Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Määruse tegemise aeg ja koht
16. november 2007.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-04-1414 (endine nr 2/254-8948/04)
Tsiviilasi
LAS-i (registrikood XXX, asukoht XXXX) hagi A B (B, isikukood XXX, elukoht XXX) ja J B (B, isikukood XXX, elukoht XXX) vastu omavolilise valduse lõpetamise ja valduse üleandmise nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine Menetluskulude lahendamine
Asjaolud Kohtu menetluses on LAS-i hagi A B ja J B vastu omavolilise valduse lõpetamise ja valduse üleandmise nõudes. Kohtule esitas taotluse menetluse uuendamiseks OÜ A , kes on vaidlusaluse kinnistu omandanud. OÜ A soovis astuda menetlusse üldõigusjärgluse alusel. Kostjad vaidlesid sellele vastu. Eesti Vabariik kolmanda isikuna taotlusele ei vastanud. Kohus jättis taotluse rahuldamata. Kohus palus hagejal anda seisukoht menetlusega jätkamise võimalikkuse kohta. Hageja palus jätta kohtul hagi läbi vaatamata. Kostjad sellele taotlusele vastu ei vaielnud ning palusid hagejalt välja mõista kohtukulud summas 29 560 krooni A B kasuks ja 11 800 krooni J B kasuks. Hageja vaidles kohtukulude taotlusele vastu kuna kostjad ei kasutanud oma õigusi heauskselt ning ei andud hageja õigusjärglasele nõusolekut menetlusse astumiseks. Kohus ei saanud kostjate tegevuse tõttu asja sisuliselt lahendada ning hageja on sunnitud paluma jätta hagi läbi vaatamata.
Kohtu seisukoht Hageja palub jätta hagi läbi vaatamata tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1. Vastavalt nimetatud sättele kohus võib jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kostja sellele taotlusele vastu ei vaidle. Kohus rahuldab taotluse ning jätab hagi nimetatud alusel läbi vaatamata. Järgmisena lahendab kohus menetluskulude küsimuse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. Hageja ei soovi kostjate kohtukulusid kanda kuna kostjad on menetluses käitunud pahatahtlikult. Nimetatu seisneb hageja eriõigusjärglase menetlusse mittelubamises. Kohtul ei ole võimalik hageja seisukohaga nõustuda. TsMS § 210 lg 3 võimaldab poolel nõustuda või mitte vastaspoole eriõigusjärglase menetlusse astumiseks. Tegemist on seadusest tuleneva õigusega. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et selle õiguse kasutamine iseenesest oleks pahatahtlik käitumine. Seetõttu kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et kohtukulud tuleb hagejalt välja mõista. Kohus juhindub TsMS § 62 lg-st 2 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis). TsMS § 61 lg 1 p 2 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kostjad paluvad hagejalt välja mõista kohtukulud summas 29 560 krooni A B kasuks ja 11 800 krooni J B kasuks. Hageja õigusabikulude suurusele vastu ei vaielnud. Ka kohus ei leia, et õigusabikulud oleksid põhjendamatult suured. Tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega. Kohus rahuldab kostjate taotluse hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.