Harju Maakohus
Kohtunik
Meeli Kaur
Määruse tegemise aeg ja koht
16. november 2007.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-07-30197
Tsiviilasi
AS-i xxx hagi xxx vastu 10 330.20 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS xxx (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja Marlen Šarton (AS Julianuse Inkasso Agentuur, Jõe tn 3, 10151 Tallinn, elektronpost xxx) Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx)
Jätta AS-i xxx hagi xxx vastu 10 330.20 krooni nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta AS-i xxx kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (16. november 2007.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 08.08.2007 esitas AS xxx maksekäsu kiirmenetluse avalduse xxx vastu 10 330.20 krooni nõudes. 20.09.2007 määrusega on asi antud üle asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.08.1998 (hagiavalduses märgitud ekslikult 06.08.1998) liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb 31.10.1998 seisuga hagejale 5 165.60 krooni. Kostja rikkus xxx teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.1.2 ning üldtingimuste p 7.7 alusel on hageja arvestanud kostjale viivist 0,5 % päevas. Tasumata summa on 5 165.60 krooni ning viivituse perioodiks on 20.11.1998 – 31.07.2007. Hageja on vähendanud viivise nõuet ning palub kostjalt viiviste tasumist summas 5 164.60 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista liitumislepingute alusel esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus 5 165.60 krooni ja viivised summas 5 165.60 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtukulud, sealhulgas riigilõiv 350 krooni ja hageja õigusabi kulud summas 2 700 krooni.
Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja palub kohtul kohaldada hagiavalduses toodud võlanõudele sh viivise nõudele aegumist. Kostja ei pea mõistlikuks ning hea usu põhimõttega kooskõlas olevateks sedavõrd pika ajalise viivitusega hagiavalduse kohtusse esitamist. Võlakohustused muutusid sissenõutavaks juba 1998.a, kuid hagi on esitatud kohtusse alles 01.10.2007, mis teeb kostjale raskendatuks ka tõendite esitamise. Kostja leiab, et sellest tulenevalt tuleks hageja võlanõude menetlemisega seotud kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja viitab, et TsÜS § 144 kohaselt, kui põhinõudele tuleks kohaldada aegumist, siis aegub koos põhinõudega ka liitumislepingust tulenev hageja viivisenõue. Kostja märgib, et viivisnõude esitamine on toimunud ebamõistliku viivitusega, mis on vastuolus võlaõiguses kehtiva hea usu põhimõttega. Kostja palub kohaldada hageja nõudele aegumist ja menetluskulud välja mõista hagejalt. Menetluse käik 23.10.2007 määrusega määras kohus menetleda hagi lihtmenetluses kirjalikult ning andis pooltele tõendite esitamise tähtajaks 02.11.2007. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel on 03.08.1998 sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale mobiilsideteenust. Kostja kohustus täitma EMT NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja, mis sätestas xxx AS-i (edaspidi xxx) mobiiltelefonisidealaste teenuste kasutamise korra. Kostja endale võetud kohustusi ei täitnud ja jäi hagejale võlgu. Põhivõlgnevus on tekkinud kahe esitatud arve alusel: arve nr 9809199644 perioodil 01.09.1998 – 30.09.1998 ning arve nr 9810299175 perioodil 01.10.1998 – 31.10.1998 osutatud teenuste eest. Esimeses arves märgitud võlgnevus muutus sissenõutavaks 21.10.1998 ja teises arves märgitud võlgnevus 21.11.1998. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega ning TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt hakkas hageja nõude aegumistähtaeg kulgema 21.10.1998 ja 21.11.1998. TsÜS § 143 tulenevalt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja esitas oma kirjalikus vastuses kohtule aegumise kohaldamise taotluse. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Sellest tulenevalt kuulub kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 2, millest tulenevalt on hageja nõude aegumistähtaeg kolm aastat, mis hakkas kulgema 01.07.2002. Hageja nõue kostja vastu aegus seega 30.06.2005. Hagi on esitatud pärast TsÜS § 146 lg 1 sätestatud aegumistähtaega ning seega on liitumislepingu alusel esitatud põhinõue ja viivise nõue aegunud. Pärast nõude aegumist võib
kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1 teine lause). Kohustatud isik on taotlenud nõude aegumise arvesse võtmist, mistõttu kuulub hagi rahuldamata jätmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.