Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

xxx AS esitas kohtule 27.02.2007 hagi xxx vastu võlgnevuse 139 500 krooni väljamõistmiseks, millest tagastamata krediidisumma 69 751.20 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 13 384.75 krooni, viivis 7 357.20 krooni, leppetrahv 13 950.24 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 700 krooni ning kahjuhüvitis 34 356.61 krooni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.03.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0601074/25st, millega hageja andis kostjale 70 000 krooni laenu. Lepingu põhitingimuste järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 26.98 % krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel xxx AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S 1.1. Krediidi kulukuse määraks kujunes 48 % aasta kohta. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, oli hageja sunnitud saatma kostjale 22.08.2006, 15.09.2006 tasulised meeldetuletuskirjad, millele kostja lepinguliste kohustuste täitmisega ei reageerinud. Hageja ütles lepingu üles 05.10.2006. Hageja palub hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagile ei vastanud. 13.11.2007 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumise põhjustest.

KOHTU SEISUKOHAD

Poolte vahel on 08.03.2006 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0601074/25st, mille alusel hageja andis kostjale 70 000 krooni krediiti (t lk 7-8). Lepingu põhitingimuste järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 26.98 % krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel xxx AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S 1.1 (t lk 11-12). Hageja ütles lepingu üles 05.10.2006 teatisega (t lk 15). Kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Üldtingimuste p 4.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta ei ole tagastanud hagejale põhivõlga summas 69 751.20 krooni ning hageja on lepingu üles öelnud, tuleb TsMS § 231 lg 4 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel hagi selles osas rahuldada. Kostjalt kuulub väljamõistmisele põhivõlg 69 751.20 krooni. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist summas 13 384.75 krooni. Pooled on lepingu põhitingimustes kokku leppinud intressimääras 26.98 % krediidisummast. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingu sõlmimisel intressi määras kokku leppinud, kostja ei ole kokku lepitud intressimäära vaidlustanud. Hageja on õigesti arvestanud intressi lepingu ülesütlemiseni. Seega tuleb kostjalt välja mõista tasumata intress 13 384.75 krooni. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist ajavahemiku 06.10.2006 kuni 23.02.2007 eest summas 7 269.76 krooni, millele lisandub lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 87.44 krooni, kokku summas 7 357.20 krooni üldtingimuste p-de 5.1, 5.2 ja 4.3 alusel. Hageja väitel on viivise määraks põhitingimustes sätestatud intressimäär 26.98 % võlgnetavalt summalt aastas. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 34 kohaselt on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 saab lugeda seaduses sätestatud viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär 26.98 %. Kuna tõenditest tulenevalt oli kostja põhivõlgnevuse tagasimaksmisega viivituses, on hageja nõue viivise väljamõistmiseks summas 7 357.20 krooni põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 13 950.24 krooni. Leppetrahvi nõude aluseks on üldtingimuste p 5.3 ja 4.3, mille kohaselt lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi kakskümmend protsenti ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. 05.10.2006 lepingu ülesütlemise avalduses on hageja nõudnud kostjalt leppetrahvi tasumist. VÕS § 158 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi nõude eeldused on täidetud, seega kuulub leppetrahvi nõue summas 13 950.24 krooni rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulusid 700 krooni üldtingimuste p 8.3 ja 4.3 alusel. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale 3 kirja (tl 13-15). Kirjade saatmise hinnakiri on poolte vahelise lepingu osa tulenevalt üldtingimuste p 8.3 ning nende kulude väljamõistmine kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega kuulub hageja nõue võla sissenõudmisega seotud kulu 700 krooni osas rahuldamisele. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 34 356.61 krooni. Kahju tuleneb saamata jäänud intressist kuna lepingu kehtivuse korral tulnuks kostjal tasuda intressi 113 400.41 krooni. Nimetatud kahjust on maha arvestatud sissenõutavaks muutnud tasumata intress, tasutud intress ja leppetrahv. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Tarbijakrediidilepingute kohta sätestab VÕS § 416 lg 3, et kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. VÕS § 421 kohaselt on tarbijakrediidilepingute jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega sätestab VÕS § 416 lg 3 imperatiivselt, et ülesütlemisele järgnenud perioodi eest ei saa hageja nõuda kostjalt intressi tasumist. Kohus leiab, et antud juhul koosneb kahju nõue saamata jäänud intressist, mis on aga vastuolus VÕS § 416 lg 3 sätestatuga. Seega on nimetatud nõue välistatud ning kohus jätab hageja esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Hagejal oli võimalus kasutada teisi õiguskaitsevahendeid ning nõuda viivist, mille määr on sama kui intressimäär, kuni põhinõude täitmiseni. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 69 751.20 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 13 384.75 krooni, viivis 7 357.20 krooni, leppetrahv 13 950.24 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulud 700 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus jätab kahjuhüvitamise nõude rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta 25 % ulatuses hageja ja 75 % ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.