Tsiviilasi nr 2-07-2955
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Eveli Vavrenjuk teatavaks 16.november 2007.a. Tartu kohtumaja
Määruse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-2955
Tsiviilasi
AS T. hagi KÜ V. vastu korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamise ja puukuuride kasuituskorra kindlaksmääramise nõudes
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine ja menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised
ja
nende
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
• • • • •
Hageja: AS T. Hageja esindaja Margitta Elerin Mattikainen Kostja: KÜ V. Kostja esindaja Margus Lellep Kostja lepinguline esindaja Heigo Petsi
30.10.2007
Juhindudes
TsMS § 150 lg 2 p 2; § 162 lg 1, § 168 lg 4, § 169 lg 1, § 175 lg 1, lg 3; § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1 3, § 431 lg 1, § 432, § 433, § 462, § 466 lg 2-4, § 467 lg 5, § 660, § 661, Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005.a. määrus nr 306 kohtunik määras: I võtta vastu hagist loobumine II Lõpetada menetlus AS T. hagis KÜ V. vastu korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamise ja puukuuride kasuituskorra kindlaksmääramise nõudes. III Välja mõista AS’lt T. 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni meentluskulude katteks KÜ V. kasuks. IV Tagastada AS-le T. (arveldusarve nr 10220012552015 SEB Eesti Ühispank) menetluses tasutud riigilõivust pool ehk 1125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni. Määrus saata menetlusosalistele ja p IV osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg menetluse lõpetamise määruse puhul on 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa enam määruse peale edasi kaevata. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetlukulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetlukulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määruse kättetoimetamine ja täitmine Toimetada määrus kätte menetlusosalistele Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Asjaolud Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-07-2955. 10.10.2007 esitas hageja kohtule avalduse, milles palub menetluse antud asjas lõpetada arvesse võttes kostja poolt esitatud tõendeid kohtule, samas palub hageja tagastada tasutud riigilõiv (tl 79,80). Kostja oma kirjalikus vastuses (tl 85-91; 94-105) leiab, et ta aktsepteerib hageja soovi lõpetada menetlus hagist loobumise tõttu. Kostja palub tema kasuks välja mõista kostja õigusabikulud summas 13 800 krooni, mis on seotud hagiavaldusele vastamise, konsultatsioonide, kohtuesinduse jm õigusabiteenusega antud tsiviilasjas. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 ja 168 lg 4 kohaselt peab menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kandma hageja. Kostja palub vastavalt TsMS § 169 lg 1 eraldi hagejalt välja mõista kostja 03.10.2007.a. toimunud kohtuistungiga seotud menetluskulud, s.o 2500 krooni, seoses asjaoluga, et hageja ei ole täitnud tähtajaks kohtu korraldusi (kompromissi
saavutamiseks ei ole hageja vaatamata kohtu nõudmisele ja hageja lubadusele kostjaga ühendust võtnud ja hageja ei esitanud tähtajaks kohtu poolt nõutud hagi täpsustusi) vaatamata hagejale antud pikale tähtajale. Kostja leiab, et hageja on pahatahtlikult alustanud kohtumenetlust kostja vastu ja venitanud asja menetlust ning seetõttu peab hagejalt välja mõistma kohtumenetluse venitamisega seotud menetluskulud. Hageja oma vastuses (tl 156-159) ei ole nõus sellises osas kostja kulusid hüvitama. Hageja märgib, menetluskulude hüvitamiseks on TsMS § 175 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi valitsuse 15.detsembri 2005.a. määrus nr 306 lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hageja hagihind hagi esitamisel oli 35 000 krooni, mis menetluse korral, kui hageja ei oleks loobunud hagist, ei oleks andnud hagejale rahalist kasumit. Tsiviilasja hinnast 35 00 krooni on määratletud määruse kohaselt maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 11 000 krooni. Hageja leiab, et tegu ei ole raskekujulise tsiviilasjaga, milline tähendanuks maksimaalset kulu, kusjuures hageja ei oleks saanud menetluse korral mitte mingit rahalist hüve, vaid hageja püüdis tagasi oma valdusesse saada puukuuri, mis on olnud tema valduses aastaid. Hageja ei ole nõus kostja väitega pahatahtliku hagi esitamises. Hageja esitas kohtule hagiavalduse talle teadaolevalt õiguslikel alustel kaitsmaks ennast asja eest, millega leidis, et tema suhtes ei ole käitutud seaduse kohaselt. Hageja on juba enne hagi esitamist ja ka hagiavalduses teinud kostjale ettepaneku kuuride jagamise osas. Hageja ei ole menetlust kostja vastu alustanud pahatahtlikult. Hageja ise on nõus kostjale hüvitama kulusid summas 6000 krooni, mis on rohkem kui 50 % maksimaalsest piirmäärast. Seda peab hageja põhjendatuks kuluks. Kostja oma vastuses (tl 160-161) leiab, et kostja oli sunnitud tegema asjas kulusid, mida ta ei ole kohustatud kandma. Seega on menetluses tehtud kulud kostjale peale sunnitud ja laiemas tähenduses käsitletavad kostjale tekitatud kahjuna. Kostja on tasunud õigusbaikulusid õigusabilepingu alusel iga menetlustoimingu tegemise eest, mille kohta on esitatud aruanne. Seega on iga kulu põhjendatud ja vastavalt pangaväljavõtetele ka kostja poolt reaalselt kantud. Kostja ei pea asjakohaseks vaidlusi tsiviilasja lihtsusest või keerukusest jm tavapärastest hagimenetlusega seotud menetluskulude suurust mõjutavast ja väljamõistmise aluseks olevatest asjaoludest. Hagist loobumisega ei saa kohaldada TsMS sätteid menetluskulude kindlakstegemise aluseid, sest TsMS § 168 lg 4 sätestab expressis verbis hageja kohustuse tasuda kostja kohtukulud. Säte ei sea kohtukulude kandmise osas tingimusi. Kohtu põhjendused ja järeldused TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus hagist loobumist vastu, kui sellega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta, kuna see ei riku olulist avalikku huvi. TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb asja menetlus lõpetada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. AS T. on tasunud riigilõivu summas 2250 krooni, millest kuulub tagastamisele pool ehk 1125 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 sätestab kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on hagist loobunud, millega kostja on nõustunud ja seoses sellega on kostja esitanud taotluse menetluskulude välja mõistmiseks hagejalt. Poolte vahel on vaidlus menetluskulude summa suuruse üle. Kostja nõudeks on kokku 13 800 krooni, hageja on nõus maksma 6000 krooni.
Kostja viitab oma taotluses TsMS § 169 lg 1, mis sätestab menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud pool kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Kostja taotluseks on 03.10.2007.a. toimunud kohtuistungi edasi lükkumise eest hagejalt 2500 krooni nõue, kuna hageja ei ole täitnud kohtu korraldusi vaatamata hagejale antud pikale tähtajale. Kohus nõustun siinkohal kostja seisukohaga, kuid lisab, et kompromissi saavutamiseks ei pea ainult üks pool pingutama vaid seda tuleb teha mõlemapoolselt. Ka kostja ise on esitanud 03.10.2007.a. toimunud istungil täiendavaid tõendeid. Seega leiab kohus, et eraldi 03.10.2007.a. toimunud istungi eest 2500 krooni nõue ei ole põhjendatud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et TsMS § 168 lg 4 sätestab expressis verbis hageja kohustuse tasuda kostja kohtukulud. Kohus on seisukohal, et TsMS § 168 näol on tegemist menetluskulude jaotusega, mille lg 4 ütleb, et kohus mõistab kostja menetluskulud välja. TsMS 5.jagu reguleerib menetluskulude kindlaksmääramist, mis oma sisult on juba menetluskulude rahaline kindlaksmääramine ning seoses sellega tuleb arvestada ka TsMS § 175 sätetega, mille lg 1 ütleb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusoalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja; lg 3 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistele sissenõudmise piirmäärad. Käesolevas asjas on hageja määratlenud hagi hinna, milleks on kokku 35 000 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005.a. määrusele nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ on tsiviilasja hinnaga kuni 35 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 11 000 krooni. Kohus on seisukohal, et antud asja puhul ei ole tegemist keeruka vaidlusega, et oleks põhjendatud maksimaalse kulu rahuldamine. Arvestada tuleb aga asjaoluga, et hageja on oma nõuet muutnud, mis on tinginud kostjal vajaduse muudetud nõudele vastamise. Kohus on seisukohal, et hagejal olnuks siiski võimalus asi enne kohtusse jõudmist lahendada, kui ta oleks läinud ostja juurde kohale ja tutvunud KÜ kõigi dokumentidega ja üldkoosoleku protokollidega, mis tegelikult ka antud asjas selguse tõid ja selleni viis, et tuli hageja loobumine hagist. Kohus leiab, et arvestades kõigi asjaoludega, asjas toimunud kohtuistungite arvuga kokku 4, mis ei ole tavalisest rohkem, et antud asjas ei olnud aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjaolude ja tõendite maht ei ole suur, et tegemist on korteriühistuga, kelle igapäevase majandustegevuse juurde kuulub ühistu liikmetega asjaajamine, on põhjendatud kostja nõude rahuldamine 7500 krooni suuruses summas. Määruse peale võib TsMS§ 178, § 433 ja § 661 lg 1 ja 2 alusel esitada määruskaebuse.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.