2015 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku summas 352,91 eurot, millest põhivõlgnevus on 300,00 eurot, võla sissenõudmiskulu 25,00 eurot ja viivis seisuga 10.01.2017 summas 27,91 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Xxxx hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks hagi esitamise ajaks veel mittesissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lõike 1 ja § 94 lõike 1 sätestatu alusel määratud protsendina tasumata põhisummast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest (s.o EKP intress + 8% aastas põhivõlgnevuse summast 300,00 eurot) alates 11.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Kohtuotsuse resolutsiooni punktides 2 ja 3 väljamõistetud viivised kokku ei või ületada põhivõla summat.
5.Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja intress summas 14,70 eurot.
6.Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja viivis seisuga 10.01.2017 summas 174,65 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis määraga 0,16% päevas.
Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
7.Jätta Rävala Õigusbüroo OÜ menetluskulud 53% ulatuses Xxxx kanda ning 47% ulatuses Rävala Õigusbüroo OÜ enda kanda.
8.Jätta Xxxx menetluskulud 47% ulatuses hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kanda ning 53% ulatuses Xxxx enda kanda.
9.Rahuldada Rävala Õigusbüroo OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks osaliselt.
10.Määrata Rävala Õigusbüroo OÜ menetluskulude suuruseks 485,00 eurot, millest riigilõiv on 125,00 eurot ja lepingulise esindaja kulud 360,00 eurot.
11.Mõista Xxxx Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks välja Rävala Õigusbüroo OÜ menetluskuludest 53%, s.o 257,05 eurot.
12.Jätta rahuldamata Rävala Õigusbüroo OÜ avaldus menetluskulude summas 480,00 eurot kindlaksmääramiseks ja nendest 53% väljamõistmiseks.
13.Välja mõista Xxxx Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskuludelt, s.o 257,05 eurolt, viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) esitades apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastavalt TsMS § 637 lõikele 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, menetluse käik ja hageja nõuded
1.Rävala Õigusbüroo OÜ esitas 10.01.2017 hagiavalduse Xxxx(Xxxx) vastu põhivõla 300,00 euro, intresside 14,70 euro, võla sissenõudmiskulu 25,00 euro, viivise seisuga 10.01.2017 202,56 euro, veel mittesissenõutavaks muutunud viivise alates 11.01.2017 ning menetluskulude ja menetluskuludelt viivise, nõudes. Harju Maakohus võttis nimetatud asja menetlusse oma 13.01.2017 määrusega. Kuivõrd kostja ei vastanud hagile tähtaegselt, rahuldas kohus hagi osaliselt 10.04.2017 tagaseljaotsusega. 01.05.2017 esitas kostja kaja. Kohus rahuldas oma 10.05.2017 määrusega kaja Harju Maakohtu 10.04.2017 tagaseljaotsusele ja taastas käesolevas asjas menetluse.
2.Harju Maakohtule 10.01.2017 esitatud hagiavalduse ja 09.05.2017 kohtule esitatud seisukoha kohaselt sõlmis kostja 14.10.2015 Express Credit AS-iga (registrikood 12338141) laenulepingu nr 2 (11)
xxxx 300,00 euro saamiseks laenuperioodiga 30 päeva. Laenutaotluse esitamine toimus internetikeskkonnas. 14.10.2015 rahuldas Express Credit AS kostja taotluse ning laenusumma 300,00 eurot kanti kostja kontole. Kostja isikusamasuse tuvastamine toimus 14.10.2015 Tallinnas Mustamäe postkontoris, mil kostja kinnitas, et ta on teadlik, millised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida lepingut nõuetekohaselt. Tingimused on sätestatud lepingus ja Üldtingimustes. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 13.11.2015 summas 300,00 eurot, sh laenu põhiosa 300,00 eurot ja intressid 0,00 eurot, kuna tegemist oli sooduslaenuga vastavalt Üldtingimuste punktile 6.1. Kuna kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, saatis Express Credit AS kostjale korduvalt tasuta meeldetuletusi e-posti teel ning posti teel, samuti edastati tasuline meeldetuletus 03.12.2015. Kostja oli registreerunud ka Express Credit AS-i iseteeninduse keskkonda, kus olid talle näha temale antud laenuga seonduvad andmed. 30.01.2016 edastas Express Credit AS kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta ning andis võla tasumiseks täiendava tähtaja kuni 13.02.2016. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles Express Credit AS laenulepingu nr xxxx üles. Express Credit AS loovutas 01.06.2016 nõude kostja vastu hagejale, Rävala Õigusbüroo OÜ-le, mille kohta edastas Express Credit AS ka kostjale 01.06.2016 teatise.
3.Hageja selgitas oma 01.06.2017 kohtule esitatud seisukohas lisaks, et hagiavalduse esitamise ajaks oli kostja võlgnevus 715,06 eurot, sealhulgas põhivõlg 300,00 eurot, intressid vastavalt Üldtingimuste punktile 6.3.1. ülesütlemise 30.01.2016 seisuga 14,70 eurot, võla sissenõudmiskulud 25,00 eurot vastavalt Üldtingimuste punktile 9.7. (meeldetuletus 5,00 eurot, ülesütlemise teatis 15,00 eurot, loovutamisteade 5,00 eurot), viivis seisuga 10.01.2017 summas 202,56 eurot ja täiendav viivis, mis vastab 1 (ühe) aasta eest arvestatud viivise nõudele 172,80 eurot. Kuna kostja ei tagastanud sooduslaenu ettenähtud tähtajaks, s.o ei täitnud sooduslaenu eritingimusi, siis tuleb tal vastavalt Üldtingimuste punktile 6.3. tasuda saadud laen püsikliendi tavatingimustel ehk koos intresside ja viivisega, misjuures tagatiseta tarbijakrediidilaenude harilik intressimäär laenulepingu sõlmimise ajal, s.o 14.10.2015, oli 4,90% kuus (58,8% aastas), mistõttu vastavalt Üldtingimuste punktile 6.3.1. 300,00 euro laenamisel 360 päevaks moodustavad intressid 14,70 eurot. Viivist arvestab hageja tulenevalt lepingust määras 0,16% päevas. Lisaks rõhutas hageja, et kuna tegemist on krediidiasutusega, on õigustatud nõuda ka raha kasutamise eest intressi. Kuna kostja jättis oma kohustused täitmata pika perioodi jooksul, on õigustatud ka viivise nõue. Kõigele eeltoodule lisaks märkis hageja, et hageja ei nõustunud kostja kompromissettepanekuga, mille kohaselt hageja peaks vähendama oma nõuet 387,50 euroni, kuna pakutud summa kahjustaks hageja huve.
4.Samuti palus hageja 16.01.2017 kohtule esitatud menetlusdokumendis kostjalt välja mõista menetluskulud summas 365,00 eurot, mis koosnevad menetluses tasutud riigilõivust 125,00 eurot ning õigusabikulust summas 240,00 eurot. Hageja esindajal, kelle töötunni hinnaks on 120,00 eurot, kulus materjaliga tutvumiseks 1,0 h ning hagiavalduse ettevalmistamiseks ja hagi kohtusse esitamiseks 1,0 h. Oma 05.07.2017 kohtule esitatud täiendatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 965,00 eurot, mis koosnevad riigilõivust 125,00 eurot ja õigusabikuludest 840,00 eurot, kuna lisandusid järgnevad õigusabikulud: tutvumine kostja kaja ja vastusega 1,0 h, seisukoha koostamine 1,5 h, kostja täiendava vastuse ja seisukohaga tutvumine 1,0 h ja täiendava seisukoha koostamine 1,5 h. Hageja kinnitas lisaks, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi.
5.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalsete tõenditena: laenulepingu nr xxxx, laenutaotluse, Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, konto väljavõtte, Üldtingimsued, isiku andmete tuvastamise ankeedi, meeldetuletused, teate lepingu ülesütlemise kohta, teatise nõude loovutamise kohta, menetluskulude arved, väljavõtte Express Credit AS-i infosüsteemist, päringu Express Credit AS-ile ja Express Credit AS-i vastuse. Kostja vastuväited
6.Kostja tunnistas oma 01.05.2017 kohtule esitatud vastuses tema vastu esitatud hagi osaliselt. 3 (11)
Nimelt ei vaielnud kostja vastu asjaolule, et ta sai laenu summas 300,00 eurot ning et ta ei tagastanud seda. Ka sissenõudmiskulu, summas 25,00 eurot, osas ei vaielnud kostja hagile vastu. Küll aga vaidlustas kostja intressi- ja viivisenõuet, kuna laenu intressimäär oli 0,0%. Seejuures märkis kostja, et viivisenõue on igal juhul ülemäärane ja palus seda vähendada kuni seaduses sätestatud viivisemäärani. Poolte menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.
7.Kostja selgitas lisaks oma 24.05.2017 kohtule esitatud seisukohas, et ta vaidleb vastu intressinõudele täies ulatuses ja viiviste nõudele osas, mis ületab seadusjärgse viivisemäära, kuna käesoleval juhul tuleb kohaldada laenulepingu põhidokumendis väljendatud intressimäära 0% aastas, mitte aga 58,8% aastas nagu väidab hageja. Dokumendis, mis poolte poolt allkirjastati, ei ole sõnagi sooduslaenust ega sellises määras muutustest. Tegemist on tavaliste hoiatustega, mis ei tekita laenuvõtjas ettevaatust olukorraks, millesse teda seavad üllatuslikult laenulepingu üldtingimused nn tavalaenulepingute puhuks, misjuures lisanduvad enneolematud kohustused, mida saab nimetada karistuslikeks, on liigkasuvõtlikud ja laenuvõtjat ebamõistlikult koormavad. Tegemist on tühise tüüptingimusega, kuna laenu põhidokument on laenuvõtja jaoks eksitav ja laenuvõtja arvestab sellega, et laenu saab ta kasutada praktiliselt tasuta. Kui aga tagasimakse hilineb, on olukord kardinaalselt teistsugune kui lubati põhidokumendis. Kostja leiab, et kohus peaks tunnistama Üldtingimuste punkti 6.3.1. tühiseks ja kohaldama intressimäära 0,0% aastas. Kostja palus viivisemäära rakendamisel arvestada ka, et laen muutus sissenõutavaks 13.11.2015 ja hagi esitamise ajaks oli möödunud 14 kuud, millisest ajast küllaltki suure osa viibis kostja kinnipidamisasutuses (03.10.2016 - 02.02.2017) ja ei saanud tegeleda võla tagasimaksmisega.
8.Kostja esitas kaja juurde tõenditena: kostja vabastustõendi ja määruse tsiviilasjas 2-16-111986. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Käesoleval juhul peab kohus siiski vajalikuks põhjalikumalt käsitleda järgnevat.
10.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle: - Express Credit AS (registrikood 12338141) ja kostja sõlmisid 14.10.2015 laenulepingu nr xxxx, mille alusel andis Express Credit AS kostjale laenu 300,00 eurot laenuperioodiga 30 päeva, mis kanti kostja, kes esitas laenutaotluse internetikeskkonnas, kontole samal päeval pärast seda kui oli tuvastatud kostja isikusamasus. - Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 13.11.2015 summas 300,00 eurot, sh laenu põhiosa 300,00 eurot ja intressid 0,00 eurot. - Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. - Express Credit AS saatis kostjale meeldetuletusi. - 30.01.2016 edastas Express Credit AS kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta. - Express Credit AS ja hageja sõlmisid 01.06.2016 loovutamislepingu, millega loovutati nõuded kostja vastu hagejale.
11.Express Credit AS-i ja kostja vahel 14.10.2015 laenulepingu nr xxxx sõlmimist tõendavad ka hageja poolt kohtule esitatud laenuleping (t/l 9), laenutaotlus (t/l 10), konto väljavõte (t/l 12) ja isikusamasuse tuvastamise ankeet (t/l 16). Nõude loovutamist hagejale tõendab teatis nõude loovutamisest (t/l 19). Kuivõrd eeltooduga on tõendatud, et Express Credit AS-i ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping, juhindub kohus poolte vahel vaidluse lahendamisel võlaõigus-seaduse (edaspidi VÕS) laenulepingu sätetest. Arvestades aga asjaolu, et Express Credit AS andis kostjale laenu oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsedes, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 4 (11)
lõike 1 tähenduses, kuna füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis/sõlmib lepingu tarbijana nii lepingu sõlmimise kui ka kehtiva VÕS § 1 lõike 5 tähenduses.
12.Kuna poolte vahel on sõlmitud kirjalik laenuleping, on leping pooltele täitmiseks kohustuslik vastavalt VÕS § 8 lõikele 2 sätestatule. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lõike 1 kohaselt tuleb, juhul kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, kohustus täita sellel tähtpäeval, VÕS § 82 lõike 7 kohaselt muutub aga kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. VÕS §-i 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Käesoleval juhul nähtub toimikus olevatest dokumentaalsetest tõenditest, et Express Credit AS on kostjale saatnud nõudekirju (t/l 17) andes kostjale täiendavaid tähtaegu kohustuste täitmiseks. Kuivõrd vaatamata eeltoodule kostja oma kohustust ei täitnud, ütles Express Credit AS 30.01.2016 kostjaga sõlmitud laenulepingu üles, mida tõendab ka teade laenulepingu ülesütlemise kohta (t/l 18). Tulenevalt eeltoodust on kogu tagasimaksmata laenunõue muutunud kostja suhtes sissenõutavaks. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuvalt oleks kostja võlgnevuse hagejale tasunud. Vastupidi, kostja tunnistas, et ta ei ole laenusummat tagastanud. Kuivõrd rahalise kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, on hageja laenu tagasimaksmise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 300,00 eurot.
13.Pooled vaidlevad käesoleval juhul, kas hageja intressi- ja viivisenõuded on tühised või mitte. Kohus märgib siinkohal, et vastavalt lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 4031 lõike 1 punktidele 6 kuni 11 tuli tarbijale esitada muuhulgas järgmised andmed: põhisumma, intressi ja mis tahes muude tasude summa, kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma, intressimäär aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused, kui tegemist on fikseerimata intressimääraga, ka muutumise ajavahemikud, tingimused ja kord, kui eri juhtudel kohaldatakse erinevaid määrasid, teave kõigi kohaldatavate määrade kohta, krediidi kulukuse määr aasta kohta, hoiatus tasumata maksetest tulenevate tagajärgede kohta, kohaldatav viivise aasta- ja päevamäär maksetega viivitamise korral ja selle kohandamise kord ning vajadusel viivituse korral hüvitamisele kuuluvad kulud. Ka VÕS § 4031 lõike 2 punkti 2 järgi edastatakse teave lepingust tulenevate tasude ning selliste tasude muutmise tingimused, kui tarbijalt tasusid nõutakse. Ka VÕS § 406 lõike 51 järgi tuli, juhul kui lepingu jõustumise ajal on teada, et mingi kulu kindla ajavahemiku möödudes muutub, seda määra arvutamisel arvesse võtta. VÕS § 4061 lõike 9 järgi loeti, juhul kui kindla ajavahemiku jooksul pakuti tarbijale erinevaid intressimäärasid ja tasusid, krediidi kulukuse määra arvutamisel kogu lepingu kestuse jooksul intressimääraks ja tasudeks kokkulepitud kõrgeim intressimäär ja kõrgeimad tasud.
14.Esmalt võtab kohus seisukoha hageja intressinõude osas. Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja intressi ülesütlemise, s.o 30.01.2016, seisuga summas 14,70 eurot, leides, et intressinõue tuleneb Üldtingimuste punktist 6.3.1. Kostja nimetatuga ei nõustunud, kuna laenu intressimäär oli 0,0% mitte aga 58,8% aastas nagu väidab hageja. Kohtule hageja poolt esitatud laenulepingus (t/l 9) ja taotluses (t/l 10), samuti Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehel (t/l 11) on sätestatud, et aastane fikseeritud intressimäär on 0,0%. Samuti ei ole Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehel infot intressimäära muutumise kohta juhuks kui maksetega hilinetakse (küll aga on nimetatud kohas informatsioon viivise ja meeldetuletuskirjade saatmise teenustasu kohta). 5 (11)
Üldtingimuste punktist 6.3.1. sätestatakse, et kui laenusaaja ei tagasta sooduslaenu lepingus ettenähtud tähtajaks, loetakse laen väljastatuks püsikliendi tavatingimuste alusel, st tähtaja ületamisel lisandub laenuintress laenu kasutamise eest perioodil laenusumma kasutusse võtmisest kuni laenusumma tagasimaksmise tähtpäevani vastavalt püsikliendi tavatingimustes kehtivale hinnakirjale (t/l 14, pöördel). Seejuures esitas hageja tõendamaks püsikliendi tavatingimustes sätestatud intressimäära e-kirjavahetuse Express Credit AS-iga (t/l 98-99), mille kohaselt oli seisuga 14.10.2015 Express Credit AS-i poolt väljastavate tagatiseta tarbijakrediidilaenude harilik intressimäär 4,9% kuus, s.o 58,8% aastas. Intressimäära muutumine ei nähtunud ka kostjale enne tähtaega saadetud teatises (t/l 96 ja 97) ega 03.12.2015 saadetud meeldetuletustes, kuigi tagasimakse tähtaeg oli juba möödunud (t/l 17). Esimene viide intressile kajastus alles 30.01.2016 kostjale edastatud ülesütlemise avalduses (t/l 18).
15.Kuigi VÕS § 397 lõike 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi ning muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud, rõhutab kohus, et VÕS § 94 lõike 3 järgi on fikseeritud intressimääraks lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. Kui kõik intressimäärad ei ole lepingus kindlaks määratud, loetakse intressimäär fikseerituks nendeks ajavahemikeks, milleks intressimäär on lepingu sõlmimisel väljendatud üksnes kindlaksmääratud protsendimäärana. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 408 lõike 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest, muuhulgas VÕS § 4031 lõike 1 punktides 1–11 nimetatud andmetest. Käesoleval juhul, kui hageja hinnangul on lepingu rikkumise puhuks kokku lepitud kõrgemas intressimääras, oleks pidanud see selgelt ja arusaadavalt sisalduma ka kostjale esitatud andmetes. Seejuures muutub aga VÕS § 408 lõike 2 järgi VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. VÕS § 408 lõike 4 järgi kui VÕS § 408 lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. VÕS § 408 lõike 6 järgi ei või, juhul kui VÕS § 408 lõikes 2 nimetatud juhul ei ole tarbijale avaldatud krediidi kulude suurust mõjutavate tingimuste muutmise eeldusi, krediidi kulude suurust tarbija kahjuks muuta. VÕS § 408 lõike 9 kohaselt alaneb, juhul kui krediidi kulukuse määr on tarbijakrediidilepingus märgitud tegelikust madalamana, lepingus kokkulepitud intressimäär protsendimäära võrra, mille võrra krediidi kulukuse määr on avaldatud tegelikust madalamana. Tulenevalt kõigest eeltoodust ei ole laenuleping küll tühine, kuid hageja ei saa nõuda ühelgi juhul VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast kõrgemat intressi. Kuivõrd aga käesoleval juhul oli kokku lepitud fikseeritud intressimääras 0,0%, ei saa lugeda intressimääraks ka VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär kuna see on suurem kokkulepitud intressimäärast. Ka ei esitanud hageja kohtule korrektseid ja usutavaid tõendeid nn tavalepingu intressimäära kohta, millele Üldtingimustes viidati, mis tõendab ka asjaolu, et need ei ole olnud kergesti kättesaadavad ka kostjale. Lisaks, hinnates lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke, misjuures käesoleval juhul, krediidiasutus, andes laenu intressimääraga 0,0% ei taotletud kohest kasumit, vaid tegemist oli pikaaegse turundusstrateegiga, ei saa ka pidada põhjendamatuks kohaldada just intressimäära 0,0%. Tulenevalt kõigest eeltoodust jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja intress summas 14,70 eurot.
16.Lisaks märgib kohus siinkohal, et ka vastavalt VÕS § 37 lõikele 3 ei oleks lepingu osaks tüüptingimus, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Sama tulemus oleks ka juhul kui tegemist oleks tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lõike 1 mõttes, mille järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu 6 (11)
olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, kuna VÕS § 41 järgi kehtib, juhul kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Käesoleval juhul ei ole hageja eeltoodut tõendanud.
17.Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja nõude osas mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seisuga 10.01.2017 summas 202,56 eurot ja täiendav viivis, mis vastab 1 (ühe) aasta eest arvestatud viivise nõudele, summas 172,80 eurot. Viivist arvestab hageja 0,16% päevas vastavalt lepingule ja Üldtingimuste punktile 6.3.2. Kostja vaidles vastu viivise nõudele osas, mis ületab seadusjärgse viivisemäära, paludes ülemäärast viivist vähendada kuni seaduses sätestatud viivisemäärani. Kostja palus arvestada, et hagi esitamise ajaks oli möödunud 14 kuud (maksekäsumenetluse ajaks 10 kuud), millisest ajast suure osa viibis kostja kinnipidamisasutuses (03.10.2016 - 02.02.2017) ja ei saanud tegeleda võla tagasimaksmisega. Kohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et laenulepingus (t/l 9) on viivisemääraks märgitud 0,16% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, kuid viivise aastamääraks on märgitud 0,0%. Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehel (t/l 11) on sätestatud, et sooduslaenu puhul on viivise määr 0,163% päevas või 0,0% aastas. Seega on laenulepingus viivise määra kohta vasturääkivad andmed.
18.Hageja viivisenõude lahendamisel juhindub kohus VÕS § 101 lõike 1 punktist 6, mille kohaselt võib, juhul kui võlgnik on rikkunud rahalise kohustuse täitmist, nõuda viivist ja VÕS § 113 lõikest 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seejuures on aga VÕS § 408 lõike 10 järgi, juhul kui viivis ei ole väljendatud aasta- ja päevamäärana, krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt viivist üksnes VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise määras. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul on lepingus märgitud viivise aastamääraks 0,0% kuigi päevamäära aluseks võttes oleks see 58,4%, mis on märkimisväärselt suurem kui seadusjärgne viivisemäär, tuleb laenuandjale siinkohal ette heita soovi varjata tegelikke võimalikke kulusid, mis aga ei ole lubatud arvestades tarbijate kaitseks sätetatud rangete nõuetega, või vähemalt äärmist lohakust lepingu koostamisel, mis viib käesoleval juhul nõudeõiguse kaotamiseni. Juhul kui võlausaldaja soovib kehtestada kõrgemat viivisemäära, tuleks tal tuua lepingus ja ka ülejäänud dokumentides välja korrektselt kliendile arusaadavalt ja selgelt nii viivise aasta- kui ka päevamäär. Kuna aga viivise rakendamine sõltub eelkõige võlgnikust endast, ei oleks põhjendatud käesoleval juhul jätta viivist tervikuna välja mõistmata. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus käesolevaga kostjalt hageja kasuks välja viivised perioodi eest 14.11.2015 - 10.01.2017 summas 27,91 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kuid seda samuti seadusjärgses määras, mis ühe aasta eest on 24,07 eurot. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt tema kasuks välja sissenõutavaks muutnud viivise summas 174,65 eurot (202,56-27,91) ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise summas 148,73 eurot (172,80-24,07).
19.Samuti märgib kohus siinkohal, et ka VÕS § 415 lõike 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kuigi seadusandja on jätnud VÕS § 415 lõike 1 esimeses lauses VÕS § 113 lõikele 1 7 (11)
viidates täpsustamata, kas viide hõlmab lisaks VÕS § 113 lõike 1 teisele lausele ka kolmandat lauset, kaotaks kohtu hinnangul vastasel korral regulatsioon oma mõtte, sest sellisel juhul oleks alati võimalik tarbijakrediidilepingus ette näha seadusjärgsest suurem viivisemäär. Lisaks eeltoodule oleks aga ka Riigikohtu 10.05.2016 kohtulahendi tsiviilasjas 3-2-1-25-16 punkti 13 valguses hageja poolt taotletud viivised ülemäärased ja seega tühised vastavalt VÕS § 42 lõikele 1 ja lõike 3 punktile 5, kuna seadusjärgne viivisemäär jääb alla 9% aastas, kuid praeguses asjas oleks kokkulepitud viivisemäär 58,4% aastas, mis aga ületab seaduslikku viivisemäära üle kuue korra. Sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks, kuna Riigikohtu hinnangul on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Aga ka seejuures ei oleks leping tühine VÕS § 41 järgi, kuna kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud, ning ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
20.Kuivõrd kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras, puudub vajadus võtta seisukoht kostja taotluse osas vähendada viiviseid kuni seaduses sätestatud viivisemäärani vastavalt VÕS § 113 lõikele 8, mille kohaselt võib viivist maksma kohustatud isik nõuda selle vähendamist VÕS§ 162 järgi, mille lõike 1 kohaselt võib kohus, juhul kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
21.Viimasena võtab kohus seisukoha võla sissenõudmiskulude, kokku summas 25,00 euro, osas. Nimelt on kostjale saadetud hagiavalduse kohaselt meeldetuletus, mille tasuks oli 5,00 eurot, ülesütlemise teatis, mille tasuks oli 15,00 eurot ja nõude loovutamisteade, mille tasuks oli 5,00 eurot. Samuti on saadetud kostjale ka tasuta teatisi (t/l 96-97). Nõudealusena viitab hageja Üldtingimuste punktile 9.7. (t/l 15). Kostja ei vaielnud nimetatud summade hüvitamisele vastu. Kohus märgib, et võla sissenõudmiskulude kokkulepe on lisaks kajastatud ka korrektselt Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehel (t/l 11), kus hoiatatakse kostjat, et juhul kui ta maksetega hilineb, on õigus nõuda kirjade saatmise teenustasu, misjuures on loetletud meeldetuletuse ja loovutamisteate hind 5,00 eurot ja ülesütlemise teatise hind 15,00 eurot. Ka lepingu sõlmimise ajal kehtinud ja ka käesoleval ajal kehtiva VÕS § 1132 lõike 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5,00 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lõike 2 punkti 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30,00 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15,00 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5,00 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500,00 eurot. VÕS § 1132 lõike 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Käesoleval juhul on hageja eelnimetatud nõudeid täitnud. Tulenevalt kõigest eeltoodust kuulub käesoleval juhul kostja poolt hagejale hüvitamisele võla sissenõudmiskulud, kokku summas 25,00 eurot, mida kohus peab ka mõistlikuks kuluks, arvestades sissenõudja kulu tööjõule ja -ajale. Tsiviilasja hinna määramine 8 (11)
22.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus menetluse alguses kehtinud TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS § 133 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Sama paragrahvi lõike 2 järgi liidetakse TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Tulenevalt asjaolust, et hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 300,00 eurot, intressid 14,70 eurot, võla sissenõudekulud 25,00 eurot, viivised seisuga 10.01.2017 summas 202,56 eurot ja täiendava viivise arvestatuna 172,80 eurot, kokku 715,06 eurot, on nimetatu ka käesoleva tsiviilasja hind. Menetluskulude jaotamine ja menetluskulude kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, mh määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Vastavalt TsMS § 163 lõikele 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 715,06 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 376,98 eurot, jätab kohus kulud 53% ulatuses kostja ja 47% ulatuses hageja kanda.
24.TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab antud juhul menetluskulud kindlaks käesoleva kohtuotsusega.
25.Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 965,00 eurot, mis koosnevad menetluses tasutud riigilõivust 125,00 eurot ning õigusabikulust summas 840,00 eurot. Hageja esindajal, kelle töötunni hinnaks on 120,00 eurot, kulus materjaliga tutvumiseks 1,0 h, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja hagi kohtusse esitamiseks 1,0 h, kostja kaja ja vastusega tutvumiseks 1,0 h, seisukoha koostamiseks 1,5 h, kostja täiendava vastuse ja seisukohaga tutvumiseks 1,0 h ning täiendava seisukoha koostamiseks 1,5 h. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Hageja esitas kohtule ka õigusabikulude arved summas 365,00 eurot ja 600,00 eurot, milles on märgitud ekslikult sõnadega summaks 465,00 eurot. Kostja vastuväiteid menetluskulude suurusele ei esitanud, paludes jätta menetluskulud poolte endi kanda. Samuti ei esitanud kostja tähtaegselt ka oma menetluskulude nimekirja, mistõttu ei kuulu kostja võimalikud kulud ka hageja poolt kostjale hüvitamisele.
26.TsMS § 174 lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 7 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lõike 5 kohaselt seotud 9 (11)
menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 punkti 1 järgi on kohtuväliseks kuluks ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus analüüsib kohtule hageja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust sisuliselt, käsitledes esmalt lepingulise esindaja tunnitasu suurust ning seejärel hageja esindaja poolt teostatud toimingute ja nende teostamise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.
27.Esiteks võtab kohus seisukoha hageja esindaja tunnitasumäära osas. Hagejat esindas esindaja, kelle tunnihinnaks oli 120,00 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kostja hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades asjaoluga, et Riigikohtu 11.02.2015 kohtulahendi tsiviilasjas 3-2-1-115-14 punkti 14 kohaselt on Riigikohus pidanud tavapäraseks tunnitasuks ka 147,49 eurot, mis sisaldab käibemaksu, leiab, et eelnimetatud tunnihind on, arvestades ka käesoleva asja kestust ja töömahukust, käesoleval juhul põhjendatud.
28.Alljärgnevalt analüüsib kohus iga hageja esindaja poolt teostatud toimingu ja selle teostamise peale kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust eraldi.
28.1.Hageja esindaja tutvus materjalidega ja koostas hagiavaldust ning esitas seda kohtusse kokku 2,0 h. Kohus leiab, et trafaretses kohtunõudes ei peaks esindajal kuluma materjalidega tutvumiseks 1,0 h, samuti ei peaks hagi koostamiseks kuluma veel omakorda 1,0 h. Seetõttu leiab kohus, arvestades ka hagiavalduse mahtu (t/l 5-8, kahepoolne, lisad 9-21), et nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks saab käesolevas asjas olla kokku 1,0 h, mille eest on tasu 120,00 eurot.
28.2.Järgmise toiminguna tutvus hageja kostja kaja ja vastusega 1,0 h ning koostas nendele seisukohta 1,5 h. Arvestades kaja ja vastuse (t/l 62-68, lisad 69-73) sisu (sisu alla 2 lk) ja mahtu, samuti hageja vastuse (t/l 77-79, kahepoolne) sisu (sisu samuti alla 2 lk) ja mahtu, ei saa pidada põhjendatuks toimingute ajakuluks kokku enam kui 1,0 h, mille eest on tasu 120,00 eurot.
28.3.Viimaste toimingutena tutvus hageja esindaja kostja täiendava vastuse ja seisukohaga 1,0 h ja koostas hageja täiendavat seisukohta 1,5 h. Kohus, arvestades ka kostja täiendava vastuse (t/l 89-91) ning hageja täiendava vastuse (t/l 94-95, lisad 96-99) sisu (vastavalt sisu 1 lk ja 2 lk) ja mahtu, leiab, et nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks saab olla samuti maksimaalselt 1,0 h, mille eest on tasu 120,00 eurot.
28.4.Tulenevalt eeltoodust on hageja põhjendatud õigusabikulude suurus 360,00 eurot (120,00 + 120,00 + 120,00), misjuures 53% õigusabikuludes moodustab 190,80 eurot, mille kohus ka kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistab. Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega ka tasakaalus olevaks.
29.Lisaks taotles hageja ka menetluses tasutud riigilõivu hüvitamist. Nimelt on hageja tasunud riigilõivu 125,00 eurot (t/l 20). Kostja hageja poolt nõutava riigilõivu osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus selgitab, et kuivõrd vastavalt TsMS § 138 lõikele 2 on kohtukuluks muuhulgas ka riigilõiv, misjuures hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on otseselt seotud kohtumenetlusega ning sellest tulenevalt kohaldub ka riigilõivu hüvitamise nõudele kohtuotsusest tulenev menetluskulude jaotus ja kohus jättis menetluskulud 53% ulatuses kostja ja 47% ulatuses hageja kanda, ja 125,00 eurost 53% on 66,25 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivust 66,25 eurot.
30.Tulenevalt kõigest eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 485,00 eurot, millest riigilõiv on 125,00 eurot ja lepingulise esindaja kulud 360,00 eurot, märkides, et 53% 10 (11)
nimetatud menetluskuludest on 257,05 eurot, mille kohus ka kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistab. Seejuures jätab kohus rahuldamata hageja avalduse menetluskulude summas 480,00 eurot kindlaksmääramiseks ja sellest 53% väljamõistmiseks.
31.TsMS § 174 lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul on hageja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
32.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotles hageja viivise väljamõistmist.
33.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.