Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Tallinn Laki 24) hagi Svjatoslav Rõbakovi (isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxxxx) vastu 97 510.50 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21.05.2007. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Svjatoslav Rõbakovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Svjatoslav Rõbakov, esindaja Peeter Kruus Vastustaja Eesti Energia AS, esindaja Kaili Muru-Mölder
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 21.05.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Apellatsioonimenetluses
kantud
menetluskulud
jätta
apellandi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled objekti Tartus Vao 2-3 elektrienergiaga varustamiseks 17.10.1995 abonentkaardilepingud nr 261315/2 ja 261316/5, mida uuendati 17.04.2002 elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepinguga nr 31261316. Hageja kohustus müüma kostjale elektrienergiat ning kostja kohustus tarbitud elektrienergia eest nõuetekohasel viisil ja tähtaegadel tasuma. Objektil on elektrienergiat tarbitud alates 1996. a, mida tõendavad väljavõtted andmebaasidest. 17.10.1995 paigaldati tarbimiskohta Vao 2-3 17.08.1995 taadeldud arvesti nr 585205 (GH46t a237, 3x220/380V, 10-60A). 08.11.2004 viidi AS-s Elektrikontrollikeskus läbi arvesti kalibreerimine, mis tuvastas, et arvesti on korras ja vastab standardi IEV 521 nõuetele. Alates arvesti paigaldamisest kuni kostja poolt 03.04.2004 teatatud näitudeni oleks ööpäevane tarbimine 4,4 kWh, mis on ebaloomulikult vähe. Arvesti paigaldati 17.10.1995 näitudega päev 0000020 ja öö 0000009 ning teisaldati 13.10.2004 näitudega päev 0079694 ja öö 0064977. Seega oleks alates arvesti paigaldamisest kuni selle teisaldamiseni tarbitud kokku 144 642 kWh, mis teeks üheksa aasta keskmiseks ööpäevaseks tarbimiseks 44 kWh, mis on kooskõlas perioodil 02.04.-13.10.2004 tarbitud ja hageja poolt fikseeritud elektrienergia kogusega (ööpäevane tarbimine 59 kWh). 06.10.2004 esitati kostjale arve nr 20975039 summas 134 211.10 krooni, lähtudes 09.07.2004 kostja teatatud näidust ja 04.10.2004 Eesti Energia OÜ Jaotusvõrk töötaja fikseeritud näidust. Vastavalt näitude vahele arvestati tarbitud elektrienergia kogusteks 130 017 kWh. Kuna selgus, et kostja on näitu valesti lugenud, esitati 02.12.2004 korrektsioonarve nr 21685243 summas 97 510.50 krooni, millega jaotati arvestatud kogus kogu tarbimisperioodile alates lepingu sõlmimisest ja arvestati ka kehtinud erinevaid tariife. Korrektsioonarves lähtuti kliendi teatatud näitudest, nihutades neid ühe koha võrra edasi ja arvestades viimaseks kohaks 0. Selline arvestus on kliendile kõige soodsam. Seda, et hageja fikseeritud näitude alusel arvutatud tarbimine on reaalne, kinnitab ka teiste Vao 2 ridaelamubokside tarbimisanalüüs. Hageja palus mõista kostjalt välja võlg 97 510.50 krooni. 01.11.2005 istungil teatas hageja esindaja, et nõue on seoses viimaste maksete tasumisega vähenenud 96 846.40 kroonini.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt on kostja elanud majas viis aastat ja maksnud korralikult elektriarveid. Hageja on olnud kostja esitatud näitudega nõus. 10.10.2004 avastas kostja, et voolumõõtja näit ei klapi seni esitatud näitudega ja pöördus hageja poole. Ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu p 2.4 kohaselt fikseerivad arvestite alg-, lõppja kontrollnäite, mõõtesüsteemi tehnilist seisukorda ja seadistust, aga ka koguste arvestamisel tekkivaid ja tekkinud erakorralisi situatsioone võrguettevõtja poolt koostatud aktid. Sellist akti ei ole koostatud. Tulenevalt VÕS 101 lg 3 ei või hageja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille riisikot ta kannab. Hageja nõue on ebamõistlikult suur ja põhjendamata. Kostja elamistingimustes ei olnud võimalik kulutada viie aasta jooksul sellises koguses elektrienergiat. Kostja esindaja seletas 20.12.2006 istungil, et arvesti õigsust ta ei vaidlusta, vaid tehtud on inimlik viga näitude võtmisel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 21.05.2007 otsusega hagi ja mõistis välja Svjatoslav Rõbakovilt võla 96 846.40 krooni ning menetluskulu (riigilõivu) 6000 krooni Eesti Energia AS kasuks. Otsuse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja esitas arved kuni 06.10.2004 kostja poolt fikseeritud ja hagejale teatatud näitude alusel ning kostja tasus esitatud arved nõuetekohaselt. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja tarbimiskohta oli perioodil 17.10.199513.10.2004 paigaldatud arvesti nr 585205. 17.10.1995 abonentkaardilepingutes fikseerisid pooled arvesti nr 585205 päevaseks näiduks 0000020 ja öiseks näiduks 0000009. Arvesti lõppnäiduks on nii hageja poolt kui AS Elektrikontrollikeskus elektriarvesti ekspertiisiaktis fikseeritud 0079692 ja 0064977. Seega on kostja tarbinud arvesti andmetel alates arvesti paigaldamisest kuni mahavõtmiseni elektrienergiat päeval 79 674 kWh ja öösel 64 968 kWh. Tõendamata ja paljasõnaline on kostja väide, et arvesti oli rikkis. 08.11.2004 AS Elektrikontrollikeskus elektriarvesti ekspertiisiakti kohaselt on arvesti nr 585205 korras ja vastab standardi IEC 521 nõuetele. Kostja esindaja kinnitas istungil, et ei vaidlusta arvesti õigsust. Ka kostja esitatud Nora Kasemaa ekspertiisibüroo ekspertiisiaktis nr 525 ei ole väidetud, et arvesti ei vasta nõuetele. Alusetud on seisukohad, et arvesti näidikul on komakoht ja hageja on fikseerinud arvesti näidud valesti. Hageja on fikseerinud arvesti järgmised näidud, mis on sarnased ka AS Elektrikontrollikeskus ekspertiisiaktis fikseerituga: 02.04.2004 päev 0072964, öö 0060292 (kontrollnäitude leht, tl 8); 04.10.2004 päev 0079466, öö 0064753 (tööülesanne nr 04-62604, tl 9); 13.10.2004 päev 0079694, öö 0064977 (tööülesanne nr 04-106184, tl 10). Kostja on pärast hageja poolt 02.04.2004 fikseeritud 7-kohalist näitu, mis algab kahe nulliga, teatanud hagejale 7-kohalise näidu, mille kolm esimest numbrit on nullid. Näidukaardi kohaselt on kostja teatanud nt 09.07.2004 näiduks 0007801 (päev) ja 0006401 (öö) ning 01.10.2004 0007945 (päev) ja 0006475 (öö). Kostja esindaja oli seisukohal, et arvesti näidik on küll 7-kohaline, aga probleem on komakohas; on vaieldav, kas viimane number liigub kiiremini või mitte. Kostja esindaja on samas ise kohtule esitanud e-kirja, milles Tartu mõõteteenuste juhtivspetsialist Peeter Säälik teatab, et vaidlusalusel arvestil on viimasel parempoolsel numeraatoril küll kriipsud, kuid komakohta see ei tähenda, arvesti on 7-kohaline, sest komamärki “,” näha ei ole, seda kinnitab ka arvesti nimivool. Ka tunnistaja Rein Endreksoni, Eesti Energia AS töötaja ütluste kohaselt on arvestil seitse kohta ja eraldusmärgid puuduvad. Kostja nõustus kohtuistungil, et arvestil on seitse kohta ja eraldi komakohta näha ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et arvesti oli 7-kohaline ning ilma komakohata. Kostja esitatud Nora Kasemaa ekspertiisibüroo ekspertiisiaktis nr 525 leidis ekspert Viktor Golub, et arvesti nr 585205 näitude võtmisel 20.09.2004 on tehtud viga, mis tõi kaasa elektrienergia kulunäitude järsu kasvu ja seega ka makseks esitatud arve suurenemise. Kohus ei pidanud eksperdi sellist järeldust põhjendatuks ega usaldusväärseks. Ekspert on lähtunud sellest, et arvesti tablool on kaheksa ruutu, millest viimane näitab täisosa murdosa, asjas kogutud tõendid aga kinnitavad, et arvesti oli 7-kohaline ja ilma komakohata. Ekspertiisiakti kohaselt on ekspert vaadanud arvesti nr 585205 üle. Hageja kinnitab aga, et arvesti oli tema valduses ning kolmandatele isikutele ei ole seda antud. Samuti on tunnistaja R. Endreksoni, Eesti Energia AS töötaja, kes menetluse kostja juhtumit, ütluste kohaselt olnud arvesti alates mahavõtmisest hageja käes ja sellega on käinud tutvumas vaid kostja esindaja. Hageja ei vaidlusta, et tema andmebaasis on 02.06.2002 fikseeritud näidud öö 0004875 ja päev 0005597, s.o sarnased kostja teatatud näitudele. Kohus pidas aga mõistlikuks ning teiste
tõenditega kooskõlas olevaks hageja selgitust, et enne Eesti Energia AS reorganiseerimist võis juhtuda, et näiduvõtja ei fikseerinud näitu isiklikult, vaid kirjutas selle üles kliendi ütluse järgi. Viga võis tekkida ka näidu sisestamisel andmebaasi, kuivõrd näidusisestaja võis pidada fikseeritud näitu ekslikuks ja sisestas näidu vastavalt kliendi poolt varem teatatud näidu kohtade arvule. Kohus ei nõustunud kostjaga, et hageja nõue on ebamõistlikult suur ja põhjendamata. Kostja seletuse kohaselt ostis ta ridaelamuboksi ning siis olid seal vaid paljad seinad; ta ehitas, kasutas elektridrelli. Vao 2-3 ridamaja boksis elas kostja koos abikaasaga alates 1999. a novembrist, seda kinnitab ka Tiit Kaunissaare tõend. Elati kahes toas ning kasutati kahte kamin-ahju (aastas kulus kütteks ca 15 ruumi puid) ja sooja vee saamiseks 30-liitrilist elektriboilerit. Ühes toas oli elektriradiaator ning köögis põrandaküte, kuid seda ei saanud kasutada. Kostja väited, samuti pärast arvesti vahetust ja uues elukohas tarbitud energiakogus ei välista iseenesest arvesti mõõdetud koguses elektrienergia tarbimist. Kostja väited elektritarbijate kohta ei pruugi olla ammendavad. Tunnistaja R. Endreksoni ütluste kohaselt käis tema Vao 2-3 2005. a jaanuaris. Ridaelamuboksil oli kolm korrust, esimene korrus suurusjärgus 70 m2. Elektriseadmetest olid kasutuses köögiseadmed, elektriboiler, külmkapp, pliit, tavaline olmetehnika, valgustus, köögis oli välja ehitatud põrandaküte, teisel korrusel oli seinal elektriradiaator, seinte peal olid välja ehitatud elektriühenduste kohad, mis olid kaetud. Kostja tarbimine üheksa aasta jooksul 144 642 kWh on normaalne. Juhtmestik võimaldas alates arvesti panekust kuni maha võtmiseni sellist elektri hulka tarbida. Samuti kinnitab Vao 2 teiste ridaelamubokside tarbimisanalüüs, et arvesti mõõdetud kostja elektritarbimine on reaalne. Vao 2 elamu boksid nr 1, 2, 4, 5 ja 6 on tasunud hagejale alates 1998. a kuni 2004. a oktoobrini vastavalt 118 999.80 krooni, 27 591.40 krooni, 51 703.30 krooni, 46 540.80 krooni ja 43 626 krooni. Kostjal tulnuks hageja arvestuse kohaselt tasuda 107 957.25 krooni, kuid kostja on tasunud üksnes 10 446.75 krooni. Isegi kostja esitatud ekspertiisiaktis on ekspert hinnanud elektrienergia kulu suuremaks sellest, mida kostja enda teatatud näitude järgi väidetavalt tarbis. Ka 13.10.2004 paigaldatud arvesti kohaselt tarbis kostja rohkem kui eelmise arvesti järgi enda teatatud näitude kohaselt. Samuti kinnitab tunnistaja R. Endrekson, et arvestades elektritarbijaid ja maja, on kostja näidatud tarbimine väär. Kohus ei pidanud põhjendatuks arvestada kostjapoolse eksperdi V. Golubi arvamust, et maja elektrijuhtmete ja selle kaitse tehnilised võimalused ei luba kasutada elektrienergiat arvel näidatud võimsuses ning arvesti tehnilised võimalused lubavad teoreetiliselt mõõta võimsuse tarbimist, mis on arvel näidatud, kuid maja praktilistes tingimustes on see võimatu. Ekspert on lähtunud sellest, et vaidlusalune energiakogus tarbiti kas 2 kuu 11 päeva või 121 päeva jooksul, hageja nõue aga põhineb asjaolul, et tarbimine toimus perioodil 17.10.199513.10.2004. Lisaks puudub alus arvata, et ekspert on eluruumi üle vaadanud ning teinud kindlaks võimalused ja kostja kasutatud elektritarbijad. Ekspertiisi tegemise ajaks on märgitud 31.05.-18.09.2006 ja ekspertiisi tegemise kohaks m.h Vao 2-3 asuv ridaelamu, elanik S. Rõbakov, tõendatud on aga, et kostja enam sel ajal nimetatud aadressil ei elanud. Kostja kinnitab, et kolis elamusse 1999. a ja elas seal viis aastat, kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt võõrandas kostja kinnistu 2005. a ning hageja on esitanud alates 04.09.2005 Vao 2-3 tarbimiskoha arved Epp Laugu nimele. Kostja on viidanud VÕS § 101 lg 3, kuid ei ole välja toonud, milline hageja tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille riisikot ta kannab, põhjustas kostjapoolse rikkumise. Eraldi akti ei ole hageja situatsiooni fikseerimiseks koostanud, samas ei ole sätestatud ka akti kohustuslikku vormi ning asjaolud on välja toodud muudes dokumentides (nt tl 9, 10).
Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostja on tasunud väiksema energiakoguse eest kui ta tegelikult tarbis. Kuna on alust arvata, kostja on jätnud tähelepanuta arvesti näidu viimase numbri ning märkinud näidu algusesse ühe nulli rohkem, on hageja põhjendatult oma nõude arvestuses lähtunud kostja teatatud näitudest, nihutades neid ühe koha võrra edasi ja arvestades viimaseks kohaks 0. Juhindudes VÕSRS § 12 lg 1, 2, TsK § 242 ja VÕS § 208 lg 3 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 96 846.40 krooni.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.S. Rõbakov taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus õigesti hinnanud tõendeid ja on valesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et hageja esitas arved kuni 08.10.2004 kostja poolt fikseeritud ja hagejale teatatud näitude alusel, sest 11.06.2002 on hageja lepingulise näiduvõtja näiduna andmebaasis registreerinud näidud (päev 0005597, öö 0004875), millised andmed ühtisid kostja edastatud näitudega. Seega kuni 02.04.2004 poolte fikseeritud näidud ühtisid. Kohus ei saa rajada otsust oletustele. Kohus jättis põhjendamatult kõrvale olulise dokumentaalse tõendi – Aili Silla poolt fikseeritud näidud, mis on isiklikult tema poolt fikseeritud ja seega usaldusväärsed. Nimetatud tõendi usaldusväärust kinnitab ka see, et esialgselt väljastati kostjale hageja klienditeenindusest väljavõte, kus on sama näit kirjas. Kuna poolte vahel on vaidlus 02.06.2002 A. Silla poolt fikseeritud näitude osas, siis taotleb apellant A. Silla tunnistajana ülekuulamist. A. Silla aadressi sai apellant teada hiljuti ja seetõttu ei saanud ta varem esitada taotlust A. Silla ülekuulamiseks. Kohus leidis, et klient teatas oma metoodika kohaselt näite valesti alates arvesti paigaldamisest 17.10.1995 kuni 08.10.2004, kuid sel ajavahemikul fikseeriti arvesti kontrollnäidud neljal korral (11.06.2002 Aili Sild, 02.04.2004 Annes Reis, 20.09.2004 Annes Reis, 04.10.2004 Aavo Vinogradov), ning arusaamatuks jääb, miks viga ei avastatud ja tarbijale sellest koheselt teada ei antud. Eeltoodule tuginedes pidi hagejale olema selge, et kostja on regulaarselt teatanud tarbitud elektrienergia koguse ebaõigesti. Esitatud küsimusele annab vastuse 13.10.2004 hageja koostatud tööülesanne nr 04-106184, kus teostatava tööna on märgitud arvesti vahetamine kliendi soovil ja arveldusnäidu fikseerimine ning lisainfona ära toodud arvesti rikke kahtlus, millest klient oli eelnevalt hagejat informeerinud (kütte sisselülitamisel oli voolumõõtja näidanud öö jooksul tarbimist ainult 1 kWh). On märge ka selle kohta, et klient on maksnud aastaid vähem, kuna kahe nulli asemel on näidatud kolm, ning ühtlasi palutakse selgitada, kuidas näitu lugeda, mis ei viita kuidagi sellele justkui tarbija oleks esitanud näitu 6-kohalisena. Mis puutub tarbimiskoha kontrolli, siis hageja esindaja väitis kohtus, et vahepeal ei käinud ükski Eesti Energia isik tarbimiskohta kontrollimas ja praktikas võeti kontrollnäite pisteliselt; see majapidamine on jäänud kontrolli alt välja ning alles viimased paar aastat on ka lepingus kehtinud nõue, et hagejapoolne isik on kohustatud käima kahe aasta jooksul vähemalt korra näitusid kontrollimas. Kuna puudub selgus asjaoludes, mis tingisid mõlemapoolse arusaamatuse näidulugemisel, siis eeltoodud asjaolud on piisavad VÕS § 101 lg 3 tuleneva hageja riisiko hindamiseks.
Kohtuotsus on vastuoluline ja kohtu järeldused ei ole kooskõlas asjas tuvastatuga. Kohus on pidanud hageja esitatud AS Elektrikontrollikeskus elektriarvesti ekspertiisiakti, mille kohaselt oli elektriarvesti korras, usaldusväärseks, kuid pole lähtunud asja lahendamisel kõikidest faktilistest asjaoludest, vaid on asunud hageja poolele võimaliku elektritarbimise väljaarvestamisega ja jagades hageja hüpoteetilist seisukohta kontrollnäitude võtmise osas 11.06.2002. Esitatud dokumendid ei anna alust asuda seisukohale, et hageja on tõendanud kostjapoolse lepingulise kohustuse rikkumise elektrienergia tarbimisel ajavahemikus 17.10.1995-13.10.2004. Põhjendatuks tuleks lugeda eksperdi väide, et sellises mahus elektrienergia tarbimine nagu on hageja poolt kostjale 06.10.2004 esitatud arvel (arvel nr 20975039 näidatud perioodil), ei ole tehniliselt võimalik. Tunnistaja Eesti Energia AS töötaja R. Endrekson jagas sama seisukohta. Eeltoodust lähtuvalt on vajalik saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, et selgitada välja asjaolud, mis tingisid hüppelise näidulugemise. Kuna maakohus ei pidanud vajalikuks kohtuliku ekspertiisi tegemist, siis apellant taotleb seda asja uuel läbivaatamisel, et selgitada välja, kas elektriarvesti võib teatud ajaperioodil tarbimist hüppeliselt mõõta, ning millistel tehnilistel tingimustel oleks see võimalik. Samuti tuleb võtta seisukoht hageja riisiko küsimuses ning kuulata tunnistajana üle A. Sild.
5.Eesti Energia AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt paigaldati 17.10.1995 kostja tarbimiskohta Vao 2-3 17.08.1995 taadeldud arvesti nr 585205. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.04.2004 määrusega nr 112 kehtestatud “Metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite taatluskehtivusajad, mõõtevahendite täpsus- ja üldnõuded” on induktsioonmõõtesüsteemiga ühe- ja kolmefaasiliste 1- ja 2-tariifsete vahelduvvoolu aktiivelektrienergia arvestite taatluse kehtivusaeg 16 aastat. Sama põhimõte kehtis ka varasemates õigusaktides, kuivõrd taatlusaeg tuleneb standarditest IEC 521 ja IEC 145. Kõik hageja poolt kasutatavad arvestid on taadeldud, st neile on paigaldatud lisaks tehaseplommi(de)le ka taatlusplomm ja taatluskleebis (mõõteseaduse § 2 lg 1 p 29, 30). 08.11.2004 viidi AS-s Elektrikontrollikeskus läbi nimetatud arvesti kalibreerimine, mis tuvastas, et arvesti on korras ja vastab standardi IEV 521 nõuetele. AS Elektrikontrollikeskus on Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud muuhulgas elektri- ja ajamõõtevahendite kalibreermise ja taatluse ning elektrikatsetuste valdkonnas, reg nr K012. Kostja esindaja on kinnitanud, et arvesti õigsust ei vaidlustata (tl 125). Kostja on aktsepteerinud ka ajavahemikul 02.04.-13.10.2004 tarbitud elektrienergia kogust, kuivõrd sel perioodil on näidud fikseeritud võrguettevõtja poolt. Nimetatud perioodil on ööpäevane tarbimine olnud 59 kWh. Alates arvesti paigaldamisest 17.10.1995 kuni kostja poolt 03.04.2004 teatatud näitudeni oleks ööpäevane tarbimine 4,4 kWh, mis on ebaloomulikult vähe. Arvesti nr 585205 paigaldati tarbimiskohta 17.10.1995 näitudega päev 0000020 ja öö 0000009 ning teisaldati 13.10.2004 näitudega päev 0079694 ja öö 0064977. Seega oleks alates arvesti paigaldamisest kuni selle teisaldamiseni tarbitud kokku 144 642 kWh, mis teeks 9 aasta (9x365=3285 päeva) keskmiseks ööpäevaseks tarbimiseks 44 kWh, mis on kooskõlas perioodil 02.04.-13.10.2004 tarbitud elektrienergia kogusega. 06.10.2004 esitati kostjale arve nr 20975039 summas 134 211.10 krooni lähtudes 09.07.2004 kliendi teatatud näidu ja 04.10.2004 Eesti Energia OÜ Jaotusvõrk töötaja fikseeritud näidu
alusel. Vastavalt näitude vahele arvestati tarbitud elektrienergia kogusteks 130 017 kWh. Kuivõrd selgus, et klient on näitu valesti lugenud, siis esitati 02.12.2004 korrektsioonarve nr 21685243 summas 97 510.50 krooni, millega jaotati arvestatud kogus kogu tarbimisperioodile alates lepingu sõlmimisest ja arvestati ka kehtinud erinevaid tariife. Seda, et klient teatas arvesti näite valesti, tõendab asjaolu, et juba 02.04.2004 fikseeriti ühe koha võrra suuremad näidud, kuid klient jätkas oma metoodika kohaste näitude teatamist kuni 08.10.2004. Vastustaja ei ole kunagi olnud seisukohal, et vaidlusalune tarbimine on toimunud 06.10.2004 arvel nr 20975039 näidatud perioodil, mistõttu esitatigi 02.12.2004 korrektsioonarve nr 21685243, kus tarbimine on jaotatud kogu tarbimisperioodi peale. Tunnistaja R. Endrekson kinnitas kohtuistungil sama seisukohta. Korrektsioonarves ümberarvestusi tehes lähtuti kliendi teatatud näitudest, nihutades neid ühe koha võrra edasi ja arvestades viimaseks kohaks 0. Selline arvestus on kliendile kõige soodsam, kuivõrd arvestab tarbitud energiakoguseks väikseima võimalikust. Kui viimaseks kohaks oleks märgitud 1-9, siis oleks iga kord tarbitud kogus olnud 1-9 kWh võrra suurem. Arvesti viimane koht on kümnendkoht. 11.06.2002 Eesti Energia AS töövõtja A. Silla fikseeritud näidu alusel ei ole kliendile arvet esitatud, mistõttu pole kohtu järeldus vale. Vastustaja ei näe mõtet A. Silla tunnistajana ülekuulamisel, kuivõrd on äärmiselt ebatõenäoline, et näiduvõtja mäletab nii ammuse näidu fikseerimise täpseid asjaolusid. Samuti on hageja kinnitanud, et näit nagu ta on sisestatud andmebaasi, võib selline olla ka näidusisestaja eksimuse tõttu, kuivõrd näidusisestaja võis pidada fikseeritud näitu ekslikuks ja sisestas näidu kliendi poolt varem teatatud näidu kohtade arvust lähtuvalt. Kostjal olid kõik võimalused taotleda tunnistaja ülekuulamist ja kohtuliku ekspertiisi läbiviimist esimese astme kohtus, kuid sellekohaseid taotluseid ei esitatud, mistõttu nõue seetõttu kohtuotsuse tühistamiseks ei ole põhjendatud. Samuti ei tõstatanud kostja esimese astme kohtus riisiko kandmise ja vastutuse jagamise teemat, kuigi hageja tegi sellekohaseks kompromissiks ettepaneku. Kostjal on kogu menetluse kestel olnud esindaja, kellel pidi olema piisavalt õigusalaseid teadmisi. A. Silla aadressi oleks kostja võinud hagejalt igal ajal küsida, kuid kostja esindaja pöördus hageja klienditeenindusse alles peale kohtuotsuse tegemist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks ning uueks lahendamiseks saatmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei korda neid käesolevas otsuses kooskõlas TsMS § 654 lg 6.
7.Ringkonnakohus jätab rahuldamata apellatsioonkaebuses esitatud taotluse üle kuulata Aili Sild ja teostada ekspertiis. Vastustaja esitas oma vastuväited apellandi esitatud taotlustele. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja ütlustega ei ole käesolevas vaidluses võimalik tõendada asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Asjaolu kas tunnistaja kirjutas ise näidu või tegi seda kostja ütluste alusel, ei oma tähendust vaidluses, kus kostjalt nõutakse tegelikkuses tarbitud ja näiduga fikseeritud elektrienergia eest tasumist. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka ekspertiisi läbiviimist ringkonnakohtus. Ringkonnakohus märgib, et apellandil oli võimalus tõendite esitamiseks maakohtus ning apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid põhjuse ringkonnakohtul täiendavate tõendite kogumiseks.
Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi poolt 03.10.2007 esitatud telefonivestluse lindistuse apellandi ja Aili Silla vahel (kirjalik üleskirjutus 2. lehel ja 2 CD-d) ning
12.10.2007 esitatud koopiad näidikule genereeritud arvestuste kohta 8 lehel. Apellant ei ole nimetatud tõendite vastuvõtmise vajadust apellatsioonkaebuses põhjendanud, seega tuleb nimetatud materjalid jätta otsuse tegemisel tähelepanuta kooskõlas TsMS § 652 lg 4.
8.Apellandi poolt viidatud 13.10.2004 fikseeritud tööülesanne nr 04-206284 (tl 10) ei tõenda apellandi poolt väidetud asjaolusid. Eelnevalt oli apellandi elektriarvestusseadmeid 04.10.2004 kontrollitud ja märgitud tööülesandesse (tl 9), et tuleb teha arvesti vahetus, kuna plommid on arvestil kahtlased ning nimetatud kontrollaktist tulenevalt koostati hiljem apellandi poolt nimetatud teine tööülesanne.
9.Ringkonnakohtu arvates ei kuulu asjas tuvastatud asjaoludest tulenevalt käesolevas vaidluses kohaldamisele apellandi poolt viidatud VÕS § 101 lg 3. VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuste rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Käesolevas asjas on tuvastatud, et apellant on aastaid tasunud elektrienergia eest väiksemas summas, kui tavapäraselt analoogsetes tingimustes tasutakse, samuti ei ole apellant vaidlustanud viimaste kontrollmõõtmiste tulemusi. Ringkonnakohus leiab, et arvestinäitude ebaõige lugemine ja väiksemas ulatuses tasumise riisikot ei kandnud hageja, vaid kostja pidi ise olema hoolas oma lepinguliste kohustuste täitmisel.
10.Menetluses kantud menetluskulud tuleb jätta apellandi kanda.
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.