Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus Kohtule 10.09.2007. a esitatud avalduse kohaselt oli sihtasutuse põhiliseks eesmärgiks Põhjamaade ja Balti riikide erakorralise meditsiini ja kiirabialaste konverentside korraldamine, selleks vajalike rahaliste vahendite leidmisele kaasaaitamine, nende valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel. Sihtasutus korraldas kokku 2 konverentsi. 2003. a konverents ebaõnnestus, selle tulemusel tekkisid sihtasutusel probleemid endale võetud kohustuste täitmisega. Kuigi enamus võlgnevusi sai kaetud, jäi üles kohtuasi S AB-ga. Käesoleval ajal on sihtasutusel üks võlausaldaja (summa 392 219 Rootsi krooni), kuid puuduvad rahalised vahendid. Ajutise halduri aruanne SN-BEMSC juhtkonna poolt antud selgituste kohaselt tegutses sihtasutus aktiivselt alates 1999. aprillist kuni 2003. aasta keskpaigani. Oma tegevusaja jooksul korraldas sihtasutus kokku 2 konverentsi – ühe 2000. aastal ja teise 2003. aastal. Konverentsil osalesid erakorralise meditsiini, päästeala ja politsei töötajad Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast, Lätist, Leedust, Venemaalt, Poolast, Taanist ja üksikult ka teistest riikidest. 2003. aastal korraldatud konverents majanduslikus mõttes ebaõnnestus, kuna kohale tuli ainult väike osa isikuteringist, keda sellele oodati. Selle tulemusena tekkis olukord, kus sihtasutus ei suutnud katta konverentsi korraldamisega seotud kõiki kulusid ja S AB’ga tekkis kohtuvaidlus. Sihtasutusega seotud isikud leidsid, et senisel kujul ei ole sihtasutuse tegevusel enam mõtet ning otsustati sihtasutus lõpetada. Sihtasutuse likvideerimismenetluse ettevalmistamiseks edastati kõik materjalid MM Advokaadibüroole. Advokaadibüroo sihtasutuse poolt antud ülesannet ei täitnud ning siiani on sihtasutuse likvideerimismenetlus algatamata. Arvestades asjaolu, et sihtasutusel on teadaolevad võlad 392 219,- SEK’i, vara kohustuste täitmiseks aga puudub, on alust sihtasutuse suhtes pankroti väljakuulutamiseks. 2004., 2005, 2006. ja 2007. majandusaastal ei ole sihtasutuses peale üksikutele hankijatele võlgade tasumise mingit majanduslikku tegevust toimunud. Sihtasutuse juhtkond on sisuliselt eemaldunud sihtasutuse juhtimisest. Tuginedes SN-BEMSC raamatupidamise algdokumentidele ning teistelt isikutelt saadud informatsioonile on sihtasutusel seisuga 27.09.2007. teadaolevalt järgmine vara: 1) raha arvelduskontol XXX AS’s SEB Eesti Ühispank on 962,64 krooni, 2) raha arvelduskontol XXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis 1 124,44 EUR’i (s.o. 17 545,20 krooni). 3) nõuded teiste isikute vastu kogusummas 175 948,19 krooni . Tuginedes SN-BEMSC raamatupidamise ning teistelt isikutelt kogutud andmetele on seisuga

27.09.2007. sihtasutusel teadaolevalt järgmised võlad: 1) hankijatele tasumata arved ca 655 996,38 krooni (s.o. võlg S AB’le summas 389 163 SEK’i arvete 501897-16.05.2003. ja 501931-23.05.2003. alusel), 2) maksuvõlad 46,00 krooni (s.o. ettevõtte tulumaksu intress erisoodustustelt), 3) muud viitvõlad 623,68 krooni (s.o. võlg Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile arvelduskonto XXX hooldustasude osas). Ajutine haldur on seisukohal, et SN-BEMSC juhtkond pidi asjaolust, et sihtasutusel on vähem vara kui võetud kohustusi, olema kindlalt teadlik hiljemalt 2003. aasta juuliks. Sihtasutuse juhatus on esitanud pankrotiavalduse alles 2007. aastal Eeltoodut arvestades on ajutine haldur seisukohal, et sihtasutuse juhatus on rikkunud sihtasutuste seaduse §’s 45 sätestatud kohustust. Halduri poolt kogutud dokumentide põhjal kujunes SN-BEMSC alaline maksejõuetuse välja 2003. majandusaasta keskpaigaks ja maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu, eelkõige sihtasutuse juhtide valearvestus seoses kiirabialase konverentsi Tallinn 2003. korraldamisega. Kõnealune konverents majanduslikus mõttes ebaõnnestus, kuna erinevalt planeeritust ei leitud kuuendat peasponsorit, konverentsist osavõtjaid registreeriti 600 asemel ainult 303 inimest, kellest omakorda ca 50 inimest konverentsile ei ilmunud või jätsid tasumata neile esitatud arved. Kuna eelnimetatud asjaolu selgus sisuliselt konverentsi alguseks või pärast seda, ei olnud ka sihtasutusel enam võimalik tasuta üles öelda enda broneeringuid majutuse, transpordi jms. eest. Selle tulemusena tekkis olukord, kus konverentsi korraldamiseks planeeritud rahalistest vahenditest (st. kogutud annetustest, sponsorrahadest, osavõtutasudest) ei piisanud kõikide konverentsi korraldamisega seoses tekkinud kulude katmiseks. Arvestades sihtasutuse juhtkonna poolt sihtasutuse suhtes pankrotiavalduse esitamata jätmist koheselt 2003. aasta juulis, mil oli ilmselge, et sihtasutusel puuduvad vahendid kõikide võlgade tasumiseks, on ajutine haldur seisukohal, et sihtasutuse juhtkond on pannud toime pankrotiseaduse § 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisvea (võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumine tahtlikult või raske hooletuse tõttu). Seaduses sätestatud pankrotiavalduse viivitamatu esitamata jätmisega on sihtasutuse juhtkond aidanud kaasa sellele, et sihtasutusel on tekkinud täiendavad viivisvõlad Tallink Sverige AB ees ja sihtasutuse maksejõuetus on süvenenud.

Kohtuistung Kohtuistungil 05.11.2007. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid, selgeid võimalusi tehingute tagasivõitmiseks haldur ei ole tuvastanud. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandega. Pankrotiavaldus jäi esitamata seetõttu, et kõik juhatuse liikmed ei olnud Eestis. Dokumendid esitati MM Advokaadibüroole pankrotiavalduse koostamiseks. Võlgniku palvetele dokumendid tagastada, advokaadibüroo ei vastanud, see tingiski viivituse. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 656 666.06 krooni, teadaolevalt vara 18 507.84 krooni väärtuses. Sihtasutusel on nõuded teiste isikute vastu summas 175 948.19 krooni, kuid ajutise halduri hinnangul on nende sissenõudmine lootusetu arvestades

nõuete vanust ning asjaolu, et deebitorid on valdavalt välisriikide kodanikud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjus on eelkõige sihtasutuse juhtide valearvestus seoses kiirabialase konverentsi Tallinn 2003. korraldamisega. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et SN-BEMS juhatus ei täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi. Sihtasutuste seadus § 45 kohaselt peab sihtasutuse juhatus esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et sihtasutusel on vähem vara, kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed sellega sihtasutusele või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest solidaarselt. Kohus on seisukohal, et SN-BEMS juhatuse liikmete AGJi, MAJi, EVi ja PT poolt sihtasutuste seaduse § 45 sätestatud kohustuse täitmata jätmist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnik oli maksejõuetu juba 2003. a. Sihtasutus ei ole koostanud majandusaastate aruandeid 2003., 2004., 2005. ja 2006. aasta kohta, samuti bilanssi ja kasumiaruannet seisuga 27.09.2007. (s.o. pankrotimenetluse algatamise päeva seisuga). Eeltoodu põhjal leiab kohus, et AGJ, MAJ, EVja PT on juhatuse liikme kohustust rikkunud raskelt hooletult. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Võlausaldajad ei ole nõustunud tasuma pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi haldur ei tuvastanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele võlgnikult ja selle juhatuse liikmetelt solidaarselt. Pankrotimenetluses on tuvastatud, et juhatuse liikmed ei ole esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 35,2 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 17 600 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 397.12 krooni, kokku brutosumma 18 997.12 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 6 alusel kuulub SN-BEMS ja juhatuse liikmetelt KM’i kasuks solidaarselt väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 17 600 krooni ja kulutuste katteks 1 397.12 krooni, kokku brutosumma 18 997.12 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule EVile.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.