Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord

Hageja nõue ja põhjendused AS Tele2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja sõlmisid 23.01.1998 tähtajatu Q GSM lepingu nr 10020760, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja oma kohustust ei täitnud, mistõttu seisuga 03.06.1998 oli kostja põhivõlgnevus AS-i Tele2 Eesti ees 1 809,52 krooni. Vastavalt mobiilside teenuse lepingu tingimuste p-le 7.4 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja arvestas viivist määraga 0,15 % 03.06.1998-17.06.2005 eest (2570 päeva), kokku 6 579,70 krooni. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla summani. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 1 809,52 krooni, viivised 1 809,52 krooni, riigilõivu 280 krooni ja õigusabikulude katteks 180,95 krooni. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Tauno Lindault OÜ Aktiva Finants kasuks välja 2 141,21 krooni, millest põhivõlgnevus on 1 809,52 krooni ja viivis 331,69 krooni. Kohus mõistis Tauno Lindault OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 330 krooni. Kohus määras asja läbivaatamise lihtmenetluse korras TsMS § 405 lg 1 järgi. Hagimaterjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 23.01.1998 tähtajatu Q GSM lepingu nr 10020760, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 23.01.1998 pakkumise nr 018346 (T1 00077) alusel tasus kostja AS-ile Ritabell 443 krooni (pakkumine moodustas kokku 442,50 krooni), millest liitumistasu on 295 krooni ja kuumaks 147,50 krooni. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk 19.04.1998 lepingu lõpetamise teatest. 20.04.2005 saldo kinnituse kohaselt lõpetati leping kostjaga ühepoolselt 14.05.1998. Saldo kinnitusest nähtuvalt esitati kostjale väidetavalt 19.05.1998 lõpparve nr 156895, milles arvestati põhivõlaks telefonimaksed 365,11 krooni ja kõneteenused 1 444,41 krooni. Põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest kokku 1 809,52 krooni. Viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised 331,69 krooni (3% x 1809,52 krooni x 6,11 aastat). Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ Aktiva Finants palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt 2(4)

välja viivised 331,69 krooni ning teha selles osas uue otsuse, millega rahuldada hageja viiviste nõue summas 1 809,52 krooni. Kohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi, mõistes kostjalt viivised ebaõigesti välja TsK § 231 lg 1 alusel seaduses sätestatud määras, jättes tähelepanuta, et poolte vahel oli lepinguga kindlaksmääratud teistsugune viivisemäär. Vastavalt lepingu lahutamatuks osaks oleva mobiilside teenuse lepingu tingimuste p-le 7.4 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % võlgnetavast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja arvestas viivist 0,15 % 2570 päeva eest. Kokku moodustab viiviste summa 6 579,70 krooni. Hageja vähendas viiviste nõuet põhivõla summani ja nõudis kostjalt viiviste tasumist 1 809,52 krooni. Puudub vaidlus lepingu sõlmimise, selle lahutamatuks lisaks olevate mobiilside teenuse lepingu tingimuste ja viiviste protsendimäära osas. Kostja ei esitanud vastuväiteid viivise nõudele ega vaidlustanud kokkulepet viivise protsendimäära kohta. Tauno Lindau apellatsioonkaebuse suhtes ringkonnakohtule seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, so viivisenõude osalise rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti välja viivise TsK § 231 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vaidluse all ei ole asjaolu, et antud juhul oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune protsendimäär – 0,5% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis kokkuleppe viivise suuruse kohta arvestamata, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Maakohus ei lugenud viivise kokkulepet tühiseks, mille tulemusena võiks tõusetuda seadusejärgse viivise väljamõistmise küsimus. Ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul oli kokku lepitud TsK § 231 lg-st 1 erinevas viivise suuruses ja see kokkulepe on kehtiv, tuleb viivisenõude lahendamisel võtta aluseks leping. Vaidlust ei ole, et kostja oli kohustuse täitmisega viivituses 2750 päeva. Hageja arvestas viivist 0,15 % päevas 2750 päeva eest. Et hageja vähendas viivisenõuet põhivõla suuruseni, tuleb kostjalt välja mõista viivisevõlg maakohtu tuvastatud põhivõla – 1 809,52 krooni suuruses. Kostja viivisearvestusele vastu ei vaielnud ja viivise vähendamise taotlust ei esitanud.

3(4)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1, 8 ja 11 alusel peab kostja hüvitama hagejale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni.

Kohtunikud:

M. Klaar

Ü. Jänes

R. Allikvere

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.