Võlaõigus › Võõrandamislepingud

alltöövõtja poolt täies ulatuses teostatud ning tellija M.M on kokkulepitud tööd vastu võtnud ja töövõtulepingu alusel kostjale ka tasu maksnud. Kuivõrd M.M. teostatud töödes esinesid teatud kvaliteediprobleemid, vähendas M.M. lepingu järgi nõuetekohase töö eest maksmisele kuuluvat hinda 7% võrra. Tänase päevani ei ole aga kostja peatöövõtjana maksnud hagejale kui alltöövõtjale kokkulepitud tasu summas vastavalt alltöövõtja poolt teostatud töödele. M M teostatud töödes esinenud kvaliteediprobleemidega seonduvalt on põhjendatud vähendada ka kostja poolt hagejale makstavat tasu 148 680 krooni 7% võrra s.o 10 407 krooni võrra. Seega kuulus kostja poolt hagejale tasumisele 138 273 krooni. Hageja leiab, et poolte vahel on sõlmitud suuline alltöövõtuleping, millega hageja võttis endale kohustuse teostada tellijale M.M. hinnapakkumises nr 0008 nimetatud tööd. Neil asjaoludel nõuab OÜ T. hagis OÜ D. vastu VÕS §-de 635 lg 1, 3; 637 lg 3, 4 alusel 138 273 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagile (tl 14-15) ja kohtuistungitel (tl 47-52, 55-58) hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja teinud töid hagis kirjeldatud objektil ning on tellinud ka alltöövõttu, kuid mitte hagis kirjeldatud asjaoludel. Kostja ei ole hinnapakkumist nr 0008 saanud ning hageja algne hinnapakkumine oli hoopis teistsugune, kus pooled leppisid suuliselt kokku tehtava töö tähtaja, mahu ja hinna. Kostja ei oleks kunagi taolise hinnapakkumisega nõustunud, kuna hageja töötas kostja materjalidega, kostja tööriistu kasutades ja väiksemas mahus kui töövõtulepingus sätestatud. Sellise hinnaga tööd ei oleks kostja saanud mingil juhul tellida, sest projekt oleks siis osutunud talle kahjulikuks. Kostja esitas AS K. hinnapakkumise (tl 16) töö tegemiseks, mille kostja peab hinnapakkumisele nr 0008 analoogseks ja millest nähtub, et taolise objekti viimistluse tööraha on 120-150 kr/m2 e 40 800-51 000 krooni. Kohtuistungil väitis kostja, et pooltevaheline kokkulepe tasu osas oli 160 kr/m2 ja pind ilma akendeta 270 m2. Hageja ei oleks tohtinud teha lisatööna aknapõski ega paigaldada aknailuliiste. Tasust tuleks maha arvestada lööktrelli laenutus 1500 kr, tellingute laenutus 12 400 kr, kahe soojapuhuri laenutus 8103 kr, küte soojapuhuritele 4900 kr, tellingute lõhkumine 708 kr, materjali kadu objektilt 9000 kr, ebakvaliteetne töö 17 000 kr, töömeeste vedu 2000 kr. Kokku on kostjal läinud lisaraha objektile 54 552 krooni. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused, põhjendused ja menetluskulude jaotus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja on alust selle osaliseks rahuldamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et oli sõlmitud suuline alltöövõtuleping Nõo vallas V. külas T. maaüksusel asuva elamu fassaadi krohvimistööde teostamiseks; fassaadi üldpind oli 340 m2 ja pind ilma akendeta 270 m2; kostja on tasunud hagejale 17 000 krooni; tasu tuleb vähendada ebakvaliteetse töö tõttu 7%; tasust tuleb maha arvata lööktrelli rent 1500 krooni ja tellingute lõhkumise eest 708 krooni. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 635 lg 1 ja § 637 lg 1 kohaselt on tellija kohustatud maksma töövõtjale töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest kokkulepitud tasu. Kui tasu suuruses ei ole kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Poolte vahel on vaidlus hageja poolt objektil teostatud tööde mahus ja hinnas. Hageja on esitanud OÜ Puko ja OÜ X Ehitus hinnapakkumised (tl 25, 26), millest nähtub, et eramu fassaadi

viimistlustööd materjali maksumuseta maksavad 290 kr/m2 ja 370 kr/m2. Kostja esitas AS K. hinnapakkumise (tl 16) objekti viimistluse tööraha kohta 120-150 kr/m2. Hageja väitis, et AS K. ei tegele viimistlustöödega, kuid oma väiteid kohtule ei tõendanud. Hageja esitatud OÜ X Ehitus hinnapakkumine sisaldab ka polüstürooli soojustussüsteemi paigaldust, mis aga hageja tehtud tööde hulka ei kuulunud ja mistõttu ei saa kohus arvestada nimetatud hinnapakkumisega. Kahe kohtule esitatud hinnapakkumise keskmine on 220 kr/m2, mis vastab hageja nõutavale tasule ja mille kohus loeb tavaliseks mõistlikuks tasuks tehtud töö eest. Nii hageja kui kostjapoolne tunnistaja, A.K. ja J.K., on andnud kohtule ütlusi, et viimistlustöö ruutmeetri turuhind võib olla 200 krooni ruutmeetri eest. Tunnistajate poolt nimetatud hind on ilmselt hind, mille eest teeb töid füüsiline isik ja mis osutub kallimaks, kui tööd tellida näiteks ehitustöödega tegeleva ettevõtte kaudu. Arvestades tunnistaja K.M. ütlustega ja asjaoluga, et hageja nõuab eraldi tasu fassaadi krohvimise ning aknapõskede ja aknailuliistu paigalduse eest, loeb kohus tuvastatuks krohvitud pinna suuruseks 270 m2, s.o pind ilma akendeta. Tunnistaja K.M. ütlustega on tõendatud, et tasu suuruse kokku leppimisel arvestati pinna suuruseks seina pind, akna ruutmeetrid arvestati maha. Hiljem, kuna akende äärte tegemine osutus nii keeruliseks, tuli juurde arvestada ka akna pind. Fassaadi krohvimise töö hinnaks on seega 220 kr x 270 m2 = 59 400 kr. Kohus leiab, et ehkki poolte vahel ei olnud aknapõskede ja aknailuliistu paigalduses eraldi kokku lepitud, kuulus nimetatud tööde teostamine fassaadi viimistluse juurde ja vastas heale ehitustavale. Asja tundva isiku P.R., kes on ehitusinsener, arvamusega (tl 41-46) on tõendatud, et akna liiteprofiili kasutamine akna pale viimistlemisel on vajalik külmasilla tekke vältimiseks ja on hageja poolt teostatud ja vastab kehtivatele ehitustehnilistele normidele ja nõuetele. Materjalide paigaldusel on jälgitud tootja poolseid juhiseid ja nõudeid. Tunnistaja A.K. ütlustest nähtub, et tööde teostamisele asudes, ei olnud teada, et tuleb paigaldada akendele iluliist ja külmatõke, see töö tuli juurde. Tunnistaja K.M. ütlustest nähtub, et fassaadi krohvimistööd pidid sisaldama ka aknapõskede ja äärte paigaldust nii, et „fassaad valmis“. Tunnistaja ütlustest nähtub ka asjaolu, et akende äärte tõttu tööde hind suurenes, milles kaubeldi. Tunnistajate ütlustega loeb kohus tõendatuks, et töö eelarve ületamisest teatati tellijale ja tellija ei ole lepingut eelarve ületamise tõttu üles öelnud. Kohus leiab, et hinnapakkumises nõutav aknapõskede paigalduse tasu 110 kr x 141.4 = 15 554 kr ja aknailuliistu paigalduse tasu 110 kr x 112.18 = 12 339.80 kr on põhjendatud, arvestades sealjuures, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid koguse ega hinna kohta. Kohtu arvates ei ole hageja tõendanud kokkulepet tellingute montaazi- ja demontaazi, valve, transpordi ja eraldi tööraha kohta. Kostjal ei lasu kohustust tasuda tööde eest, mida ta ei ole tellinud ega mille tasus kokku leppinud. Tunnistajate A.K. ja J.K. ütlustest nähtub, et materjali vedas objektile tunnistaja J.K. ja tellingud olid paigaldatud nii kostja kui hageja töömeeste poolt. Kui ka hageja toimetas objektile pisidetaile või paigaldas osaliselt tellinguid, tulenes nimetatud tööde teostamine fassaadi krohvimistöö tegemisest, mille hinnas eraldi kokkulepe puudus ja mis sisaldus viimistlustöö hinnas. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja fassaadi krohvimise, aknapõskede paigalduse ja aknailuliistu paigalduse tasu kokku 87 293,80 krooni. Seoses kliendi pretensiooni ja ebakvaliteetselt teostatud töödega, vähendab kohus tasu 7%, s.o 6110,60 krooni, 81 183,20 krooni. Hageja on võtnud omaks kostja poolt kantud kulutused lööktrellile 1500 krooni ja tellingute lõhkumise kulu 708 krooni. Kostja poolt viidatud muid fassaadi krohvimistöö raames tehtud kulutusi on kostjal õigus nõuda töö tellijalt, mitte alltöövõtjalt. Arvestades maha lööktrelli ja tellingute kulu kuulub väljamõistmisele 78 975,20 krooni, millele lisandub käibemaks 18%, s.o 93 190,70 krooni. Kohtumenetluse käigus on hageja võtnud omaks, et on kostjalt saanud sularahas 17 000 krooni. Seega on lõplikuks kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 76 190,70 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi osaliselt 55% ulatuses, jätab TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.