Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 200 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-06-28049, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Menetluse käik 06.10.2006.a esitas xxx Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse xxx vastu 2760,91 krooni saamiseks. Harju Maakohtu 18.12.2006.a määrusega andis kohtunikuabi nõude üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 29.01.2007.a esitas xxx kohtule hagi xxx vastu 2768,65 krooni saamiseks. 30.05.2007.a täpsustas hageja hagiavaldust ja palus kostjalt välja mõista 2719,92 krooni. Kostja vaidles hagile vastu. 07.11.2007.a toimunud kohtuistungil loobus hageja esindaja nõudest kostja vastu ja palus tagastada pool tasutud riigilõivust. Kostja esindaja esitas taotluse kohtukulude hüvitamiseks, milles palus kohut kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-ga 1 hüvitada kostjale kulud õigusabikulud summas 3363 krooni. Kostja esindaja loobus osaliselt kohtukulude nõudest ning palus välja mõista 2000 krooni. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esitatud taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. xxx tasus 24.07.2006.a ja 12.01.2007.a arvelduskontolt nr 221023835578 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072123, 24.07.2006.a maksekorralduse selgitus: „riigilõiv, xxx“, 12.01.2007.a maksekorralduse selgitus: „täiendav riigilõiv, ts asi 2-06-28049, xxx, xxx“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 250 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 125 krooni. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda xxx arvelduskontole nr 221023835578 Hansapangas. TsMS § 168 lg 4 kohaselt mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, kui hageja hagist loobub, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul ei tinginud hagist loobumist mitte kostja poolt nõude täitmine vaid asjaolu, et hagejal ei ole enam põhjendatud huvi käesoleva tsiviilasja edasiseks menetluseks. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse asja

2-06-28049 menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Kohus märgib, et käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 2030,40 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-le 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga kuni 5000 krooni maksimaalselt 2500 krooni. Käesolevas asjas on kostja esindaja palunud hagejalt välja mõista õigusabikulu 2000 krooni. Kohus, tutvunud kostja esindaja taotlusega hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks, leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Kostja esindaja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine hagejalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-st 1 rahuldab kohus kostja esindaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning mõistab hagejalt välja kostja kasuks 2000 krooni.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.