lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-34553/10

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 15.11.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-34553/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.11.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1472
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-06-34553

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kaija Kaijanen

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2007. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-34553

Tsiviilasi

XXe OÜ hagi L.P.e (P) vastu viivise 543 krooni ja menetluskulude 700 krooni väljamõistmiseks Hageja XXe OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx Hageja lepinguline esindaja advokaat Valli Murde (OÜ Karl Saavo AB, Riia 4, 51004 Tartu) Kostja L.P. (isikukood xxx, elukoht xxxx Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Jätta XXe OÜ hagi L.P.e vastu viivise 543 krooni ja menetluskulude 700 krooni, kokku 1 243 krooni väljamõistmiseks rahuldamata aegumise tõttu. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 15. novembril 2007. a. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.XXe OÜ esitas L.P.e vastu hagi 543 krooni ja menetluskulude 700 krooni, kokku 1 423 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja eluruumi asukohaga Xxx omanik. Ajavahemikul 31.01.1999. a kuni 28.02.2003. a (s.o enne elamu Muuli 1 teenindamise üle andmist korteriühistule) tekkis kostjal hageja ees kommunaalteenuste võlgnevus 821.05 krooni, millele lisandus viivis 543 krooni. 16.11.2006. a esitas hageja kostja vastu Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Maksekäsu kiirmenetluses tunnistas kostja oma võlgnevust summas 821.05 krooni ning tasus nimetatud summa hagejale 02.01.2007. a. Viiviseid summas 543 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulusid kostja ei tunnistanud, mistõttu jätkas kohus asja menetlemist hagimenetluses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Hageja palub hagimenetluses kostjalt välja mõista viivis 543 krooni ja hageja menetluskulud summas 700 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväite kohaselt nähtub hageja esitatud dokumentidest, et võlgnevus on tekkinud perioodil 1999-2000. a summas 543 krooni ning et kostja põhivõlg hageja ees koosneb vastavalt lisatud tõendile nr 464 (10.10.2006. a) remondifondi võlgnevusest summas 821.05 krooni, mis on tekkinud perioodil enne 28.02.2003. a. 2003. a veebruaris olid kohustused remondifondi ees üle antud korteriühistule Muuli 1. Kostja kohustus moodustas 2 953.20 krooni ja on kostja poolt tasutud. Nimetatud summa kujutas endast võlgnevust hageja poolt teostatud remonditööde eest. Hageja lisanõue summas 821.05 krooni remondifondi kasuks ei ole põhjendatud, kuna muid remonditöid hageja Paldiskis Muuli 1 asuvas majas ei ole teostanud. Kuna summa 821.05 oli maksekäsu kiirmenetluses märgitud kui kommunaalmaksed, siis maksis kostja selle ära, kuid hilisemal uurimisel selgus, et nimetatud summa on kohustus remondifondile, mida kostja ei tunnista. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja hagejalt välja mõista kostja poolt ekslikult tasutud 821.05 krooni. Kostja leidis ka, et kuna hageja esitas hagiavalduse alles 17.11.2006. a, siis on hagiavaldus aegunud.
3.25.06.2007. a määrusega kohustas kohus kostjat kohtule teatama, kas ta soovib esitada vastuhagi (tl 56). Kostja vastuhagiavaldust ei esitanud.

MENETLUSE KÄIK

4.17.04.2007. a esitas hageja vastuse kostja kirjalikule vastusele. Vastuse kohaselt on arve 19992000.a perioodi eest arvestatud tasumata teenuste arvetelt arvestatud viivisarve. Kostja on ka tõlgendanud tõendit nr 464 valesti, arvates, et tõendil märgitud summad on ainult kapitaalremondiks kogutav raha. Igakuiselt esitati kommunaalteenuste arve, millest 128.40 krooni oli kapitaalremondi arvestuslik summa. Hagiavalduse aegumise kohta leidis hageja, et TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hageja on püüdnud kostjaga kokkuleppele saada nii kirja teel suheldes, kui isiklikult vesteldes, kuid asjatult.
5.04.09.2007. a täpsustas hageja oma nõuet. Esitatud täpsustuse kohaselt ei ole vaidluse sisuks kostja võlgnevus kommunaal- või remondifondi tasumata jätmise eest. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude kostja vastu viivise 543 krooni ja kohtukulude 700 krooni väljamõistmiseks. Nõude summas 821.05 krooni tasus kostja juba ära ning seda tehes on kostja hageja nõuet tunnustanud. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning seega on kostja taotlus aegumise kohta väär. Hageja esindaja palus lahendada asi kirjalikus menetluses või kohtuistungil hageja juuresolekuta.
6.04.09.2007. a toimunud kohtu eelistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde ning leidis, et nõue on viiviste suhtes on aegunud (tl 72). Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega. 04.09.2007. a protokollilise määrusega määras kohus jätkata tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHAD

7.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.
8.Kohus lähtub aegumise vastuväite põhjendatuse hindamisel järgmistest asjaoludest: • L.P. on alates 09.04.1997. a. korteri aadressil Xxxs omanik. Asjaolu üle vaidlust ei ole. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tuvastatuks järgmised asjaolud: • 09.04.1997. a on L.P.e ja ME Paldiski Kinnisvarahoolduse vahel sõlmitud hooldusleping (tl 9). • XXe OÜ arvestuse kohaselt tekkis kostja võlg 31.01.1999. a kuni 31.01.2003. a (tl 7). • 17.11.2006. a esitas XXe OÜ maksekäsu kiirmenetluses avalduse Ljudmila Plituselt põhivõla 821.05 krooni ja viiviste 543 krooni saamiseks.

•

02.01.2007. a maksis L.P. XXe OÜ-le põhivõla 821.05 krooni (tl 18).

9.Käesolevast tsiviilasjas on hageja esitanud kostja vastu nõude, tuginedes 09.04.1997. a sõlmitud eluruumi hoolduslepingu väidetavale rikkumisele, nõudes nimetatud lepingu alusel kostjalt hageja poolt tehtud kulutuste ja osutatud teenuste eest ajavahemikul 31.01.1999. a kuni 31.01.2003. a. raha maksmisega viivitamise eest viivist 543 krooni. Seega on hagejal võimalik esitada kostja vastu nõue selle aja eest tsiviilkoodeksi § 231 lg 1 alusel. Kohus analüüsib põhinõude aegumisega seonduvat, sest kõrvalkohustusest tulenev nõue aegub koos põhinõudega. Kuna on tegemist nõudega, mis tekkis enne võlaõigusseaduse jõustumist, siis tuleb võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕRS) rakendusseaduse § 9 järgi kõigepealt tuvastada, millal oleks hageja nõue aegunud kuni 1. juulini 2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi.
10.01.09.1994. a kuni 01.07.2002. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema hageja poolt kostjale esitatud arvete tasumise tähtaja saabumisel ning hageja nõue aeguks lähtudes kuni 01.07.2002. a kehtinud TsÜS §-ist 118 viimase esitatud arve maksmistähtaja järgi 31.01.2012. a. (tl 33).
11.VÕRS § 9 lg 1 esimese lause kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002. a tekkinud aegumata nõuetele. VÕRS § 9 lg 3 järgi, kui enne 1. juulit 2002. a kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002. a. kehtinud seadust. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. VÕRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. a, mistõttu hageja esitatud nõude aegumistähtaeg lõppes 01.07.2005. a. Seega aeguks kuni 01.07.2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi hageja nõue hiljem kui 01.07.2005. a (eelpool tuvastatud 30.03.2012. a), millest tulenevalt tuleb kohaldada VÕRS § 9 lg-s 2 aegumistähtaja kohta sätestatut.
12.Hageja nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema vastavalt VÕRS § 9 lg-le 2 alates 01.07.2002. a. Seega pidi hageja tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 oma nõude kostja vastu esitama hiljemalt 01.07.2005. a. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 16.11.2006. a, mistõttu on esitatud nõue 09.04.1997. a sõlmitud eluruumi hoolduslepingu alusel raha saamiseks aegunud. TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja on hagejale 02.01.2007. a. maksekäsu kiirmenetluses põhivõla 821.05 krooni tasunud. Kuivõrd kostja on hagejale võlgnetava osaliselt tasunud pärast nõude aegumistähtaja möödumist s.o. peale 01.07.2005. a, siis ei ole aegumise katkemine ja uuesti algamine kohtu arvates võimalik, sest nõue oli selle kohtuliku maksmapaneku hetkeks aegunud. Kuna kohus loeb hageja nõude põhivõlgnevuse väljamõistmiseks aegunuks, on aegunud ka kõrvalnõudena viiviste väljamõistmine.
13.Hageja esitatud asjaolu, et kostja ei nõustunud kompromissiga, ei anna alust järeldada, et kostja oleks oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult ning seega ei saa rakendada ka TsÜS § 146 lg 4 sätestatud aegumise tähtaega.
14.Lähtudes eeltoodust on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõue aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi rahuldamata. Tulenevalt TsÜS § 142 lg-st 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud. Seetõttu jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse olemasolu ning võimaliku nõude suuruse kohta, samuti ei analüüsi kohus

kostja poolt lisaks aegumise vastuväitele hagile esitatud muid vastuväiteid (vt Riigikohtu 11.12.2002. a otsus ts asjas nr 3-2-1-92-02).

15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Kaija Kaijanen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja