Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

tsiviilasjas määrusega. Hageja esindaja märkis, et hageja on elanud üle istungite vahepealsel ajal kaks insulti ja on tänaseks nendest toibunud. Samas vajab hageja edasise eluga toimetulekuks kõrvalist abi ning sellest tulenevalt on ta oma elu ka vastavalt ümber korraldanud ning johtuvalt toodud asjaolust ei ole tal enam põhjendatud huvi antud tsiviilasja edasiseks menetluseks. Hageja kinnitas, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja esindaja palus kohtul menetlus lõpetada seoses hagist loobumisega. 20.09.2007.a saabus kohtusse kostja esindaja poolt taotlus menetluskulude väljamõistmiseks. Taotluses kinnitas kostja esindaja, et ta on kätte saanud hageja esindaja poolt kohtule edastatud taotluse hagist loobumiseks. Kostja esindaja märkis, et kostjal puuduvad vastuväited menetluse lõpetamiseks seoses hageja hagist loobumisega. Samas kinnitas kostja, et soovib kohtuasjaga seonduvate menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Taotluses tugines kostja esindaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 4 sätetele, mille kohaselt ei piira hagist loobumine kostja õigust nõuda hagejalt tema menetluskulude väljamõistmist. 25.09.2007.a õiendi kohaselt kinnitas Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid vandeadvokaat ja juhatuse liike Paavo Paas, et vastavalt kliendilepingule on Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid väljastanud kostjale Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-06-3739 osutatud õigusabi eest: - 30.11.2005.a arve nr 794 summas 3386,60 krooni; - 30.11.2006.a arve nr 991 summas 3677,67 krooni; - 29.12.2006.a arve nr 1078 summas 2812,33 krooni; - 31.01.2007.a arve nr 92 summas 2379,67 krooni; - 28.02.2007.a arve nr 190 summas 2487,83 krooni; - 30.04.2007.a arve nr 442 summas 2920,50 krooni. Õiendi järgi on nimetatud arved kostja poolt käesolevaks ajaks tasutud. 14.11.2007.a esitas hageja esindaja kohtule seisukohad menetluskulude väljamõistmise taotlusele. Hageja esindaja palus jätta menetluskuluna hagejalt välja mõistmata 30.11.2005.a arve nr 794 summas 3386,60 krooni ja 30.04.2007.a arve nr 442 osaliselt summas 1100 krooni. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3 lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. TsMS § 168 lg 4 kohaselt mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, kui hageja hagist loobub, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul ei tinginud hagist loobumist mitte kostja poolt nõude täitmine vaid asjaolu, et hagejal ei ole enam põhjendatud huvi käesoleva tsiviilasja edasiseks menetluseks. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et

2-06-3739 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Kohus märgib, et käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 15 000 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-le 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga kuni 15 000 krooni maksimaalselt 5000 krooni. Sama määruse § 2 kohaselt võib kohus asja keerukuse või mitme esindaja menetluses osalemise korral (näiteks kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada), samuti kui osa kuludest on põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, rakendada kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, mis saadakse §-s 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,3. Kohus, tutvunud kostja esindaja taotlusega menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks summas 17 664,60 krooni, leiab, et kantud õigusabikulude määr ei ole põhjendatud ning puudub ka alus kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära rakendamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-st 1 rahuldab kohus kostja esindaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab hagejalt välja kostja kasuks 5000 krooni. Kohus juhib hageja tähelepanu TsMS § 150 lg 2 p-le 2, mille kohaselt on hagejal õigus esitada kohtule avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.