Tsiviilasi nr 2-07-13246
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. november 2007, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
OÜ M. hagi OÜ V. vastu lepingu täitmisele kohustamiseks või 420 000 krooni tagastamiseks
Menetlustoiming
hagi aegumise kohaldamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
hageja OÜ M. , hageja esindaja T.P, kostja OÜ V kostja esindaja vandeadv Irina Solovjova, AB Luberg ja Päts, Pärnu mnt 20, 10141, Tallinn.
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
7. november 2007
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 449 lg 3, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s: Jätta rahuldamata OÜ M. hagi OÜ V. vastu lepingu täitmisele kohustamiseks või 420 000 krooni tagastamiseks 15.09.2003 käsunduslepingu hoonete omandiõiguse üleandmist puudutava osa tühisuse tõttu ja alternatiivse 420 000 krooni tagastamise nõue selle aegumise tõttu. OÜ V. menetluskulud jätta OÜ M. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud
OÜ M. on esitanud kohtusse hagi OÜ V. vastu lepingu täitmisele kohustamiseks või alternatiivse nõudena 420 000 krooni tagastamiseks 15.09.2003 R.S. ja kostja vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel. Hageja on nõudeõiguse loovutamise teel omandanud nõude R. S. 15.09.2003 sõlmitud käsunduslepingu kohaselt kohustus kostja osalema Ida-Virumaal Illuka vallas asuva lastelaagri hoonete müümiseks välja kuulutatud enampakkumisel ning esitama seal oma nimel käsundiandja eest pakkumise ostuhinnaga kuni 420 000 krooni. Kostja kohustus sõlmima käsundiandja eest omal nimel ja käsundiandja arvel ostu-müügilepingu hoonete ostmiseks, kui pakkumine võetakse enampakkumise korraldajate poolt vastu. Kostja kohustus käsunduslepingu kohaselt pärast hoonete omandamist andma hoonete omandiõiguse üle käsundiandjale. Käsundiandja andis kostjale üle 420 000 krooni, mille kättesaamist kostja seaduslik esindaja kinnitas oma allkirjaga käsunduslepingul. Kostja sõlmis enampakkumise korraldajaga ostu-müügilepingu lastelaagri hoonete ostmiseks, kuid ei ole kuni käesoleva ajani andnud üle hoonete omandiõigust käsundiandjale või nõudeõiguse loovutuse saajale, st hagejale. Hageja on esitanud kohtusse hagi, milles nõuab kas käsunduslepingu täitmist, so lastelaagri hoonete üleandmist või kui see ei ole enam võimalik, siis alternatiivnõudena 420 000 krooni tagastamist. Kostja esindaja vaidleb hagile vastu ning taotleb aegumise kohaldamist. Vastavalt käsunduslepingu punktile 1.1.4) oli kostja kohustatud andma üle omandiõiguse lepinguobjektile hiljemalt 15.12.2003. Käsunduslepingu p 3.2. alusel tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitust lepingu täitmata jätmise korral alates 01.03.2004. Hagi on kohtusse esitatud 3. aprillil 2007, seega on hageja nõue aegunud. Lisaks leiab kostja, et käsunduslepingus märgitud tehing – 420 000 krooni vastuvõtmine, on näilik, st tühine. Kostja ei ole kunagi saanud mingeid rahalisi vahendeid R.S. Täiendavates vastuväidetes märgib kostja lepinguline esindaja vandeadv Irina Solovjova, et lisaks varasematele vastuväidetele on kostja seisukohal, et käsundusleping ei loo õiguslikku alust omandi üleandmiseks, seega ei ole ka hagil omandi üleandmisele kohustamiseks õiguslikku alust. Käsundusleping on lihtkirjalik. VÕS § 33 lg 2 kohaselt kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. AÕSRS § 13 lg 6 kohaselt peab ehitise või selle osa võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Omandi üleandmise nõuet ei saaks kostja niikuinii täita, sest hooned on 20.04.2004 võõrandatud kolmandale isikule. Hageja esindaja jäi nii kirjalikes vastuväidetes kui ka kohtuistungil seisukohtade juurde, et käsundusleping on pooltele siduv, sest ei sisaldanud endas ainult kostja kohustust omandi üleandmiseks, vaid selles oli ka muid toimingute tegemise kohustusi, muuhulgas broneerimise kohustus, st kostja ei võinud võõrandada omandatud hooneid teistele isikutele. Kostja võõrandas hooned lähikondsele, seega oli tegemist teadlikult käsundiandjat kahjustava tehinguga. Aegumistähtaeg on kohustuste täitmise tahtliku rikkumise korral 10 aastat. Hageja nõue hoonete omandiõiguse ülekandmiseks ei ole aegunud. Kuivõrd see nõue ei ole aegunud, siis ei saa olla aegunud ka nõue üleantud 420 000 krooni tagastamiseks juhul, kui hoonete üleandmine ei ole enam võimalik. Kostja esindaja jäi kohtuistungil seisukoha juurde, et hageja nõue hoonete üleandmiseks põhineb tühisel kokkuleppel. Raha tagasinõudmise hagi on aegunud 01. märtsist 2007. Hageja ei ole kunagi kostjale raha tagastamise nõuet esitanud, selles osas ei ole peetud läbirääkimisi, kostja ei ole kunagi saanud hagejalt 420 000 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused TsMS § 449 lg 3 3. lause kohaselt Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus on seisukohal, et hageja 1. nõue „Kohustada OÜ V. täitma 15.09.2003 sõlmitud käsunduslepingut ja kohustada OÜ V. OÜ-le M. üle andma Illuka vallas Ida-Virumaal asuva lastelaagri Rakett hoonete omandi“ tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et 15.09.2003 sõlmitud käsundusleping ei saa olla aluseks hoonete omandi üleandmise nõudele, sest käsundusleping on
selles osas tühine puuduse tõttu lepingu vormis. VÕS § 33 lg 2 kohaselt kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis AÕSRS § 13 lg 6 kohaselt peab ehitise või selle osa võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tehingu seadusega sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisti. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Hageja ei saa nõuda tühise tehingu alusel hoonete omandi üleandmist. Sellest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks käsitleda hageja nõudeõiguse aegumist hoonete osas. Hageja on esitanud alternatiivsena nõude „2. Mõista OÜ-lt V. välja 420 000 krooni OÜ M. kasuks.“ Seadusest tulenevalt tühise tehingu alusel saadu tagastatakse. Kuivõrd tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, saab raha tagastamise nõude aegumistähtaega arvestada alates lepingu sõlmimisest, milles on märge raha üleandmise kohta, so 15. septembrist 2003. Kuivõrd hoonete omandiõiguse üleandmise kokkulepe käsunduslepingu punktis 1.1.4) on tühine, siis ei oma õiguslikku tähendust selles lepingupunktis märgitud tähtaeg 15. detsember 2003. Käsunduslepingu punktis 3.2. märgitu kohaselt on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaaja poolt kõigi vahendite tagastamist ja kõigi kahjude hüvitamist, kui käsundisaaja ei anna hoonete omandiõigust üle hiljemalt 1. märtsiks 2004. Kohus jätab tähelepanuta käsunduslepingu ülesütlemise võimaluse kuu aja jooksul pärast 1. märtsi 2004 saabumist, sest tühist lepingut ei ole võimalik üles öelda. Samuti ei olnud hagejal õigust nõuda hoonete omanikuks saamist 1. märtsil 2004. Kuid ka tühist tehingut võib täita ning hagejal võis olla arvamus, et kokkulepitu siiski täidetakse. Seega 02.03.2004 algas aegumistähtaeg nõuetele rahaliste vahendite tagastamiseks. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja nõue 420 000 krooni väljamõistmiseks kostjalt aegus hiljemalt 1. märtsil 2007. Hageja on esitanud hagiavalduse kohtusse elektrooniliselt 2. aprillil 2007 kell 23.50. Menetluskulude jaotus Käesoleva otsuse puhul on tegemist lõppotsusega Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 alusel. TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu tuleb kõik kostja menetluskulud kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.