Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.november 2007.a. Tallinn, Kentmanni 13
Tsiviilasja number
2-05-17524
Tsiviilasi
AS Thagi KL, RL, MB, JO, VO ja TR vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS T(reg.kood XXX) Hageja esindajad vandeadvokaadid Piret Blankin ja Aivar Pilv ning advokaat Britta Oltjer Kostja KL (isikukood XXX) Kostja RL (isikukood XXX) Kostjate KL ja RL esindaja vandeadvokaat Margus Mugu Kostja MB (isikukood XXX) Kostja MB esindajad vandeadvokaat Vesse Võhma ja advokaat Marko Mehilane Kostja JO (isikukood XXX) Kostja VO(isikukood XXX) Kostja TR(isikukood XXX) Kostjate JO, VO ja TR esindajad vandeadvokaat Terje Eipre ja advokaat Kätlin Hein
Kohtuistungi toimumise aeg
22. oktoober 2007.a.
Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt installeeriti 30.04.2004.a. AS I-TKH ruumidesse Philips Medical Systems`i seade Integris CV 12 angiograaf, Xcelera servertööjaam, swartzer hemodünaamika monitor ja analüsaator (edaspidi nimetatud angiograaf). 22 juunil 2004.a. sõlmiti OÜ MP ja AS I-TKH vahel meditsiiniteenuse osutamise leping. Lepingu p 1.3. kohaselt oli lepingu objektiks OÜ MP poolt viimasele kuuluva seadmega Integris CV sisehaigustega seotud, radioloogiliste ja günekoloogiliste protseduuride teostamine AS-ile I-TKH(tellija). OÜ MP pidi seadmega osutama teenuseid eksklusiivselt tellijale. Lepingu sõlmimise ajal ei olnud OÜ MP nimetatud seadme omanik. Seega puudus OÜ-l MP meditsiiniteenuse osutamise lepingu sõlmimise ajal teenuse osutamiseks vajalik seade. 20 juulil 2004.a. sõlmisid AS I-TKH ja AS LTKHOÜ-ga DF AS TD 661 aktsia võõrandamiseks müügilepingu. Vastavalt T põhikirja p-le
äriühingule parimal ja kasulikumal viisil ega tavaliselt oodatava hoolega. Müügilepinguga osteti angiograaf, mida hageja ei saanud kasutada, sest hagejal puudus angiograafiga meditsiiniteenuse osutamiseks vajalik tegevusluba, ruumid, personal ja patsiendid. Vaidlus puudub selles, et angiograaf ei ole olnud kunagi hageja valduses ega kasutuses, vaid asub AS Ida-Tallinna Keskhaigla ruumides ning on kasutusel I-TKH patsientidele tervishoiuteenuste osutamiseks. Hageja arvates on juba iseenesest vastuolus AS TD huvidega ja tema tegevuse eesmärkidega, et AS T on ostnud seadme, mida ta ise tegevusloa mitteomamise tõttu kunagi kasutada ei saanud. AS T poolt angiograafi kasutamine sai seisneda üksnes selle seadme kasutada andmises kellelegi teisele kasutusrendilepingu vms lepingu alusel. Samas ei kuulu AS TD tegevusvaldkonda liisingteenused, renditeenused vm teenused, mis eeldavad teistele ettevõtjatele vajalike investeeringute tegemist oma rahaliste vahendite arvel. Seda enam ei olnud selline tehing majanduslikult otstarbekas olukorras, kus AS T rahalised vahendid ei võimaldanud selliste finantseerimistehingute teostamist. Kostjad oleks pidanud arvestama ka võimalusega, et nimetatud leping võib lõppeda ka ennetähtaegselt. Sel juhul oleks AS-il T tekkinud olukord, kus seade on muutunud kasutuks ning selle soetamiseks tehtud investeeringuid tagasi saada ei oleks olnud võimalik. Hageja on seisukohal, et AS-ile TD seadme ostmisega, millega ta ei oleks kunagi saanud hakata meditsiiniteenuseid osutama, on kostjad teinud tehinguid vastuolus hageja huvidega. Hageja põhitegevuseks on põhikirjas sätestatud ambulatoorsete meditsiiniteenuste osutamine vastavalt oma asutuse tegevusnišile. Sellised tehingud ei olnud kooskõlas hageja põhikirjas sätestatud ülesannetega ega tegevuse eesmärkidega. Angiograafi soetamine oli hageja jaoks märkimisväärne investeering, mille tegemine oleks pidanud eeldama põhjalikku majandusanalüüsi. Hageja varasemas praktikas kaaluti tavapäraselt seadme vajadust, seadmele esitatavaid nõudeid, finantseerimisvõimalusi, tasuvust, kuulutati välja riigihange jne. Antud juhul juhatus ja nõukogu hageja tavapärast korda ei järginud, kuigi puudusid igasugused mõjuvad põhjused sellekohase praktika eiramiseks. Hageja on seisukohal, et kostjad ei ole järginud angiograafi ostmisel sellist hoolsust, nagu tervishoiuasutused tavaliselt selliste seadmete ostmisel rakendasid. 2004.a. majandusaasta aruandele lisatud audiitori järeldusotsuses juhib vannutatud audiitor hageja omanike tähelepanu asjaolule, et ettevõttel on likviidsusprobleem ning selle lahendamata jätmise korral on ohtu seatud ettevõtte tegevuse jätkuvus. Likviidusprobleemi lahendamise asemel ostsid kostjad hagejale kalleid võõrvahendeid kaasates ligi 15 milj.krooni eest mittevajaliku angiograafi. Hageja on seisukohal, et otsustamaks nii kallihinnalise seadme soetamise üle nagu seda on angiograaf, oleks kostjad pidanud ostu otstarbekuse kaalumisel hindama ja arvestama erinevate alternatiivsete valikuvõimaluste olemasolu. Hagejal oli ilmselgelt kasulikum ja vajalikum osta angiograafi asemel teisi seadmeid, millega teenuste osutamiseks olid täidetud ka kõik vajalikud tingimused. Eradioloogia arengukava kohaselt oli Eestis 2004.a. olemas 3 magnetresonantstomograafi (MRT), kuid Etervishoiusüsteem vajas juba 2005.a. vähemalt 23 kaasaegset MRT seadet. Arengukava kohaselt oli Eestis olemas 9 kompuutertomograafi, kuid Etervishoiusüsteem vajas sel hetkel täiendavalt vähemalt 16 kompuutertomograafia seadet. Uute seadmete ostu ei oleks välistanud fakt, et hagejal MRT ja kompuutertomograaf juba olemas olid. 2005.a. tegevusaruandest nähtub, et hagejal olemasolev kompuutertomograaf oli amortiseerunud, üks MRT oli juba seisatud, teine MRT pidi lähiajal amortiseeruma. Samuti viidati, et kasutamata seisab 20 % MRT hoone tootmispinnast. Hageja oli spetsialiseerunud just nende seadmetega meditsiiniteenuste osutamisele ning vastavate teenuste osutamiseks oli olemas kõik eeldused – nii tegevusluba, personal, ruumid, kogemused kui patsientide nõudlus. Järelikult oleks nende seadmete ost olnud õige ja vajalik ka tulenevalt hageja raviasutuse staatusest, võimalustest ja turunišist. Vajadust nende seadmete järele kinnitab ka fakt, et pärast kostjate KLja RL tagasikutsumist TDK juhatusest on uus hageja juhtkond koheselt viinud läbi riigihanke kompuutertomograafi ja MRT ning muude radioloogiaseadmete kiireks omandamiseks ning sõlminud 15.juulil 2006.a. vastava hankelepingu. Seadmed on installeeritud 2006.a. sügisel. MRT ostmise kasumlikkust kinnitab fakt, et hagejale on kasumi toonud just MRT, mitte angiograaf. MRT-ga osutavatest teenustest on hageja 2005.a. saanud üle 18 miljoni krooni tulu. Seega oleks MRT soetamine toonud ettevõttele märkimisväärset kasumit. Hageja leiab, et angiograafi ost oli hagejale kahjulik tehing ning kostjad on rikkunud seaduses
sätestatud majanduslikult kasulikumal viisil tegutsemise kohustust. Hageja jaoks oleks parim tehing olnud MRT ost. Selle asemel soetati aga moraalselt vananenud angiograaf. Vananenud seadme soetamist ligilähedaselt uue seadme hinnaga ei saa kindlasti pidada hageja jaoks majanduslikult põhjendatuks ja otstarbekaks. Pigem oli tegemist müüja huvides raskestirealiseeritava seadme müümisega müüjale soodsa ja tegelikku turuväärtust ületava hinnaga. 30.augusti 2004.a. meditsiiniteenuste osutamise lepingu kohaselt oli lepingu objektiks hageja poolt alltöövõtu korras OÜ-le MPI CV seadmega sisehaigustega seotud, radioloogiliste ja günekoloogiliste protseduuride teostamine. Hageja arvates oli 30.augusti 2004.a. meditsiiniteenuse osutamise leping õigusvastane, see oli koostatud üksnes OÜ MP huvides ja hagejale kahjulik. Lepingu sõlmimisel pidi olema teada, et hageja ei saa osutada oma seadmega mingeid teenuseid, kuna tal puudub selleks tegevusluba. Seega loodi tahtlikult olukord, kus pärast lepingu sõlmimist oli hageja sunnitud oluliselt rikkuma 30.augusti 2004.a. meditsiiniteenuse osutamise lepingut. Juhatuse liikmed olid sellest teadlikud, kuid vaatamata sellele sõlmisid viidatud tingimustel lepingu ja võtsid hagejale põhjendamatu riski. 30.08.2004.a. meditsiiniteenuse osutamise lepingu alusel tasu saamise ning maksete tegemine hagejale sõltus täielikult OÜ MP suvast. 30.08.2004.a. meditsiiniteenuse osutamise lepingu järgi oli OÜ MP kui tellija kohustatud teostama kontrolli ja järelevalvet hageja kui käsundisaaja poolt osutatavate teenuste mahu ja kvaliteedi üle. Kuna OÜ-l MPlepingu sõlmimise ajal delikaatsete isikuandmete töötlemise luba puudus siis puudus tal võimalus ka lepingut täita. Hageja on seisukohal, et 30.augusti 2004.a. meditsiiniteenuse osutamise leping oli sõlmitud õigusvastaselt, OÜ MP huvides ja hagejale kahjulikel tingimustel. Seega on alusetu ja kohatu väita, nagu on tegemist hagejale riskivaba või kasumliku projektiga. Kuigi lojaalsuskohustus on käsitletav ka hoolsuskohustuse osana, on antud juhul võimalik välja tuua ka kitsamas mõttes lojaalsuskohustuse rikkumisele viitavad asjaolu. Nimelt kuulus nii hageja kui ka OÜ MP omanike ringi üks ja seesama juriidiline isik OÜ DF ning AS I-TKHle teenuse osutamiseks kasutatav seade on hagejale soetatud OÜ MP juhatuse liikmega seotud äriühingult AM. Eeltoodu on põhjuseks, miks hagejal on põhjust arvata, et hageja juhtorganite liikmed ei tegutsenud heauskselt ega olnud väheinformeeritud. Hageja on seisukohal, et hageja ja OÜ MP vahel 30.08.2004.a. sõlmitud meditsiiniteenuse leping oli sõlmitud selleks, et OÜ-l MPoleks võimalik täita ASI-TKH ja OÜ MP vahel 22.06.2004.a. sõlmitud meditsiiniteenuse osutamise lepingut. OÜ-l MP teenuse ostmiseks vajalik seade puudus ning ka tulevikus ei kavandatud seadme ostmist tema poolt, kuid samas oli kokku lepitud, et teenuse osutamisega seonduv kasum jaotus lepingu kohaselt järgmiselt – 55% I-TKHle ja 45 % OÜ-le MP. AS I-TKH andmetel tasus ta 2004.a. angiograafiga osutatud teenuste eest OÜ-le MP9 819 660 krooni ja sai kasumiosa 3 649 970 krooni. OÜ MP teenis 2004.a. majandusaasta jooksul puhaskasumit üle 1,4 milj. krooni, kusjuures sellest ligi miljon krooni teeniti sisuliselt 4 kuuga üksnes hageja teenuse vahendamisest I-TKHle. Kahtlemata sai asutatud angiograafi ostmisel turuhinnast 4-6 miljonit krooni kallimalt kasu ka seadme müüja OÜ AM. Hageja hinnangul ei olnud angiograafi turuhinna ja seadme müügihinna vahe mitte juhuslikult vahemikus 4-6,5 milj.krooni ja seadme ostmiseks võetud laenusumma 6 milj.krooni. Tegemist oli äärmiselt detailselt läbi mõeldud tegevusskeemiga, et müügihinna ning edaspidiste teenuste osutamise lepingute sõlmimisega kasutada Tallinna Diagnostikakeskust ära OÜ AMe, OÜ MP ja OÜ DF majanduslike huvide realiseerimiseks. Nimelt oli juba 20.juulil 2004.a. I-TKH ja AS L-TKH ja OÜ DF vahel sõlmitud AS T aktsiate müügilepingus kokku lepitud et OÜ DF investeerib täiendavalt hageja põhikirjalise tegevuse arendamiseks 2004.a. kokku minimaalselt 6 milj.krooni ja 2005.a. 5 milj krooni. Sealjuures ei olnud pooled lepingus täpsustanud, milles täpselt investeerimiskohustus seisneb. OÜ DF on hilisemalt avaldanud, et vastav investeering summas 6 milj.krooni seisneski hageja poolt OÜ DF poolt võetud laenus, mille arvel tasuti osaliselt seadme müügihind ja mis oli just vastava summa võrra kõrgem reaalsest turuhinnast. Seega üritati seadet tegelikust väärtusest oluliselt kõrgema hinnaga ostes ja selleks laenu võttes näiliselt täita ka investeerimiskohustust. Seega sai AS T kasu aktsiate müügilepingust tuleneva investeerimiskohustuse täitmisena ja tema huviks oli sellise investeerimiskohustusega Tallinna linna ostueesõiguse teostamise raskendamine või välistamine. 19.augusti 2004.a. sotsiaalministri määruse nr 103 § 22 lg 2
sätestas, et keskhaiglas peab muuhulgas olema leping angiograafi teenuse osutamiseks teise eriarstiabi osutajaga. Seega oli AS-il I-TKH vaja augustis 2004.a. angiograafi, et täita temale seaduses ettenähtud kohustust. Angiograafi soetamiseks oli vajalik viia läbi riigihange, kuid miks seda ei soovitud teha ei ole hagejale teada. OÜ MPs sõlmitud vahendusel hagejaga sõlmitud lepingute abil oli AS-il I-TKH võimalik saada seade oma kasutusse seadme eest müügihinda maksmata. Hagejale ei ole teada, kes on tegelikult otsustanud kogu lepingute skeemi elluviimise. Kahtlemata olid aga kostjad sellistest tegevuse eesmärkidest teadlikud. Tehingute tingimused ja otsuste vastuvõtmise laad oleks isegi igal tavalisel heausklikul ja mõistlikul inimesel pidanud tekitama tehingute põhjendatuses olulise kahtluse. Seega on hageja seisukohal, et kostjad teadlikult ja tahtlikult eelistasid kolmandate isikute huve hageja õigustele ja huvidele. Kõnesolev angiograaf soetati hageja poolt 27.augustil 2004.a. ehk vahetult peale seda kui OÜ DFoli 20.juulil 2004.a. omandanud enamusosaluse hageja aktsiatest. Angiograaf omandati ja rahaline kohustus võeti hetkel kui hageja juhtorganite liikmetele oli selge, et hageja kõigi omanikuks saab Tallinna linn. Hageja leiab, et äriühingu koormamine märkimisväärsete kohustustega olukorras, kus oli teada, et aktsionärid vahetuvad on käsitletav hea usu põhimõtte ja juhtorganite liikmete lojaalsuskohustuse rikkumisena. Hageja on seisukohal, et kostjate hoolsus ja lojaalsuskohustuse rikkumine tõi kaasa kahju tekkimise hagejale. Hageja on seisukohal, et just hageja nõukogu initsiatiiv korralduse andmisel oli juhatuse ajendiks äriühingule kahjuliku müügitehingu sõlmimiseks. Juhatus sõlmis tehingu enda hoolsuskohustust rikkudes, kuna ei kontrollinud selle otstarbekust ja vajalikkust tekitades hagejale kahju. Kahju suurust on võimalik välja selgitada niiviisi, et kui kostjad müügilepingut sõlminud ei oleks, siis oleks hageja vastava tehingu tegemata jätmisega säästnud 15 051 774 krooni s.o. müügihind +tehingukulud. Kui kostjad oleksid angiograafi ostnud turuhinnale vastava väärtusega, siis oleks nad saanud seadme 4-6,5 milj. krooni odavamalt, seega on hageja kahjuks vähemalt 4 milj krooni. Lisaks saab kahju arvestada ka võrreldes ja hinnates erinevaid projekte. Hageja on seisukohal, et hagejal oli ilmselge vajadus osta angiograafi asemel MRT mis oleks olnud ka majanduslikult oluliselt kasulikum. Angiograafia teenuse osutamisega poleks kunagi saanud MRT-ga saadavt tulu sama aja eest 13 250 500 krooni. Kui kostjad oleksid käitunud õiguspäraselt, ostes MRT, oleks hageja teeninud kasumit võrreldes angiograafiga vähemalt 13 250 500 krooni rohkem. Seega on hagejale tekkinud kahju üle 13 milj.krooni. Vaatamata ülaltoodule on hageja kahju kindlakstegemisel lähtunud kostjate jaoks kõige soodsamast kahjusummast 4 milj. krooni. Hageja on oktoobris 2006.a. müünud vaidlusaluse angograafi AS-ile I-TKH. Hageja on seisukohal, et hinda, millega vaidlusalune angiograaf võõrandati ei saa pidada seadme tänaseks turuväärtuseks. Angiograafi turuhind septembris 2006.a. ei saanud olla seega suurem kui 5-6 milj.krooni. Hageja on samuti seisukohal, et laenulepingu sõlmimine angiograafi müügihinna tasumise eesmärgi oli põhjendamatu ja õigusvastane, kuna angiograafi soetamine ise oli täielikult põhjendamatu. Kahju on tekkinud kostjate (v.a. K. L) tegevuse tulemusena sõlmitud laenulepingust. OÜ DFloovutas 09.12.2004.a. hageja vastu suunatud ja vaidlusalusest laenulepingust tuleneva nõude AS-ile I-TKHja AS-ile Lääne-Tallinna Keskhaigla. 22.03.2005.a. teatas AS I-TKH, et soovib laenusumma 3 milj.krooni ja intresside tasumist 30.märtsiks 2005.a. Seda hagejal võimalik maksta ei olnud. Seetõttu sõlmiti 19.aprillil 2005.a. kokkulepe laenu tagasimaksmise ajatamise kohta. Selle kokkuleppe alusel pidi hageja tasuma 20.aprillil 2005.a. intressi summas 98 774 krooni, mille hüvitamist hageja taotlebki. Hageja on seisukohal, et laenulepingus märgitud intressimäär 9% on ebamõistlikult kõrge. Laenulepingu sõlmimise ajal olid keskmised rahaturu intressid vahemikus 3-5 %. Juhul kui laen oleks sõlmitud hageja huvides, siis oleks laenuleping sõlmitud üldist intressitaset arvestades. Kõrgema intressiga laenu võtmine on vastuolus heade tavade ja kommetega, majanduslikult otstarbeka ja piisava hoolsuskohustuse põhimõttega. Laenuintressi ebamõistlikkusele viitab ka asjaolu, et üks hageja juhatuse liige KL keeldus laenulepingu allkirjastamisest just põhjusel, et intressimäär oli liiga kõrge. Kui müügilepingut ei oleks sõlmitud, siis ei oleks olnud vajalik sõlmida ka laenulepingut. Juhul kui laenuleping oleks sõlmimata jäänud, siis ei oleks kohustust olnud tasuda ka intresse. Seega on hageja otsene varaline kahju 98 774 krooni. Hageja esitab intressi alternatiivse arvestuse. Kui aga kostjad oleksid ostnud angiograafi turuhinnaga, siis oleks nad pidanud võtma
laenu mitte 6 vaid 2 miljonit krooni. Intressiga 5 % aastas laenusummaga 2 milj. krooni oleks 20.aprill 2005.a. tasumisele kuuluv intress olnud 19 166 krooni. Järelikult tuleb hageja poolt põhjendamatult tasutud intressi vahet 79 608 (98 774-19 166) krooni käsitleda kostjate (v.a. K.L) tekitatud kahjuna. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt müügitehinguga tekitatud kahju summa 4 000 000 krooni. Samuti palub hageja kostjatelt (v.a. K.L) välja mõista solidaarselt laenulepinguga tekitatud kahju summas 98 774 krooni. Kohtukulud jätta kostjate kanda.
Kostjad KL ja RL hagi ei tunnista ning leiavad, et hageja ei ole tõendanud temale kahju tekkimist kostjate tegevuse läbi. Kostjad leiavad, et angiograafi ost ja meditsiiniteenuste osutamise lepingu sõlmimine, mille täitmiseks rakendati ostetud angiograafi, olid hagejale kasulikud. Teenuse osutamise lepingu alusel teenis hageja iga kuu 400 000 krooni. s.o. 25 kuuga kokku 10 000 000 krooni, lisaks oli seadme müügitulu 8 milj krooni. Lahutades projekti tuludest s.o. 18 000 000 krooni kulud s.o. ostuhind 14 953 000 krooni ja palgakulud 1 290 593 krooni saame projekti kasumiks 1 756 407 krooni. Kostjad on seisukohal, et hageja esitatud sarnase seadme müügipakkumised ei ole võrreldavad ostetud angiograafiga. Hageja ostis töötava seadme, mis oli juba monteeritud ja seadistatud selleks spetsiaalselt ettevalmistatud ruumidesse. Angiograaf oli ostupäeval juba töös ja seega teenis hagejale tulu esimest päevast. Ebaolulised on hageja seisukohad hageja kui ambulatoorse tervishoiuteenuse osutaja teenuse ebaseaduslikkuse kohta. Angiograafi kasutati I-TKHs, millel on kardioloogiateenuste osutamise tegevusluba ning kus patsientidele on tagatud ööpäevaringne viibimine ja intensiivravi. Hageja väited saamata jäänud tulu osas on hüpoteetilised, tõendamata ega põhjenda esitatud nõuet. Kostja MB hagi ei tunnista. Angiograafi Integris 12 hankimise ja meditsiiniteenuste osutamise lepinguga sai hageja juba 2 aastaga 1 756 407 krooni tulu. Kostja osutab, et Integris 12 projekti tulusus oleks võinud olla veelgi suurem, kui meditsiiniteenuse lepingut ei oleks hageja enda poolt ennetähtaegselt üles öeldud. Hagejal oleks olnud 2 aastaga võimalik teenida Integris 12 projektist tulu koguni 2 256 407 krooni, müües seadme 8,5 miljoni eest OÜ-le M . Kostjate teadmata põhjusel seadme müümisest nimetatud isikule hageja keeldus. Kostja leiab, et hageja on hagiavalduses esitanud eksitava väite, et angiograaf osteti turuhinnast 1,4-2 korda kõrgema hinnaga. Hageja ja tema tellimusel arvamuse esitanud audiitorbüroo BDO EAS on eelnimetatud väite esitamisel tuginenud HMOÜ ja SAS hinnapakkumistele, vastavalt 7 495 000 krooni ja 7 700 000 krooni, mõlemale lisandub käibemaks. Nimetatud äriühingud ei tegele Philips angiograafide müügiga, mistõttu on nende isikute esitatud hinnapakkumiste alusel võimatu määrata vaidlusaluse angiograafi turuhinda. Asja materjalidele on lisatud Philips Eesindaja poolt esitatud hinnapakkumine analoogsele angiograafile Philips Allura 12., müügihinnaks 20 839 350 krooni. Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et angiograaf Integris 12 puhul ei ostetud mitte lihtsalt eraldiseisvat seadet, vaid remonditud ruumidesse installeeritud hästitoimiv ning heas korras angiograaf koos kindla kliendibaasi ja kasumitootlusega. Kuna hageja ei ole suutnud ümber lükata kostja tõendatud asjaolu, et angiograafiga Integris 12 on hageja teeninud tulu enam kui 1,75 milj.krooni on hageja esitanud väite, et magnetresonantstomograafi ostmisel oleks saadud veelgi rohkem tulu. Hageja sellise seisukoha järgi võiks iga äriühingu juhtorgani liiget edukalt süüdistada ühingule kahju tekitamises, kuna võib väita, et alati oleks juhtorganil mingi võimalus äriühingule veelgi rohkem tulu teenida. Kostja juhib tähelepanu, et vahetult enne angiograafi soetamist oli hageja hankinud juba kaasaegse MRT ning ühingu äririskide hajutamiseks oli otstarbekas ühingu tegevusvaldkondi laiendada uute diagnostiliste uuringutega. Nimetatud riskide hajutamise vajadus oli akuutne arvestades ka asjaolu, et oli teada hageja suurkliendi Põhja-ERegionaalhaigla kava omandada nii MRT kui ka kompuutertomograaf. Kostja on esitanud ülevaate hageja kompuutertomograafiliste uuringute käibe kohta enne ja pärast kompuutertomograafi soetamist konkurent Põhja-ERegionaalhaigla poolt. Sellest järeldub, et hagejalt tellitud uuringute maht langes 9 kordselt. Hageja väide, et laenuintress oli
ebamõistlikult kõrge ei ole asjakohane. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et tegemist oli tagatiseta laenu andmisega hagejale, mida krediidiasutused reeglina üldse ei anna või kui annavad siis märkimisväärselt kõrgema intressiga kui 9 % aastas. Hagejal on olemas tegevusluba kardioloogia ja radioloogia erialal, samuti oli olemas vajalik intensiivravi ja kardiokirurgilise teenuse valmisolek, kuna angiograafiakabinet asus I-TKHs, kus kõik nõutav on olemas. Seega oli hagejal õigus sõlmida meditsiiniteenuse osutamise leping ning see leping oli õiguspärane ja kehtiv. Kostja leiab, et ta ei ole rikkunud juhatuse liikme hoolsus-ja lojaalsuskohustust. Hageja nõukogu korraldused müügilepingu ja laenulepingu sõlmimiseks olid seaduslikud. Tallinna linn aktsionärina ei ole kunagi vaidlustanud 23.08.2004.a. nõukogu otsust, milles väidetavalt sisaldusid korraldused kahjulike tehingute tegemiseks. Eksitav on ka hagiavalduses toodud seisukoht, et juhatus ei analüüsinud müügilepingu mõju hagejale. Kostja tutvus enne angiograafi müügilepingu ja laenulepingu sõlmimist igakülgselt asjaoludega, sealhulgas projekti tasuvusarvestusega ning lähtudes asjaolust, et hagejal oli olemas sisuline kokkulepe OÜ-ga MPtulutoova meditsiiniteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ning hindas seda kasumlikuks projektiks. Nimetatud hinnang on ka tegelikult realiseerunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kohtukulud jätta hageja kanda. Kostjad JO, VOja TRhagi ei tunnista. Kostjad on seisukohal, et hagis viidatud tehingud ei olnud nende tegemise ajal hageja jaoks ebasoodsad ning olid hageja majandustegevust silmas pidades kasulikud, võimaldades hagejal hiljem tehingutega kasumit teenida. Kostjad leiavad, et hageja ei ole oma hagihinda põhjendanud ega tõendanud. Samuti ei ole kostjad oma tegevusega hagejale kahju tekitanud. Kostjad leiavad, et angiograafi soetamine oli hageja jaoks kasulik ning majanduslikult põhjendatud tehing. 2004.a. enne hagiavalduses kirjeldatud tehingute toimumist oli hageja juures 5 põhilist tegevusvaldkonda, kusjuures põhilise tulu tõid kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia ja laboratoorsed uuringud. Ligikaudu 40 % käibest andsid hagejale Põhja-ERegionaalhaiglale osutatavad teenused, eelkõige kompuutertomograafia ning magnetresonantstomograafia. Kostjatele oli teada, et Põhja-ERegionaalhaigla kavatses soetada uue kompuutertomograafi ning magnetresonantstomograafi. Seadmete ostmine oleks tähendanud hageja jaoks 30-40 %-list käibe langust, kuivõrd ilmselgelt oleks Põhja-ERegionaalhaigla eelkõige viinud vajalikud protseduurid läbi endale kuuluvate seadmetega. Seega oli hageja nõukogu liikmete jaoks ilmne, et hageja vajab lähiajal uusi tegevussuundi ning turul konkurentsivõimelisena püsimiseks tuli kiiresti tegutseda. Hageja poolt augustis 2004.a. soetatud angiograaf andis selleks võimaluse. Angiograafi ostmise kasuks rääkisid mitmed asjaolud ja kostjate tehtud prognoosid. Müügilepingu sõlmimise hetkel oli tegemist ainsa Põhja-Eestis töös oleva kaasaegse seadmega. Kõnealuse angiograafi näol oli tegemist töötava projektiga. See oli oluline, kuna meditsiiniseadmete puhul on nende installatsiooni- ning seadistamise protsess äärmiselt ajamahukas ning ka majanduslikult kulukas. Näiteks PERvõttis kardioangiograafiaseadme kasutuselevõtt riigihanke väljakuulutamisest kuni esimeste protseduuride tegemiseni aega umbkaudu 15 kuud. Kostjate poolt hagejale soetatud angiograafi puhul ei olnud vaja ette valmistada ruume, kuhu angiograaf paigaldada, samuti polnud seadmel tarneaega, see oli eelnevalt installeeritud ja seadistatud, angiograafiga töötav personal oli eelnevalt saanud väljaõppe. Seadmel oli olemas garanteeritud tulubaas, mis tulenes MPOÜ ja AS I-TKHvahel sõlmitud meditsiiniteenuse osutamise lepingust. Arvestades asjaolu, et 18.augustil 2004.a. omandas TDtolleaegne enamusaktsionär DFOÜ 100 % MPOÜ osakapitalist, leidsid kostjad, et nad omavad kontrolli MPOÜ üle, mistõttu on võimalik sõlmida hageja jaoks majanduslikult kasulik teenuse osutamise leping. 30.08.2004.a. sõlmitigi hageja ja MPOÜ vahel meditsiiniteenuse osutamise leping, mille alusel jätkas MPOÜ seadmega teenuse osutamist ASile I-TKHning kohustus igakuiselt hagejale tasuma 400 000 krooni. Nimetatud summa suurus ei olenenud teenuste mahust, mistõttu oli see hageja jaoks kindel igakuine tulu. Riskivabaks muutis hageja jaoks tehingu ka asjaolu, et seadme jooksvad hoolduskulud jäid OÜ MPkanda, mistõttu ei tähendanud hageja jaoks seadme ost muud kui korrapäraselt laekuvat tulu ilma täiendavate kulutuste tegemiseta. Enne angiograafi ostmise otsustamist koostasid kostjad ka finantsanalüüsi,
millest nähtus, et tehing on hageja jaoks majanduslikult tulus ning kasumit tootev projekt. Tasuvusarvestusest nähtub, et arvestades tööjõukuludega on angiograaf 5 aasta pärast teeninud hagejale kasumit 5 712 800 krooni. Arvestades, et angiograafi jääkväärtuseks 2010 aastal oleks olnud vähemalt 1,7 milj. krooni võiks kogu projekti eeldatavaks kasumiks pidada ligi 7, 5 milj.krooni. Kostjad väidavad, et angiograafiakabineti eest makstud hind oli turuhinnale vastav ning hageja vastupidised väited ei põhine tegelikkusel. Hageja poolt esitatud meditsiinitehnika seadmete müüjate pakkumised pole võrreldavad hageja omandatud angiograafiga, kuna pakkumiste hind on käibemaksuta aga ka seetõttu, et pakkumistes puudub igasugune spetsifikatsioon. Lisaks sellele tuleb arvestada, et HMOÜ ja SAS on meditsiiniseadmete turgu arvestades Philipsi konkurendid. Hagejale omandatid angiograafi puhul ei ole tegemist nö. second-hand seadmega nagu seda üritab väita hageja. Viimastel aastatel EVabariigis ostetud angiograafid on olnud hinnalt tunduvalt kallimad võrreldes hagejale ostetud angiograafiga, kuna hinnaerinevus kõige odavama seadmega on umbes 4 milj.krooni. Kostjad leiavad, et kuna omandatud seadme näol oli tegemist projektiga, mille hinnas sisaldusid lisaks seadme hinnale ka remondi-, installatsiooni- ja väljaõppekulud, oli tegemist ilmselgelt mõistliku hinnaga. Kuna sama tootja analoogse uue seadme hind on 5 milj.krooni kõrgem, kui hagejale omandatud juba töötava, kindla tulubaasiga projekti hind, siis on ilmselgelt ostetud projekt omandatud õiglase hinna eest. Hagejale ostetud angiograaf müüdi 2006.a. 8 milj.krooni eest AS-ile I-TKH. See asjaolu näitab, et hageja esitatud tõendid seadme hinna kohta ei ole õiged, kuna kaks aastat kasutuses olnud angiograaf müügi 2006.a. orienteeruvalt sama hinnaga nagu see oleks pidanud hageja esitatud tõenditest nähtuvalt olema 2004.a. Kostjad leiavad, et igasuguse arvutuskäigu puhul on projekti tulem hagejale positiivne, s.t. angiograafiakabineti ostust on teenitud kasumit. Hageja poolt hagiavalduses kirjeldatud erinevad kahju arvutamise metoodikad ei põhine tegelikkusel. Hageja käitumine peale angiograafi ostu näitab, et tehing oli hagejale kasulik. Nimelt saatis OÜ MPhagejale 28.06.2005.a. pakkumise, milles avaldas soovi omandada kõnealune angiograaf hinnaga 11-12 milj. krooni olenevalt tehingu tegemise ajast. Pakkumisel oli arvesse võetud asjaolu, et MPs OÜ on hagejale juba 10 kuu jooksul tasunud iga kuu 400 000 krooni. Hageja aktsionär teatas, et on nõus arutama angiograafi võõrandamist peale seda kui meditsiiniteenuse osutamise lepingud OÜ-ga MPja I-TKHja hageja vahel on lõpetatud. Selline pakkumine oli selgelt vastuolus hea usu põhimõttega lepingueelsetel läbirääkimistel. Eeltoodust saab järeldada, et hageja sai ka ise aru, et omandatud angiograaf võimaldab hagejal teenida tulu ja kasumit ning seetõttu ei ole hageja angiograafi võõrandamisest huvitatud. Käesolevaks hetkeks on hageja angiograafi võõrandanud. Omandajaks on AS I-TKH, mille aktsiad kuuluvad samale omanikule nagu hagejalgi s.o. Tallinna linnale. Seega on äriühingute omanik mõistnud angiograafi omamisest tõusvat tulu. Kostjad leiavad, et mõistlikud alternatiivid kostjate poolt teostatud tehingule puudusid, saamata jäänud tulu alternatiivsetest projektidest pole hageja tõendanud. Kostjad ei nõustu hageja väitega, et angiograafi asemel oleks pidanud ostma magnetresonantstomograafi või kompuutertomograafi või mõlemad. Hetkel kui kostjad olid nõukogu liikmed oli hagejale hiljuti ostetud kaasaegne magnetresonatstomograaf, mis oli täisvõimsusel töös olnud üksnes paar kuud. Selleks hetkeks ei olnud teada, milline saab olema seadme tulubaas ja kas ning kui palju on sellega võimalik teenida kasumit. Kompuutertomograafi kohta oli 2002.a. koostatud tasuvusanalüüs, mille kohaselt avaldasid analüütikud kahtlevat seisukohta selle soetamise põhjendatuse osas. Kostjad selgitavad, et magnetresonantstomograafi soetamist ei saa käsitleda angiograafi ostu alternatiivina. Hageja võinuks soetada lisaks angiograafile ka magnetresonanttomograafi nagu seda tehtigi. Asjaolu, et ka peale kostjate hageja nõukogust lahkumist viivitati magnetresonantstomograafi ostmisega kuni 2006.a. suveni näitab, et enne 2005.a. majandustulemuste selgumist ei olnud hageja magnetresonatstomograafi kasumlikkuses veendunud. Hageja on kostjatele ette heitnud kostjate poolt angiograafi omandamise kiirust. Samas on hageja Eajaloo kalleima, hinnaga 78 339 403 krooni, meditsiiniseadmete hanke läbi viinud äärmiselt kiiresti. Esitatud tõendistest nähtuvalt on hageja sellise mahuga hanke läbi viinud sisuliselt ühe kuuga. Kostjad osutavad, et hagejal ei tekkinud kostjate tegevuse tulemusena intressi tasumise kohustust. Laenulepingu alusel ei ole laenuandja hagejalt intressi nõudnud. Kostjaid hageja järgmise omaniku tegevuse eest
vastutavaks pidada ei saa. Lisaks leiavad kostjad, et laenulepingus sätestatud intressimäär ei olnud ülemäära kõrge. Laenuandja andis laenu tagatiseta. Hagiavalduses väljendatud 3-5- % intress võis tõepoolest kehtida kinnisvara tagatisel antud pikaajalistele laenudele, kuid hagejale laenatud tingimustel ei oleks ükski krediidiasutus sellises suuruses laenu andnud. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata, kohtukulud jätta hageja kanda.
Kohus, kuulanud ära istungile ilmunud kostjad, poolte esindajad, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Hageja on osutanud, et nii hageja kui ka OÜ MPomanike ringi kuulus üks ja sama juriidiline isik OÜ DFning hagejale soetati seade OÜ MPjuhatuse liikmega seotud äriühingult OÜ AM. Eeltoodud seoste tõttu arvab hageja, et kostjad kui hageja juhtorganite liikmed ei tegutsenud hageja suhtes heauskselt. Hageja on viidanud ka asjaolule, et 22. juunil 2004.a. sõlmiti OÜ MPja AS I-TKHvahel meditsiiniteenuse osutamise leping. Hageja on avaldanud arvamust, et hageja ja OÜ MPvahel 30.08.2004.a. sõlmitud meditsiiniteenuse leping oli sõlmitud selleks, et OÜ-l MPoleks võimalik täita I-TKHja OÜ MPvahel 22.06.2004.a. sõlmitud meditsiiniteenuste osutamise lepingut. Hageja väite kohaselt teenis OÜ MPsisuliselt 2004.a. nelja kuuga ettevõtte 1,4 miljonilisest kasumist ligi miljon krooni üksnes hageja teenuse vahendamisest AS I-TKHle, olulist kasu sai ka seadme müüja OÜ AM. Kohus leiab, et ainuüksi angiograafi ostulepingu, laenulepingu ja teenuselepingu sõlmimine hageja poolt hageja aktsionäriga seotud isikutelt ei ole käsitletav kostjate hoolsus-ja lojaalsuskohustuse rikkumisena. Samamoodi ei saa kostjate lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumiseks pidada ainuüksi seda, et hageja lepingupartnerid teenisid hagejaga lepinguid sõlmides kasumit. Küll aga võib see asjaolu tähtsust omada kui leiab tõendamist, et vastupidiselt lepingupartneritele olid sõlmitud tehingud hagejale kahjulikud. ÄS § 315 lg 1 järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Äriseadustiku § 327 järgi nõukogu liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt vastavalt käesoleva seadustiku paragrahvis 315 sätestatule samamoodi nagu juhatuse liikmed. Nõukogu liige vabaneb vastutusest aktsiaseltsi ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli. Hageja on asjas esitanud alternatiivsed kahju arvestamise meetodid. Esiteks on hageja seisukohal, et juhul kui juhtorgani liikmed poleks angiograafi müügilepingut üldse sõlminud, siis oleks hageja tehingu tegemata jätmisega säästnud 14 953 00 krooni + tehingukulud s.o. laenulepingu intress 98 774 krooni. Selle arvestuse kohaselt on hagejale tekitatud kahju suuruseks 15 051 774 krooni. Kohus leiab, et hageja taoline kahju arvestamise meetod ei ole kohane, kuna hageja on jätnud arvesse võtmata asjaolu, et peale angiograafi ostuhinna tasumist omandas hageja seadme. Seega tuleb kohtu arvates võimaliku kahju leidmiseks eelkõige arvestada hageja tehtud kulusid angiograafi soetamiseks ja kasutamiseks ning saadud tulud. Asjast nähtub, et 2004.a. augustis ostis hageja angiograafi 14 953 000 krooni eest. Asjas puudub vaidlus, et hageja palgakulu seoses angiograafiga moodustas 1 290 593 krooni, hageja on tasunud laenulepingu järgi intressi 98774 krooni. Seega moodustavad angiograagi ostu ja teeninduskulud (14 953 000+1 290 593 + 98 774) 16 342 367 krooni. 2006.a. oktoobris müüdi nimetatud angiograaf 8 milj. krooniga I-TKHle. Asjas puudub vaidlus, et angiograafi omandamisest kuni selle müügini tasus OÜ MPmeditsiiniteenuse osutamise lepingu alusel hagejale 10 milj.krooni (400 000 krooni igakuiselt). Kokku sai hageja 18 milj. krooni. Seega moodustab eeltoodud asjaoludel hageja kasu (18 000 000-16 342 367) 1 657 633 krooni, kahju tekkimine tõendatud ei ole. Hageja arvestatud võimalikud muud kulud mh. käibemaksu tasumise kohustus lepingujärgselt tulult ei ole realiseerunud. Kohus osutab, et asja materjalidele lisatud Maksu-ja Tolliameti seisukohast (I kd, tlk 399) nähtub, et 30.08.2004.a. meditsiiniteenuse lepingu järgi osutatav teenus on hagejale maksuvaba. Kohus leiab, et kuigi BDO EAS arvamuse (I kd, tlk 336) kohaselt hinnati angiograafi soetamisest saadavat võimalikku kasu võrreldes kostjate arvestusega kordades väiksemana, ei kummuta see faktilist asjaolu, et angiograafi soetamisega on hageja saanud 2 aasta jooksul kasu üle 1,6 milj.krooni. Hageja on kahju tekitamise ja arvestamise aluseks võtnud ka seisukoha, et angiograaf osteti
turuhinnast vähemalt 4 milj. krooni võrra kõrgema hinnaga. Asja materjalide juurde lisatud Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtub, et 4 kuud enne angiograafi müügilepingu sõlmimist oli angiograafi deklareeritud tolliväärtuseks 3,91 miljonit krooni. BDO EAS arvamusest (I kd, tlk 332) nähtub, et ITK juhatuse esimees M R on 28.01.2004.a. koosolekul hinnanud kasutatud angiograafi hinnaks 7-8 milj.krooni. I-TKHarendusjuht PRon 08.augustil 2006.a. väljendanud arvamust (II kd, tlk 161), et seisuga juuli-august 2006.a. ei olnud angiograafi turuväärtus üle 5-6 milj.krooni. BDO EAS erikontrolli ja siseauditi aruande kohaselt osteti hagejale kostjate tegevuse tulemusena second hand angiograaf hinnanguliselt 5 milj.krooni kallimalt tegelikust hinnast (I kd, tlk 56). Erikontrolli aruande kohaselt on selle aluseks võetud angiograafide müügipakkumised. HMOÜ hinnapakkumisest (I kd, tlk 68) nähtub, et täiskomplektse angiograafi Advantx LCV+ seadme hind on 7 495 000 krooni+käibemaks. AS Spakkumise (I kd, tl 69) kohaselt on universaalse angiograafiasüsteemi Multistar TOP hinnaks 7 700 000 krooni + käibemaks. Tallinna linnavalitsuse 29.06.2007.a. korralduses (tlk 131-133) väljendatud seisukoht, et angiograaf osteti hagejale turuhinnast ligi 2 korda kõrgema hinnaga tugineb BDO erikontrolli ja siseauditi aruandele. TÜK osakonnajuhataja T H kirja kohaselt (I kd, tlk 70) oli 2000.a. üheprojektsioonilise uue angiograafi hind, mitte enam kui 13-14 krooni. Asjas on kostjate poolt esitatud tõendeid, et Läti Vabariigis osteti angiograafiasüsteem 16 042 177 krooni+käibemaks (I kd, tlk 438, 439) ning Põhja –ER egionaalhaigla ning Tartu Ülikooli kliinikum (I kd ,tlk 295) on soetanud angiograafid hinnaga 17-20 milj. Asjas on OÜ AM06.03 2006.a. teinud pakkumise uue Integris Allura 12 müügiks. Müügisummaks on käibemaksuta 19 847 000 krooni. Pakkumises on selgitus, et pakkumise hind ei sisalda mh. ruumide ettevalmistust, remonti, ventilatsiooni-, jõukaabeldustöid, mööblit. TsÜS § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Asjas puudub vaidlus, et 2006.a. sügisel müüs hageja angiograafi 8 milj. krooni eest AS-ile ITKH. Kohus leiab, et see asjaolu seab kahtluse alla nendes tõendites, milles väidetakse, et 2004.a. oli angiograafi hind 8 milj. või väiksem, sisalduva. Asjas puudub vaidlus, et seade töötamisel amortiseerub, hageja on ise osutanud, et seadme amortisatsioon võis olla 20 % aastas. Seega ei saanud 2004.a. olla seadme turuhinnaks 8 milj. või vähem. Hageja on viidanud asjaolule, et kuna hagejale osteti müügilepinguga konkreetne seade – angiograaf ja selle käitamisseadmed, siis on kostjate viited nn angiograaf Integris 12 projektile asjakohatud. Kohus osutab, et asjas puudub vaidlus selles, et hageja ostis töötava seadme, seade oli ostmise ajal juba monteeritud ja seadistatud selleks ettevalmistatud ruumidesse. Puudub vaidlus, et angiograaf töötas alates ostupäevast ja teenis hagejale tulu. Asjas puudub vaidlus ka selles, et angiograafi soetamisega seonduvad mh. ka ruumide remondi ja töötajate väljaõppe kulud. Võimalike kulude suurus nähtub ka asja materjalidele lisatud Tartu Ülikooli Kliinikumi tõendist (I kd, tlk 395). Veenvalt ei ole asjas tõendamist leidnud ka hageja väide, et juba ostmise hetkel oli angiograaf moraalselt vananenud (millisest väitest võiks kohtu arvates järeldada, et seadme kasutamine on võimatu või ebaotstarbekas). Kohus leiab, et asja materjalidele lisatud OÜ AM kirjaga (I kd, tlk 240) on tõendatud, et hagejale ostetud angiograaf taastoodeti ajavahemikul 2003detsember-2004.a. jaanuar ning kõik komponendid taastoodeti 2003-2004.a. toodetud komponentidega. Asjaolu, et hageja jaoks ei olnud seade moraalselt vananenud tõendab ka hageja enda käitumine. Asjas puudub vaidlus, et juba 2005.a. keskel oli OÜ MPnõus 11 või 12 milj.krooniga seadme hagejalt ostma (I kd , tlk 271-272). Seadme oli 8,5 milj.krooniga 2006.a. suvel nõus ostma ka OÜ M , kuid hoolimata sellest müüs hageja 8 milj. eest seadme ASile I-TKH, kelle aktsionäriks on ühtlasi ka hageja aktsionär. Arvestades kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab kohus, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et angiograaf osteti 2004.a. hagejale turuväärtusest kõrgema hinnaga. Hageja on kahju arvestanud ka meetodi järgi, mille aluseks on seisukoht, et ostetud angiograafi asemel oleks hageja pidanud ostma magnetresonantstomograafi (MRT). Kostjad on angiograafi tasuvuse tõestuseks esitanud tasuvusarvestuse (I kd, tlk 224). Nimetatud
tasuvusarvestuse järgi oleks viie aasta jooksul angiograaf tootnud kasumit 5 712 800 krooni. Asjas on tõendamist leidnud, et kahe aasta jooksul, mil angiograaf oli hageja omandis nimetatud tasuvusarvestuses toodu põhimõtteliselt kehtis. Kostjad ei ole küll arvestanud, et hageja kasumist tuleb maha arvestada laenulepingu järgi tasutud intressimakse, kuid ka nimetatu arvamise kuludesse kasum siiski oluliselt ei vähene. Hageja on esile toonud, et magnetresonantstomograafi soetamisega oleks hageja teeninud sama ajaperioodi jooksul 23 250 500 krooni. Hageja tugineb oma arvestuses asja materjalidele lisatud erikontrolli aruandele (II kd, tlk 358), mille järgi teeniti 2005.a. ühe MRT uuringuga 3185 krooni ning 2005.a. viidi hageja juures läbi kokku umbes 3500 uuringut. Hageja on leidnud, et kahjuks saab lugeda angiograafiga teenitud 10 000 000 krooni ja teise MRT-ga hüpoteetiliselt teenida võinuks 23 250 500 krooni vahest s.o. 13 250 500 krooni. Kostjad on leidnud, et sellisel võrdlusmeetodil ei ole võimalik kahju arvutada, kuna angiograafi ost iseenesest ei takistanud MRT või muu seadme ostmist. Hageja seda väidet ümber lükanud ei ole ning juba sel põhjusel leiab kohus, et kahju arvestamine hageja esitatud meetodil ei ole tõendatud. Siiski peab kohus vajalikuks käsitleda ka seda kas kostjad täitsid oma hoolsuskohustust ning kas kostjate tegevus MRT soetamata jätmisel oli vastavuses hageja majanduslike huvidega. Asja materjalidele lisatud Radioloogia arengukava aastateks 2001-2015 (II kd, tlk 178-183 ja tlk 280) järgi vajas Etervishoiusüsteem aastal 2001.a. veel täiendavalt 4 digitaalse angiograafia seadet, 16 kompuutertomograafi seadet ja 13 MRT seadet. Seega ei saa olla vaidlust, et radioloogia arengukava järgi vajas Etervishoiusüsteem nii angiograafe, kui ka MRT-d, kusjuures viimaseid kordades rohkem. Asja materjalidele lisatud 2006.a. R.Lutsokerdi bakalaureusetöö väljavõttest (II kd, tlk 203) nähtub, et seadmete kasutamisest toodab kõige rohkem kasumit MRT. Asjas puudub vaidlus, et 2004.a. suure osa kogukäibest andis hagejale Põhja-Regionaalhaiglale osutatavad teenused, eelkõige kompuutertomograafia ning magnetresonatstomograafia. Kostjad on asja materjalidele lisanud tõendid (I kd, tlk 193-221) millest nähtub, et PERoli 2004.a. kavatsus soetada endale kompuutertomograaf ja magnetresonantstomograaf. Asjas puudub vaidlus, et 2004.a. algul oli hageja soetanud enesele uue MRT. Kostjad on teise MRT soetamata jätmist põhjendanud muuhulgas sellega, et ei saanud 2004.a. ette näha MRT nii suurt kasumlikkust nagu see selgus 2005-2006.a. Hageja on ise rõhutanud (teeside lk 12), et uue MRT soetamise kasu ei saanudki olla näha 2004.a. keskpaigas, kuna 2004.a. juunis seade paigaldati ning enne seadmega täisvõimsusel töötamist on vajalik teatud aeg ka seadme sissetöötamiseks, personali väljaõpetamiseks jne. Seega leiab kohus, et kostjate seisukoht, mille kohaselt ei olnud teise MRT soetamine 2004.a. enne käibe selgumist põhjendatud, kuna oli teada Põhja ERegionaalhaigla poolt enesele seadmete soetamine ning sellest võis prognoosida hageja käibe vähenemist. Asjaolu, et teise MRT soetamise põhjendatus oli kahtluse all, viitab ka hageja enda hilisem käitumine. Asjas puudub vaidlus, et peale hageja aktsiate ostueesõiguse teostamist 2004.a. valiti hagejale uued nõukogu liikmed. Hoolimata sellest ei võtnud uus nõukogu vastu otsust teise MRT soetamiseks 2005.a. jooksul. Alles peale 2005.a. käibe analüüsi otsustas hageja 2006.a. keskel soetada uue MRT. Hageja on leidnud, et kahju tekitati kostjate poolt ka sellega, et angiograafi ostuhinna tasumiseks võeti laenu ebamõistlikult suure intressiga Nimelt sõlmiti 27.08.2004.a. OÜ DFja AS TDvahel laenuleping (I kd, tlk 75-79), mille kohaselt kohustus OÜ DFandma AS-ile Thiljemalt 03.septembriks 2004.a. laenu summas 6 000 000 krooni. Laenaja kohustus laenu tagastama hiljemalt 03.detsembriks 2004.a., laenulepingu p 1.4. kohaselt oli laenuintressiks 9 % tasumata laenult aasta arvestuses. Asja materjalidele lisatud maksekorraldusest (I kd, tlk 130) nähtub, et hageja on laenuandja õigusjärglasele I-TKHAS-ile tasunud 98 774 krooni, selgitusega intressimakse kokkulepe. Asja materjalidele lisatud BDO EAS erikontrolli ja siseauditi aruandes ning L.Kivistiku erikontrolli aruandes on viidatud põhjendamatult kõrgele laenulepingu intressimäärale. Hageja hinnangul ei oleks laenuintress pidanud olema üle 5 % laenujäägilt aastas. Kostjad on asjas tuginenud sellele, et kuna laen oli antud tagatiseta, siis madalama intressiga laenu ei olnud
võimalik saada. Arvestades asjas esitatud tõendeid leiab kohus, et hageja väide, mille kohaselt oleksid kostjad saanud sõlmida laenulepingu ka väiksema intressiga, ei ole veenvalt tõendamist leidnud. Kohus leiab, et hageja ei ole piisavalt tähelepanu pööranud laenulepingus sisalduvatele tingimustele mh. sellele, et laen võeti tagatiseta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas ei ole tõendamist leidnud kostjate poolt hagejale kahju tekitamine. Kuna kahju tekkimine ei ole tõendatud, siis puudub kohtu arvates vajadus käsitleda täiendavalt kostjate hoolsus- ja lojaalsuskohustuse järgimist oma ametiülesannete täitmisel. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kostja MB`i õigusabikulud moodustavad 89 387,50 krooni. RL`i õigusabikulud moodustavad 33 453 krooni, KL`u õigusabikulud moodustavad 33 453 krooni, kostjate JO, VOja TRõigusabikulud moodustavad kokku 339 909 krooni. Arvestades asja keerukust ja asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning seda, et kostjate õigusabikulud ei ole võrreldes hageja õigusabikuludega ülemäärased ning juhindudes kehtinud TsMS §-st 60 lg 1 ja TsMS § 61 lg 1 p 1 leiab kohus, et hagejalt tuleb kostjate kasuks välja mõista kohtukulud täies ulatuses.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.