Eesti Energia AS-i hagi S.R. vastu 97 510.50 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Eesti Energia AS (rk 10421629, asukoht Laki 24, Tallinn) hageja esindaja: Kaili Muru-Mölder (postiaadress Ilmatsalu 5, Tartu) kostja: S.R. kostja esindaja: Peeter Kruus
Istungi toimumise aeg
25.04.2007
Protokollija
kohtuistungisekretär Maili Pant
RESOLUTSIOON
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3, TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 60 lg 1, TsMS § 435, § 436, § 438, § 439, § 442, § 445 lg 2, VÕSRS § 12 lg 1, 2, TsK § 242 lg 1, VÕS § 208 lg 1, 3, kohus otsustas: rahuldada Eesti Energia AS-i hagi S.R. vastu. Välja mõista S.R. võlg 96 846.40 krooni (üheksakümmend kuus tuhat kaheksasada nelikümmend kuus krooni ja nelikümmend senti) Eesti Energia AS-i kasuks. Väljamõistetud
Lk 2 / 8
summa tasuda Eesti Energia AS-i kontole nr 1180005555 Hansapangas või nr 10002059413005 Eesti Ühispangas, viitenumber 3110434724900017. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Välja mõista S.R. menetluskulu 6000 krooni (kuus tuhat krooni) Eesti Energia AS-i kasuks. Väljamõistetud summa tasuda Eesti Energia AS-i kontole nr 221002155774 Hansapangas. Kohtulahendi täitmise tagamine Jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse Tartu Maakohtu 01.09.2005 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – kohtulik hüpoteek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna registriossa nr 28120 kantud kinnistul (asukoht Tila küla, Tartu vald, Tartumaa) 97 510.50 krooni ulatuses Eesti Energia AS (rk 10421629) kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Kohtuotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
1.Pooled sõlmisid objekti V 2-3 Tartus elektrienergiaga varustamiseks 17.10.1995 abonentkaardilepingud nr 261315/2 ja 261316/5, mida uuendati 17.04.2002 elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepinguga nr 31261316. Hageja kohustus müüma kostjale elektrienergiat ning kostja kohustus tarbitud elektrienergia eest nõuetekohasel viisil ja tähtaegadel tasuma (tl 2). Objektil on elektrienergiat tarbitud alates 1996. a, mida tõendavad väljavõtted andmebaasidest (tl 40).
2.17.10.1995 paigaldati tarbimiskohta V 2-3 arvesti nr 585205 (GH46t a237 3x220/380V, 10-60A, taadeldud 17.08.1995). 08.11.2004 viidi AS-is Elektrikontrollikeskus (akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt m.h elektri ja ajamõõtevahendite kalibreerimise ja taatluse ning elektrikatsetuste valdkonnas) läbi arvesti kalibreerimine, mis tuvastas, et arvesti on korras ja vastab standardi IEV 521 nõuetele (tl 41, 153).
3.Alates arvesti paigaldamisest kuni kostja poolt 03.04.2004 teatatud näitudeni oleks ööpäevane tarbimine 4,4 kWh, mis on ebaloomulikult vähe. Arvesti paigaldati 17.10.1995 näitudega vastavalt päev 0000020 ja öö 0000009 ning teisaldati 13.10.2004 näitudega vastavalt päev 0079694 ja öö 0064977. Seega oleks alates arvesti paigaldamisest kuni selle teisaldamiseni tarbitud kokku 144 642 kWh, mis teeks 9 aasta (9x365=3285 päeva) keskmiseks ööpäevaseks tarbimiseks 44 kWh, mis on kooskõlas perioodil 02.0413.10.2004 tarbitud ja hageja poolt fikseeritud elektrienergia kogusega (ööpäevane tarbimine 59 kWh) (tl 153).
4.06.10.2004 esitati kostjale arve nr 20975039 summas 134 211.10 krooni, lähtudes 09.07.2004 kostja poolt teatatud näidust ja 04.10.2004 Eesti Energia OÜ Jaotusvõrk töötaja poolt fikseeritud näidust. Vastavalt näitude vahele arvestati tarbitud elektrienergia
Lk 3 / 8
kogusteks 130017 kWh. Kuna selgus, et kostja on näitu valesti lugenud, esitati 02.12.2004 korrektsioonarve nr 21685243 summas 97 510.50 krooni, millega jaotati arvestatud kogus kogu tarbimisperioodile alates lepingu sõlmimisest ja arvestati ka lepingu kehtivuse ajal kehtinud erinevaid tariife. Seda, et klient teatas arvesti näite valesti, tõendab asjaolu, et juba 02.04.2004 fikseeriti ühe koha võrra suuremad näidud (0060292 ja 0072964), kuid klient jätkas oma metoodika kohaste näitude teatamist kuni 08.10.2004. Korrektsioonarves ümberarvestusi tehes lähtuti kliendi poolt teatatud näitudest, nihutades neid ühe koha võrra edasi ja arvestades viimaseks kohaks 0. Selline arvestus on kliendile kõige soodsam, sest arvestab tarbitud energiakoguseks väikseima võimalikust (tl 153154). Seda, et hageja poolt fikseeritud näitude alusel arvutatud elektrienergia koguse tarbimine on reaalne, kinnitab ka teiste V 2 ridaelamubokside tarbimisanalüüs (tl 72).
5.Eesti Energia AS-i lepingulise näiduvõtja näiduna on andmebaasis 02.06.2002 fikseeritud näidud vastavalt öö 0004875 ja päev 0005597. See võib olla tingitud sellest, et enne Eesti Energia AS-i suuremat reorganiseerimist ei fikseerinud näiduvõtja näitu isiklikult, vaid kirjutas selle üles kliendi poolt öeldust lähtudes. Viga võis tekkida ka näidu sisestamisel andmebaasi, sest näidusisestaja võis pidada fikseeritud näitu ekslikuks ja sisestas näidu vastavalt kliendi poolt varem teatatud näidu kohtade arvule (tl 154).
6.Võrguettevõtja poolt koosatud aktidele ei ole sätestatud konkreetset vormi ning hageja kasutab aktidena tööülesandeid, kuhu kantakse kõik asjas tähtsust omavad andmed. Arvesti vahetuse aluseks olevale tööülesandele on kostja allakirjutanud ja sellega tööülesandes fikseeritud asjaolusid kinnitanud (tl 41).
7.Kostja poolt esitatud ekspertiisiakt on tendentslik ega vasta kõigile asjas kogutud tõenditele (tl 122).
8.Hageja palu2 mõista kostjalt enda kasuks välja võla 97 510.50 krooni ja riigilõivu 6000 krooni (tl 4), 01.11.2005 istungil teatas hageja esindaja, et nõue on seoses viimaste maksete tasumisega vähenenud 96 846.40 kroonini (tl 67, 131).
KOSTJA VASTUS
9.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta kohtukulud hageja kanda (tl 35).
10.Kostja on elanud majas viis aastat ja maksnud korralikult elektriarveid. Hageja on olnud kostja poolt esitatud näitudega nõus. 10.10.2004 avastas kostja, et voolumõõtja näit ei klapi seni esitatud näitudega, ja pöördus hageja poole.
11.Ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu p 2.4 kohaselt fikseerivad arvestite alg-, lõpp- ja kontrollnäite, mõõtesüsteemi tehnilist seisukorda ja seadistust, aga ka koguste arvestamisel tekkivaid ja tekkinud erakorralisi situatsioone võrguettevõtja poolt koostatud aktid. Antud juhul ei ole sellist akti koostatud.
12.Tulenevalt VÕS 101 lg-st 3 ei või hageja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille riisikot ta kannab.
13.Kostja kasutab majapidamises kahte kamin-ahju ja kulutab aastas kütteks ca 15 ruumi puid. Sooja vee saamiseks kasutab kostja 30liitrilist elektriboilerit. Hageja nõue on ebamõistlikult suur ja põhjendamata (tl 35).
14.01.11.2005 istungil seletas kostja, et kui ta ostis ridaelamuboksi, olid seal paljad seinad ning ta ehitas ja kasutas elektridrelli. Kostja ei kasutanud elektrit, lihtsalt maksis selle eest natuke, sest teadis, et elektrihind tõuseb. Kostja elas Külitses isa majas. Kui kostja asus ridaelamuboksi reaalselt elama, ei olnud teine korrus valmis (tl 68). 20.12.2006 istungil
Lk 4 / 8
seletas kostja, et oli koos abikaasaga Soomes tööl ega elanud majas kaks aastat. Kostja kolis sisse 1999. a novembris ja elas seal viis aastat. Eluruumis elas kaks inimest ning kasutati kahte ruumi. Ühes toas oli elektriradiaator ning köögis oli põrandaküte, kuid seda ei saanud kasutada. Üürilisi ei olnud (tl 125). 25.04.2007 istungil nõustus kostja, et arvestil oli seitse kohta ning komakohta eraldi näha ei ole (tl 150).
15.Hageja poolt välja arvutatud elektrienergia tarbimine ei ole millegagi tõendatud ja V 2 ridaelamubokside tarbimisanalüüs erinevatel perioodidel on kohatu tõend (tl 90).
16.Kostja ainuke viga oli see, et kui ta oli ära, ei vaadanud abikaasa paaril korral voolumõõtja näitu, vaid saatis näidud eelmise tarbimise järgi; oleks abikaasa vaadanud, siis oleks varem avastatud, et voolumõõtja on rikki läinud (tl 135).
17.V 2-3 oli kostja elektritarbimine uue arvesti järgi keskmiselt 9,1 kWh. Uues elukohas (eramaja, elamispinda 150 m2, garaaž 30 m2) on kostja elektritarbimine keskmiselt 11,6 kWh ööpäevas, on mitu lisaseadet, mis tarbivad rohkem energiat (tl 159).
18.Kostja esindaja seletas 20.12.2006 istungil, et küsimus ei ole selles, et arvesti valetab, vaid tehtud on inimlik viga näitude võtmisel. Arvesti õigsust kostja esindaja ei vaidlusta (tl 124-125). 29.01.2007 istungil leidis kostja esindaja, et näidik on küll 7kohaline, aga probleem on komakohas. On vaieldav, kas viimane number liigub kiiremini või mitte. 2002. a Aili Sildi poolt võetud kontrollnäit oli kolme nulliga nagu ka kostja on märkinud (tl 129-130). 25.04.2007 istungil seletas kostja esindaja, et Nora Kasemaa ekspertiisibüroo ekspert eksis komakohaga, ning leidis, et küsimus ei ole mitte 7kohalises arvestis, vaid selles, kas oli komakoht või mitte (tl 151).
KOHTU SEISUKOHT
19.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid objekti V 2-3 Tartus elektrienergiaga varustamiseks 17.10.1995 abonentkaardilepingud nr 261315/2 ja 261316/5 ning 17.04.2002 elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu (tarbija S.R. ning võrguettevõtja Eesti Energia AS) (tl 5-7).
20.Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et hageja esitas arved kuni 06.10.2004 kostja poolt fikseeritud ja hagejale teatatud näitude alusel ning kostja tasus esitatud arved nõuetekohaselt (tl 12-13, 35, 62, 153). Hageja esitatud arvestusest nähtuvalt on kostja tasunud 7868 kWh (päev) ja 6392 kWh (öö) eest (tl 66); kostja ei ole elektrienergia kogust, mille eest ta tasunud on, vaidlustanud.
21.Hageja leiab, et kostja deklareeritud näidud olid väiksemad arvesti poolt tegelikult fikseeritud näitudest (tl 40, 153-154) ning palub mõista kostjalt enda kasuks välja 96 846.40 krooni perioodil 17.10.1995-13.10.2004 kostja poolt tarbitud elektrienergia eest (tl 66, 67, 131).
22.Poolte vahel sõlmitud lepingud on oma olemuselt kestvuslepingud. Kohustuste sisust tulenevalt on tegemist ostu-müügilepinguga TsK § 242 järgi ja müügilepinguga VÕS § 208 lg 3 järgi. Leping sõlmiti enne 01.07.2002. VÕSRS § 12 lg-test 1 ja 2 lähtuvalt tuleb enne 01.07.2002 tarbitud elektrienergia eest tasumise kohustuse suhtes kohaldada tsiviilkoodeksi ja alates 2002. a juulist tarbitud elektrienergia eest tasumise kohustuse suhtes võlaõigusseaduse sätteid.
23.TsK § 242 lg 1 sätestab, et ostu-müügilepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. VÕS § 208 lg 1 ja 3 kohaselt kohustub müüja andma asja müügilepinguga ostjale üle asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub
Lk 5 / 8
müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu; asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse energia müügile ühendvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega.
24.Kohus viitab asja lahendamisel Riigikohtu lahendile. Nimelt on Riigikohus 07.11.2005 lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-118-05 leidnud järgmist: “Nii lepingu p 5.6 kui ka TsK § 242 lg 1 ja VÕS § 208 lg 1 järgi on kostja kohustatud tasuma hagejale tarbitud soojusenergia eest. Hageja nõude rahuldamise eelduseks 2001. a detsembris ja 2002. a jaanuaris tarbitud soojusenergia eest on kehtiva lepingu olemasolu poolte vahel ja maksekohustuse rikkumine kostja poolt (TsK § 249). Maksekohustuse kui kostja lepingulise põhikohustuse primaarse täitmise nõude olemuse tõttu ei saa sellest vabaneda üldjuhul ka oma süü puudumisele tuginedes (TsK § 227). Põhimõtteliselt samasugused on eeldused ka 2002. a detsembris ning 2003. a jaanuaris ja veebruaris tarbitud soojusenergia eest tasumise nõude rahuldamiseks võlaõigusseaduse järgi. Hinnata tuleb kostja maksekohustuse rikkumist (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 108 lg-st 1 ja § 103 lg-st 1 ei ole ostjal ostuhinna tasumata jätmise õigustamiseks reeglina võimalik tugineda kohustuse rikkumise vabandatavusele. Eelnevast järeldub, et hageja nõude rahuldamise eeldusena tuleb kindlaks teha, et kostja on maksekohustust rikkunud, s.t kostja ei ole tarbitud soojusenergia eest tasunud.”
25.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja tarbimiskohta oli perioodil 17.10.199513.10.2004 paigaldatud arvesti nr 585205 (GH46t a237, 3x220/380V, 10-60A) (tl 150, 153, 159). 17.10.1995 abonentkaardilepingutes fikseerisid pooled arvesti nr 585205 päevaseks näiduks 0000020 ja öiseks näiduks 0000009 (tl 5, 6). Arvesti lõppnäiduks on nii hageja poolt kui AS-i Elektrikontrollikeskus elektriarvesti ekspertiisiaktis fikseeritud 0079692 ja 0064977 (tl 10, 47). Seega on kostja tarbinud arvesti andmetel alates arvesti paigaldamisest kuni mahavõtmiseni elektrienergiat päeval kokku 79674 kWh ja öösel kokku 64968 kWh.
26.Tõendamata ja paljasõnaline on kostja väide, et arvesti oli rikkis (tl 135). 08.11.2004 AS-i Elektrikontrollikeskus elektriarvesti ekspertiisiakti kohaselt on arvesti nr 585205 korras ja vastab standardi IEC 521 nõuetele (tl 47). Kostja esindaja kinnitas istungil, et ei vaidlusta arvesti õigsust (tl 125). Ka kostja poolt esitatud Nora Kasemaa ekspertiisibüroo ekspertiisiaktis nr 525 ei ole väidetud, et arvesti ei vasta nõuetele (tl 100-113).
27.Alusetud on seisukohad, et arvesti näidikul on komakoht ja hageja on fikseerinud arvesti näidud valesti.
28.Hageja on fikseerinud arvesti järgmised näidud, mis on sarnased ka AS-i Elektrikontrollikeskus ekspertiisiaktis fikseerituga: -
02.04.2004 päev 0072964 ja öö 0060292 (kontrollnäitude leht, tl 8);
-
04.10.2004 päev 0079466 ja öö 0064753 (tööülesanne nr 04-62604, tl 9);
-
13.10.2004 päev 0079694 ja öö 0064977 (tööülesanne nr 04-106184, tl 10).
29.Kostja on pärast hageja poolt 02.04.2004 fikseeritud 7-kohalist näitu, mis algab kahe nulliga, teatanud hagejale 7-kohalise näidu, mille kolm esimest numbrit on nullid. Näidukaardi kohaselt on kostja teatanud nt 09.07.2004 näiduks 0007801 (päev) ja 0006401 (päev) ning 01.10.2004 märkinud näiduks 0007945 (päev) ja 0006475 (öö) (tl 157).
Lk 6 / 8
30.Kostja esindaja on seisukohal, et arvesti näidik on küll 7-kohaline, aga probleem on komakohas; on vaieldav, kas viimane number liigub kiiremini või mitte (tl 129, 151). Kostja esindaja on samas ise kohtule esitanud e-kirja, milles Tartu mõõteteenuste juhtivspetsialist Peeter Säälik teatab, et vaidlusalusel arvestil on viimasel parempoolsel numeraatoril küll kriipsud, kuid komakohta see ei tähenda; arvesti on 7-kohaline, sest komamärki “,” näha ei ole; seda kinnitab ka arvesti nimivool (tl 150, 158).
31.Ka tunnistaja Rein Endreksoni, Eesti Energia AS-i töötaja ütluste kohaselt on arvestil seitse kohta ja eraldusmärgi puuduvad (tl 150).
32.Samuti nõustus kostja kohtuistungil, et arvestil on seitse kohta ja eraldi komakohta näha ei ole (tl 150).
33.Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et arvesti oli 7kohaline ning ilma komakohata.
34.Kostja poolt esitatud Nora Kasemaa ekspertiisibüroo ekspertiisiaktis nr 525 leidis ekspert Viktor Golub, et arvesti nr 585205 näitude võtmisel 20.09.2004 on tehtud viga, mis tõi kaasa elektrienergia kulunäitude järsu kasvu ja seega ka makseks esitatud arve suurenemise (tl 113, 133-134). Kohus ei pea kostjapoolse eksperdi sellist järeldust põhjendatuks ega usaldusväärseks. Ekspert on lähtunud sellest, et arvesti tablool on kaheksa ruutu, millest viimane näitab täisosa murdosa (tl 110-111), asjas kogutud tõendid aga kinnitavad, et arvesti oli 7-kohaline ja ilma komakohata (tl 150, 151). Ekspertiisiakti kohaselt on ekspert vaadanud arvesti nr 585205 üle (tl 110). Hageja kinnitab aga, et arvesti oli tema valduses ning kolmandatele isikutele ei ole seda antud (tl 122). Samuti on tunnistaja Rein Endreksoni, Eesti Energia AS-i töötaja, kes menetluse kostja juhtumit (tl 143), ütluste kohaselt olnud arvesti alates mahavõtmisest hageja käes ja sellega on käinud tutvumas vaid kostja esindaja (tl 150).
35.Hageja ei vaidlusta, et tema andmebaasis on 02.06.2002 fikseeritud näidud vastavalt öö 0004875 ja päev 0005597, s.o sarnased kostja teatatud näitudele. Kohus peab aga mõistlikuks ning teiste asjas kogutud tõenditega kooskõlas olevaks hageja selgitust, et enne Eesti Energia AS-i reorganiseerimist võis juhtuda, et näiduvõtja ei fikseerinud näitu isiklikult, vaid kirjutas selle üles kliendi ütluse järgi. Viga võis tekkida ka näidu sisestamisel andmebaasi, kuivõrd näidusisestaja võis pidada fikseeritud näitu ekslikuks ja sisestas näidu vastavalt kliendi poolt varem teatatud näidu kohtade arvule (tl 154).
36.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja nõue on ebamõistlikult suur ja põhjendamata. Kostja seletuse kohaselt ostis ta ridaelamuboksi ning siis olid seal vaid paljad seinad; ta ehitas, kasutas elektridrelli. V 2-3 ridamaja boksis elas kostja koos abikaasaga alates 1999. a novembrist, seda kinnitab ka T.K. tõend (tl 162). Elati kahes toas ning kasutati kahte kamin-ahju (aastas kulus kütteks ca 15 ruumi puid) ja sooja vee saamiseks 30liitrilist elektriboilerit. Ühes toas oli elektriradiaator ning köögis põrandaküte, kuid seda ei saanud kasutada (tl 35, 68, 125, 162). Kostja väited, samuti pärast arvesti vahetust ja uues elukohas tarbitud energiakogus (tl 159) ei välista iseenesest arvesti mõõdetud koguses elektrienergia tarbimist. Kostja väited elektritarbijate kohta ei pruugi olla ammendavad.
37.Tunnistaja Rein Endreksoni ütluste kohaselt käis tema V tn 2-3 Tartus 2005. a jaanuaris. Ridaelamuboksil oli kolm korrust, esimene korrus suurusjärgus 70 m2. Elektriseadmetest olid kasutuses köögiseadmed, elektriboiler, külmkapp, pliit, tavaline olmetehnika, valgustus, köögis oli välja ehitatud põrandaküte, teisel korrusel oli seinal elektriradiaator, seinte peal olid välja ehitatud elektriühenduste kohad, mis olid kaetud. Kostja tarbimine
Lk 7 / 8
üheksa aasta jooksul 144642 kWh on normaalne. Juhtmestik võimaldas alates arvesti panekust kuni maha võtmiseni sellist elektri hulka tarbida (tl 149-150).
38.Samuti kinnitab V 2 teiste ridaelamubokside tarbimisanalüüs, et arvesti mõõdetud kostja elektritarbimine on reaalne. V 2 elamu boksid nr 1, 2, 4, 5 ja 6 on tasunud hagejale alates 1998. a kuni 2004. a oktoobrini vastavalt 118 999.80 krooni, 27 591.40 krooni, 51 703.30 krooni, 46 540.80 krooni, 43 626 krooni. Kostjal tulnuks hageja arvestuse kohaselt tasuda kokku 107 957.25 krooni, kuid kostja on tasunud üksnes 10 446.75 kroon (tl 72-84).
39.Isegi kostja esitatud ekspertiisiaktis on ekspert hinnanud elektroenergia kulu suuremaks sellest, mida kostja enda teatatud näitude järgi väidetavalt tarbis (tl 66, 111).
40.Ka 13.10.2004 paigaldatud arvesti kohaselt tarbis kostja rohkem kui eelmise arvesti järgi enda teatatud näitude kohaselt (tl 13). Samuti kinnitab tunnistaja Rein Endrekson, et arvestades elektritarbijaid ja maja, on kostja näidatud tarbimine väär (tl 150).
41.Kohus ei pea põhjendatuks arvestada kostjapoolse eksperdi Viktor Golubi arvamust, et maja elektrijuhtmete ja selle kaitse tehnilised võimalused ei luba kasutada elektroenergiat arvel näidatud võimsuses ning arvesti tehnilised võimalused lubavad teoreetiliselt mõõta võimsuse tarbimist, mis on arvel näidatud, kuid maja praktilistes tingimustes on see võimatu (tl 113). Ekspert on lähtunud sellest, et vaidlusalune energiakogus tarbiti kas 2 kuu 11 päeva või 121 päeva jooksul (tl 111-112), hageja nõue aga põhineb asjaolul, et tarbimine toimus perioodil 17.10.1995-13.10.2004 (tl 66, 122). Lisaks puudub alus arvata, et ekspert on eluruumi üle vaadanud ning teinud kindlaks võimalused ja kostja poolt kasutatud elektritarbijad. Ekspertiisi tegemise ajaks on märgitud 31.05.2006-18.09.2006 ja ekspertiisi tegemise kohaks m.h V 2-3 Tartus asuv ridaelamu, elanik S.R. (tl 109), tõendatud on aga, et kostja enam sel ajal nimetatud aadressil ei elanud. Kostja kinnitab, et tema kolis elamusse 1999. a ja elas seal viis aastat (tl 125), kinnistusraamatu välja võtte kohaselt võõrandas kostja kinnistu 2005. a (tl 52) ning hageja on esitanud alates 04.09.2005 V 2-3, Tartu tarbimiskoha arved Epp Laugu nimele (tl 85).
42.Kostja on viidanud VÕS § 101 lg-le 3, kuid ei ole välja toonud, milline hageja tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille riisikot ta kannab, põhjustas kostjapoolse rikkumise. Eraldi akti ei ole hageja situatsiooni fikseerimiseks koostanud (tl 35), samas ei ole sätestatud ka akti kohustuslikku vormi ning asjaolud on välja toodud muudes dokumentides (nt tl 9, 10).
43.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tõendatud, et kostja on tasunud väiksema energiakoguse eest kui ta tegelikult tarbis. Kuna on alust arvata, kostja on jätnud tähelepanuta arvesti näidu viimase numbri ning märkinud näidu algusesse ühe nulli rohkem, on hageja põhjendatult oma nõude arvestuses lähtunud kostja teatatud näitudest, nihutades neid ühe koha võrra edasi ja arvestades viimaseks kohaks 0 (tl 66). Juhindudes VÕSRS § 12 lg 1, 2, TsK § 242 ja VÕS § 208 lg 3, tuleb hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista 96 846.40 krooni.
44.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ja TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 60 lg 1 alusel ning hagi rahuldamist arvestades tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 6000 krooni (tl 1).
45.TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna jätta jõusse Tartu Maakohtu 01.09.2005 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – kohtulik hüpoteek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna registriossa nr 28120
Lk 8 / 8
kantud kinnistul (asukoht Tila küla, Tartu vald, Tartumaa) 97 510.50 krooni ulatuses Eesti Energia AS-i kasuks (tl 55-56). Hüpoteegi summat ei pea kohus vajalikuks vähendada – kohus mõistab kostjalt välja küll võla summas 96 846.40 krooni, kuid lisaks ka menetluskulu.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.