Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

raamatupidamisandmete kontrollimisel ei olnud võimalik tuvastada, kelle vastu nimetatud laenusumma on suunatud. Seega on ka antud punktis andnud kostjad hagejale valekinnitusi andmete tõesuse kohta ning hageja on saanud kahju nimetatud asjaolust tulenevalt 958,68 eurot. 4) XxxxOÜ 2013.a. majandusaasta aruandes on kajastatud nii 01.01.2013.a. kui ka 31.12.2013.a. seisuga negatiivne oma osa summas 5 706 eurot. Samas sätestab Äriseadustiku § 162, et oma osa omandamine on lubatud üksnes juhul kui osaühingule kuuluva osa nimiväärtus ei ületa 1/3 osakapitalist ja osa omandamine ei too kaasa netovara vähenemist alla osakapitali ja reservide kogusumma. Ühtlasi on oluline märkida, et oma osa ei tohi hoida bilansis üleval kauem kui 12 kuud, peale millist perioodi peab selle liitma eelmiste perioodide kasumisse/kahjumisse. Nimetatud toiming oli XxxxOÜ-l tegemata ning peale seda kui hageja kui ostja nimetatud kande 2014.a. audiitori nõudmisel ära tegi, vähenes nimetatud summa võrra XxxxOÜ eelmiste perioodide kasum ehk hageja vara. Seega ei olnud kostjate kinnitused bilansis sisalduvate eelmiste perioodide kasumi kohta tõesed ning hageja on saanud kahju nimetatud asjaolust tulenevalt 5706 eurot. 5) Peale XxxxOÜ osaluse üle võtmist ja raamatupidamisdokumentide kontrollimist on hagejale saanud teatavaks, et kostjad on perioodil juuni 2014.a. kuni novembri lõpp 2014.a. tasunud Advokaadibüroo Fort OÜ arveid kogusummas 4 986 eurot. Nimetatud arvete spetsifikatsioonidest nähtub, et kõik Advokaadibüroo Fort OÜ poolt osutatavad konsultatsioonid olid tegelikkuses osutatud kostjatele seoses hageja ja kostjate vahelise müügitehingu ettevalmistamisega. Ka nimetatud osas ei vasta tõele kostjate kinnitused raamatupidamise korrektsuse osas ning hageja on saanud kahju nimetatud asjaolust tulenevalt 4 986 eurot. Kokku on hageja saanud kahju 30 835,71 eurot. Hageja on seisukohal, et kostjate poolt lepingus ja lepingu sõlmimisele eelnevalt antud kinnitusi tuleb käsitleda ühtse tervikuna ning kuivõrd kostjad on andnud lepingus ja ka lepingueelselt hagejale valekinnitusi andmete tõelevastavuse osas, siis on kostjad hagejale kahju tekitanud ning vastutavad hageja ees. Samuti on selge, et juhul kui hageja oleks teadnud, et eelpool märgitud asjaolud esinevad, ei oleks hageja sõlminud vastavat müügilepingut lepingus toodud tingimustel, vaid oleks nõudnud lepingu sõlmimist 30 835,71 euro võrra väiksemas summas. Nimetatud ulatuses on kostjad hagejale valekinnituste ja tegelikkusele mittevastavate andmete esitamisega ka kahju tekitanud. Lepingu punkti 8.2. kohaselt vastutavad müüjad kõigi lepinguga seoses tõusetuvate nõuete ja/või kohustuste eest solidaarselt. Antud juhul on hageja tõendanud, et kostjad on andnud müügilepingut sõlmides võõrandatava osaluse raamatupidamisliku ja varalise seisundi osas valekinnitusi ning on kajastanud bilansis mitmeid ridasid selliselt, et hagejal jäi ebaõige arusaam XxxxOÜ osaluse väärtusest. Seega on hagejale tekkinud kahju kokku 30 835,71 eurot. Kuivõrd lepingu punkti 8.1.4. kohaselt vastutab iga müüja lepingust tuleneva kohustuse sh. kinnituse rikkumise eest kokku kuni 50 % ulatuses konkreetsele müüjale tasutud ostuhinna osast, siis palub hageja XxxxOÜ-lt mitte välja mõista suuremat summat kui 13 794,50 eurot ja Xxxx OÜ-lt mitte välja mõista suuremat summat kui 13 794,50 eurot.

jooksul päevast, mil hageja sai teada või pidi teada saama kinnituse rikkumisest. Samast punktist tuleneb täiendavalt, et (i) hageja pidi teavitama müüjaid kinnituste rikkumisest ka siis, kui kinnituste rikkumisega seoses ei ole kahju tekkinud või kahju tekkimine on tõenäoline või võimalik tulevikus ning (ii) eelmärgitud tähtaja jooksul teate esitamata jätmise korral ei vastuta müüjad kinnituste rikkumise eest ning hageja minetab õiguse kinnituste rikkumisele tugineda. Müügilepingu p 8.3 viimasest lausest tuleneb üheselt, et sättes viidatud 14-päevase tähtaja näol on tegemist õigust lõpetava tähtajaga, st tähtaja eiramise korral ei ole hagejal hiljem enam õigust kinnituste rikkumisele tuginedes kostjatelt kahju hüvitamist nõuda. Müügilepingu p-dest 15.1-15.4 tulenevalt pidi hageja p-s 8.3 viidatud teate (i) esitama kirjalikus vormis, (ii) kostjatele üle andma kas isiklikult, saatma kulleriga või e-postiga p-s 15.3 märgitud kostjate kontaktandmetele (millisel juhul loeti teade edastatuks üksnes juhul, kui adressaat kinnitab e-kirja kättesaamist, ja (iii) saatma eraldi igale konkreetsele kostjale (müüjale). Kostjad rõhutavad, et hageja pidi igal juhul kõigi hagi esemeks olevate kahjunõuete puhul kinnituste väidetavast rikkumisest teada saama juba oluliselt varem, kui 14 päeva jooksul enne hagi esitamist. Seetõttu ei saa ka hagiavaldust ennast mingil juhul käsitada tähtaegse teatena müügilepingu p 8.3 mõttes. Hageja viis enne müügilepingu sõlmimist läbi põhjaliku Auditi – hagi esemeks olevate kahjunõuete rahuldamine on seetõttu välistatud. Hageja ei väida, et hageja ei saanud Auditit soovitud mahus läbi viia ning, et kostjad jätsid hagejale üle andmata viimase küsitud dokumendid ja/või teabe. Vastupidi, müügilepingu p-s 7.11.6 kinnitas hageja sõnaselgelt, et (i) sai teostada Auditi mahus, milles ta seda läbi viia soovis, (ii) ta on avaldanud müüjatele kõik Auditi käigus tuvastatud negatiivsed leiud ja (iii) kõik negatiivsed leiud lahendati müügilepingu tekstis hagejale sobival viisil. Olukorras, kus hageja teostas põhjaliku Auditi ning kinnitab sõnaselgelt, et kõik küsimused (sh raamatupidamist ja finantsnäitajaid puudutavad) lahendati hagejale sobivalt müügilepingus, ei saa kostjad olla rikkunud hagis viidatud (raamatupidamisalaseid) kinnitusi. Järelikult puudub juba kostjate poolne kohustuse rikkumine kui võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kohane kahjunõude primaarne eeldus. Samuti on eeltoodut arvestades ilmne, et kostjad ei vastuta hageja poolt etteheidetavate rikkumiste eest. Nii tuleneb müügilepingu p-st 8.1.2, et hagejal ei ole õigust nõuda kinnituste rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist, kui rikkumise aluseks olev asjaolu oli kostjate poolt mõistlikult avaldatud enne müügilepingu sõlmimist, sh kui selline asjaolu oli mõistlikult avaldatud Auditi käigus või kättesaadav avalikest registritest. Kostjad on seisukohal, et kostjad ei ole müügilepingut rikkunud ega vastuta väidetavate rikkumiste eest. Kostjad on ka seisukohal, et kostjad ei ole rikkunud ka lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid kohustusi (VÕS § 14 lõigetest 1 ja 2 tulenev tõe- ja teavitamiskohustust). Kostjad ei andnud hagejale lepingueelsete läbirääkimiste käigus ebaõigeid kinnitusi. Teavitamiskohustuse osas rõhutavad kostjad veelkord, et hageja viis enne müügilepingu sõlmimist läbi XxxxOÜ juriidilise, ärilise ja finantsauditi. VÕS § 14 lg 2 kontekstis tuleb arvestada, et hageja näol on tegemist äriühingu ja professionaalse turuosalisega, kes pealegi kaasas Auditi teostamisele täiendavalt professionaalsed finants- ja juriidilised nõustajad. Kostjad andsid hagejale üle kogu asjakohase raamatupidamisdokumentatsiooni. Samuti kohustus hageja müügilepingu p-de 7.3 ja 7.11.6 järgi analüüsima Auditi käigus avalikest registritest (sh äriregistrist) kättesaadavat teavet. Hageja kinnitas müügilepingu p-s 7.11.6 expressis verbis, et sai (i) Auditi läbi viia soovitud mahus ja (ii) kõik negatiivsed leiud lahendati müügilepingus hagejale sobival viisil. Sellises olukorras ei saa kuidagi väita, et kostjad rikkusid hageja suhtes tõe- ja/või teavitamiskohustust. Kostjad leiavad kokkuvõtvalt, et hagi esemeks olevad kahju hüvitamise nõuded on alusetud. Hagi tuleb seetõttu jätta tervikuna rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused.

tähendab "vajalikku ettevaatlikkust" või "mõistlikku hoolt" üldises kasutuses. Nõuete hoolduse protsess (raamistik) jaguneb erinevateks audititeks), käigus, mis on loeteletud lisas 6 ning müüja poolt või tema nimel edastatud dokumendid ja kirjalikult antud vastused kõigile ostja ja tema nõustajate küsimustele ja teabesoovidele ning „avalikustatud teave“ on faktid, asjaolud või muu teave, mis on avaldatud täielikult, ausalt ja selgelt sellisel viisil ja sellise täpsuse ja üksikasjalikkusega, mis võimaldab mõistlikul ostjal võtta vastu informeeritud hinnangu asjaomase fakti, asjaolu või muu teabe ning selle olemuse ja mõju kohta. Hageja ei ole väitnud, et kostjad ei ole hagejale andnud andmeruumi teavet, so XxxxOÜ ja XxxxOÜ auditeerimiseks esitatud dokumente (so lepingu lisa 6, tl 53-54 I kd). Tuvastatud on, et lepingu punkti 7.1. kohaselt andsid kõik müüjad ostjale lepingu lisas 3 loetletud kinnitused, kusjuures müüjad avaldasid, et teadvustavad, et ostja sõlmib käesoleva lepingu tuginedes kõigile müüjate kinnitustele, eeldades, et nimetatud kinnitused on tõesed, õiged ega ole eksitavad ning ei ole antud kavatsusega kallutada ostjat käesolevat lepingut sõlmima. Lepingu p 7.2. kohaselt on müüjate poolt antavad kinnitused piiratud lepingu lisas nr 3 toodud kinnitustega ning müüjad ei anna ostjale mis tahes muid kinnitusi ja ostjal ei ole õigust tugineda mis tahes muudele kinnitustele mistahes õiguskaitsevahendite kasutamise eesmärgil. Lepingu p 7.3. kohaselt nähtub, et müüjate poolt kinnituste andmisel eeldavad müüjad, et ostja on due dilligence tegemisel tavapärase põhjalikkusega analüüsinud kõiki fakte, asjaolusid ja informatsiooni, mis on avaldatud avalikustatud dokumentides ja avalikustatud teabes ning mis oli ostjale Kinnistusraamatust, Kaubamärgiregistrist, Majandustegevuse registrist, Äriregistrist ja Eesti Väärtpaberite Keskregistrist kättesaadav. Hageja ei ole väitnud, et talle ei oleks olnud kättesaadav informatsioon müügieseme kohta Kinnistusraamatust, Kaubamärgiregistrist, Majandustegevuse registrist, Äriregistrist ja Eesti Väärtpaberite Keskregistrist. Lepingu p-s 7.11.6. on sätestatud, et ostja on viinud enne käesoleva lepingu sõlmimist läbi professionaalsete finants- ja õigusnõustajate kaasabil äriühingute juriidilise, ärilise ja finantsilise auditi lähtudes müüja poolt esitatud dokumentatsioonist ja informatsioonist (Andmeruumi teave ja Avalikustatud teave) ning punktis 7.3. nimetatud avalikest registritest kättesaadavatest andmetest. Ostja kinnitab, et ta sai äriühingu auditi teostada mahus, milles ta seda läbi viia soovis, on müüjatele avaldanud kõik auditi käigus tuvastatud negatiivsed leiud ning need on lepingu tekstis lahendatud ostjale sobival viisil. Lepingu p 7.4. kohaselt loetakse kinnitused kehtivaks nii lepingu sõlmimise hetkel kui ka tehingu täitmise päeval. Hageja tugineb lepingu p-le 7.1. ja lepingu lisa 3 p-le 4, milles müüjad ehk kostjad on andnud kinnitused raamatupidamisaruannete ja dokumentatsiooni kohta (kohtuistungil, tl 48p III kd). Lepingu lisa 3 („Kinnitused“) p 4.1. kohaselt annavad raamatupidamisaruanded (mille koopia sisaldub Avalikustatud dokumentides) tõese ja õige ülevaate äriühingu finantsseisundist, maksejõulisusest, varadest, kohustustest, likviidsusest, rahavoogudest ja olukorrast bilansipäeva seisuga (lepingu p 1.1. kohaselt on „Bilansipäev“31.12.2013) ning äriühingu nimetatud kuupäeval lõppenud majandusaasta kasumist (kahjumist). On koostatud ja auditeeritud vastavalt kõigile kohaldatavatele õigusaktidele ja raamatupidamisstandarditele ning heale raamatupidamistavale, need on koostatud lähtudes alustest ja põhimõtetest, mis on kooskõlas nende aluste ja põhimõtetega, mida on kasutatud bilansipäevaga lõppenud majandusaastale eelnenud

majandusaasta auditeeritud kohustuslike raamatupidamisaruannete koostamiseks. Äriühingule kohaldatavad Raamatupidamisstandardid vastavad täielikult kohaldatavatele õigusaktidele ja kohalikule raamatupidamistavale. Lepingu lisa 3 p 4.2. sätestab, et äriühingul puuduvad mistahes olulised tingimuslikud või tingimusteta rahalised või muud kohustused, mis tulenevad bilansipäeva aset leidnud sündmustest, mida ei ole raamatupidamisaruannetes selgelt identifitseeritud ja kajastatud või mille kohta ei ole raamatupidamisaruannetes tehtud eraldisi, tingimusel, et need on kajastatud raamatupidamisaruannetes bilansipäeva seisuga vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele (tl 39- 47 I kd). Lepingu ja lepingu lisade alusel on võimalik teha järeldus, et kostjad on andnud kinnitused selle kohta, et äriühingu

finantsseisundit kajastavad raamatupidamisaruanded ja dokumentatsioon on tõesed ning on koostatud vastavalt õigusaktidele, raamatupidamisstandarditele ja heale raamatupidamistavale, samas lähtudes eeldusest, et hageja on due dilligence tegemisel tavapärase põhjalikkusega analüüsinud kõiki dokumente ja teavet. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et äriühingu raamatupidamises esinesid audiitori selgitavas kirjas esitatud puudujäägid (tl 101-103 I kd), mis on lisaks tõendatud majandusaasta aruannete (tl 66-80, 81-100 I kd), hageja seadusliku esindaja vande all antud ütluste (tl 47 III kd) ja kaudselt ka hageja seadusliku esindaja kirjaga (tl 161-164 II kd). Kostjad ei ole ümber lükanud asjaolu, et ärihingu raamatupidamise aruannetes olid audiitori kirjas avaldatud puudujäägid. Seega, saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kostjate antud kinnitused ei olnud tõesed. Tulenevalt raamatupidamise seadusest tuleb kajastada äriühingu majandusaasta aruannetes tegelikkusele vastavaid andmeid, st aruannetes kajastatud andmed peavad oleme õiged.

(allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Audit). Seega on auditeerimise käigus võimalik teha

kindlaks ka müügieseme vastavus lepingutingimustele. Lepingus on avaldatud ka sõnaühend “Due Dilligence“, mille seletus on esitatud eespool. Sõna „audit“ ja sõnaühendit „Due Dilligence“ koos hinnates, asub kohus seisukohale, et hageja viis lepingu sõlmimise eelselt läbi äriühingu auditi, mille käigus oli võimalik tuvastada müügieseme lepingutingimustele mittevastavus, käesoleval juhul äriühingu raamatupidamise aruannete puudujäägid. Seda seisukohta kinnitab ka asjaolu, et hageja puhul oli tegemist professionaalse ostjaga (turuosalisega) ning auditi tegemiseks olid hagejal kaasatud professionaalsed finants- ja juriidilised nõustajad. Hageja seaduslik esindaja on vande all antud ütlustes selgitanud, et „Ostja poolt esitatud pakkumiste ja selle alusel koostatud eellepingu üheks tingimuseks oli üldistava ostueelse analüüsi läbiviimine ehk „red flag“, milline analüüs erineb auditist põhimõtteliselt, so kui auditi sisuks on ettevõtte finantsilise, juriidilise, tehnilise ja maksualase andmete põhjalik analüüs, millega tavaliselt ostja võtab ka vastutuse, et ta on saanud kõik andmed kätte ja on sel viisil saanud võimaluse neid leidusid kajastada ostupakkumiste tingimustes, siis „red flag“ ostuanalüüs seevastu keskendub kõige olulisemate andmete analüüsile, kusjuures analüüsitakse ainult müüjate poolt ostjale edastatud andmeid ja ostja ei kontrolli edastatud andmete õigsust.“ (tl 47 III kd). Hageja seaduslik esindaja on oma ütlustes viidanud ka poolte vahel allakirjutatud kavatsuste kirjale ja selle punktile 3.3, kus on kokku lepitud, et ostja teeb „red flag“ ostuanalüüsi, mitte auditi (tl 47 III kd). Tunnistaja Xxxxon kinnitanud, et kavatsuste kirjaga olen kursis, see edastati omanikele, kes selle allkirjastasid. Olin kursis, et kavatsuste kirjas oli kokkulepitud „red flag“ süsteemis, see tähendab, et kui ostja viib läbi auditi ja selle käigus selgub, et on oluline puudujääk, siis lõpetatakse audit ära ja müügi läbirääkimised katkevad (tl 46pöördel III kd). Seega, on isikuliste tõendite alusel võimalik asuda sisukohale, et äriühingu audit tehti nn „red flag“ analüüsina (kuigi dokumentaalset tõendit, so nn kavatsuste kirja kohtule esitatud ei ole), mis ei tähenda seda, et hagejal kui professionaalsel ostjal ei oleks olnud võimalik enne lepingu sõlmimist läbi viia auditit sellises mahus, et tuvastada võimalikud vead raamatupidamise aruannetes enne lepingu sõlmimist. Ei ole tuvastatud, et kostjad seda oleks takistanud.

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.